www.militaar.net

utsebkas aeti kõik kell 21.00 teleka ette ja pidid vaatama Vremjat et oleks kursis maailma sündmustega (nu i zajebal)

samuiti pidid pühapäev seda -Teenin nõukogude liitu vaatama .tund aega või palju seda lasti

väeosas vaadati neid ka aga kui teiselt kanalilt ming paremm saade tuli siis muidugi seda teist

kuidas oli teie väeosas kohustusliku telekavaatamisega?

Vaatamine toimus ka väeosas. Juhul, kui võimalik, kui mingit tsepeed või muud mozgojobi ei olnud. Aga need saated olid ise paras mozgojob normaalsele inimesele. Sampoliit passis kui verekoer, et keegi magama ei jääks või kõrvalisega ei tegeleks

eks need olidki mõeldud nõukogude sõduri ajude loputamiseks

(mozgajob -jebat mozga otsen tsasto i bditelno )

zampoliite õhtusel vremjavaatamisel väeosas ei kohanud ,küll aga igapühapäevasel poliitzanjaatiel kus ta vahutas pikalt ja tüütult

Kalleb, , ära riku tänase öö unenägusid ära poliitzanjaatje meenutamisega! Kes neid on kogenud, teab, millega tegu on, kes aga mitte, see ei suuda isegi ette kujutada. Kuidas teil oli, kas konspekteerimine toimus ja kui rangelt?

harilikult kirjutasin poliitzanjaatie ajal konspekti asemel kirja koju eesti keeles muidugi

ja kui zampoliit küsis et potsemu nemetskimi bukvami pishes siis teatasid et u nas vse pishut i ne mogu pishat russimi bukvami-tak v skole utsili

jäi rahule

No ei maksa unustada "Utrennaja potschta" saadet igal pühapäeval, mis natukenegi päikest pilve tagant välja tõi. Vahest juhtus sealt ka lääne lugusid tulema, no siis oli ikka täielik pidu .
A muidu jah, utshebkas oli "Vremja" kohustuslik, pastojankas vaatasin juba puhtalt huvi pärast, et mis mujal maailmas ka toimub ja kuidas kodus ilm on. Vahet pole, kuidas uudiseid loeti, eks igamees tegi nähtust nagunii omad järeldused .
"Tenin Nõuk.Liitu" polnud eriline hobi ja mingit sundust ka ei eksisteerinud, Läti enda kanalitelt sai selle asemel aeg-ajalt filme ja tiba teistmoodi uudiseid vaadatud. Eks nii oli hea võrrelda mis Moskva ja Riia pajatasid.

"Vremja" oli kogu teenistuseaeg möödapääsmatu. Sellest võis päästa ainult toimkonnas olemine. Ka pühapäevased saated sai ära märgitud. Kolleeg Janka tuletas meelde "Утренняя почта", mis oli tõesti võrreldes muu pula-mulaga lausa supersaade (seda saadet ootasid pikisilmi ka tsivilistid). Aga muidu, kui oli seda vähest vaba aega, ei tehtud probleemi, kui õhtusel ajal peale "Vremjat" kuni õhtuse jalutuskäiguni telekat vaadati. Eks see paras mõttetus oli, sest seoses õhtuse jalutuskäigu, õhtuse loenduse ja magamakeeramisega, jäi nagunii lõpuni vaatamata. Lisaks telekale oli kinokülastus, iga laupäev ja pühapäev, pärast õhtusööki. Koht- väeosa klubi saal. Kuigi oli võimalus, jättis repertuaar paremat soovida. Seoses sellega kasutati aega muu mõistliku peale, kas mindi linnakusse jõlkuma, rüübati väikest napsi , mis oli juba varakult klubi juurde ära peidetud. Äärmisel juhul, istuti Soome lähe kaldal, vaadati merd ja kaugeid Kroonlinna tulesid ning aeti lambajuttu...

sul stilett oli vist utsebka kord teenistuse lõpuni

näiteks vetsernjaja progulkat mina küll utsebkast välja tulles enam ei mäleta

Polnud asi nii hull midagi. Õhtune jalutuskäik kestis kogu teenistuse jooksul. Ja ega iseenesest polnud kõige hullem tegevus. Väga tervislik enne magamaminekut natuke jalutada. Noored laulsid, vanad kõndisid niisama, käed taskus. Ära jäeti vahel, kui talvel ilm liiga kehva oli. Ühe kohustusliku asja unustasin mainida. Suvel, enne lõunat praktiseeriti ka väikest Soome lahes sulistamist. Vahva pilt, kui terve pataljon palja persega vette tormab. Vahetus trussasid ju polnud, rääkimata ujumispükstest.

stilett kas teil käidi sortiiris ka riviga nagu utsebkas või sai oma hädasid kergendada ikka normaalselt?

ilmselt oli teil liig palju liiga kõrgeid ülemusi kes võisid iga minut võjebat ja kõik kartsid väga -sellest ilmselt see utsebka korda meenutav värk

mul oli väga siiber utsebka korrast selle 6 kuuga mis seal õnnestus viibida

väeosades harilikult mingit hiigelpokazuhhat nagu utsebkas ei tehtud ja asi oli palju normaalsem



aga jah eks igasuguse mozgojobkaga võib ära harjuda

Vastupidi, mingit erilist ajude kompostimist väeosas polnud. Kusjuures peaaegu puudusid ülemate hulgas pahatahtlikud lausidioodid. Lihtsalt olid teatud asjad- kõikvõimalikud rivistused, jalutuskäigud, ujumine olid muutunud rutiiniks, millest peeti täpselt kinni. Enne meid ja ka pärast meid. Tagantjärele olen mõelnud asja üle järgi ja saanud aru, et kõik toimus ühel väga lihtsal põhjusel. Kuna olime kõrgema sõjakooli teeninduspataljon, meie kasarmu oli kõrvuti kursantide kasarmutega (I ja II kursus), siis pidime järgima samu reegleid, mis nemadki, et mitte laostada noorte kursantide moraali. Seoses sellega, et tegu oli sõjakooliga, sellest ka meeletu arv kõikvõimalikke ohvitsere ühe hektari kohta...

Tundub, et mul vedas siis rohkem, kui teistel. Vahel kulus meil terve pühapäevane päev teleka ees istumisele (kui midagi teha polnud). Vaatasime igatsugu asju, mis tollel ajal telekast muidugi tuli (vist oli 2 KTV kanalit, kui mäletan). Ühes varasemas postituses olen ka maininud, et sai kõvasti spordivõistlusi jälgitud (NLiidu korvpall, 1990 jalgpalli MM). Põhjus, miks seda sai kõike lubatud oli vast selles, et meil nii väike väeosa oli, et seal praktiliselt 1,5 rühma jagu mehi oligi.

See rõõm utrennaja potstast rakendati ohvitseride poolt igatahes meil osavalt oma heaks tööle - nimelt kui muidu oli häda ja viletsus et pühapäevane krossijooks kus vanemad olijad kippusid lonkima, suits hambus, siis see asi kavalalt ää tehti-jooksma peksti täpselt sellise arvestusega et kaugeimas punktis seisis 1 shaakal kes kontrollis peade-sabade arvu üksuse kaupa üle ja sellest punktist edasi oli vaba voli-anna koibadele valu et teleka ette jõuda või siis longi ja maga saade maha.....üldiselt kappasid kõik. Nii et üks hea saade toimis paremini kui mitu ohvitseri!

Ennen "Teenin Nõukogude Liitu" saadet oli veel veerand tundi "Utrennaja zarjadkat", kus kenad näitsikud klaverimängu saatel hüppasid. See oli meie väosa vaadatavaim saade. Alati oli suur trügimine selle nimel, kes telekale lähemale istuda sai.

.