Oskan veidi kommenteerida Narva rindega ja rannikuvetega seonduvat 1944. aastal. Ehk on neist märkustest autorile abi kui peaks välja tulema 2. trükk.
Lk 53 öeldakse, et I/JG54 saabus jaanuaris Rakveresse. Võib-olla see oli nii, kuid sellisel juhul läks üksus varsti Valgevenesse, kus veebruari esimesel poolel lennukeid alla tulistas (vt Tony Woodi claimlisti). Rakveresse jõudis alles veebruari keskpaiku.
Lk 56 (ja edaspidigi) mainitakse Balti laevastiku 14. giapi. Tegelikult nimetati 13. iap ümber 14. giapiks alles millalgi suvel 1944 (tõen. juuli lõpus).
13. õhuarmee hävituslennuväest mainitakse Eesti rindel 14. ja 29. giapi, kuid unustatud on 159. ja 191. iap.
277. ründelennuväediviisi puhul on unustatud 943. šap, samas kui mainitakse mingisugust "14. õhuarmeest laenatud 958. šapi", mis 277. ründelennuväediviisi koosseisus tegelikult veebruaris ei tegutsenud.
13. õhuarmee pommituslennuväe puhul on unustatud 34. gbap. Samas mainitakse siin ja edaspidi 58. sbapi. Tegelikult nimetati väeosa 1944. aastal juba 58. bap-iks (mitte sbap-iks).
Lk 58 väidetakse, et 06.02 põrkasid õhus kokku KBF 12. gbap kaks Pe-2 ja veel kaks sama polgu lennukit jäid kadunuks. Memoriali ja KBF kroonika järgi olid polgu kaotusteks vaid kaks õhus kokku põrganud lennukit.
Lk 58 väidetakse, et 07.02 tulistas Fw-190 alla ühe La-5.
Kuid allatulistajaks oli 10./JG54, mis kasutas veebruaris teadaolevalt vaid lennukeid Me-109.
Lk 59 väidetakse, et 13.02 tulistati Aseri piirkonnas alla 1.SAGr 127 He-60.
See oli tegelikult Hs-126 ja ilmselt tulistati alla hoopis 14.02. On isegi tegu harukordse juhusega Narva rindel, mil saame NSVL piloodile tõesti omistada kindla võidu - KBF 3. giap Koretskile.
Lk 60 väidetakse, et 15.02 kaotasid 13. õhuarmee üksused kaks Il-2 ja ühe Pe-2. Tegelikult vastupidi - üks Il-2 ja 2 Pe-2.
Lk 60 väidetakse, et 14. giap kaotas lennuki õhutõrjetule tagajärjel.
Tegelikult jäi see 13. iap piloot kadunuks õhulahingu ajal (siinkohal on paslik osutada, et kasutatud kirjanduse loetelust on autoril millegipärast puudu täiesti vabalt kättesaadav
http://militera.lib.ru/memo/russian/las ... index.html )
Lk 60 mainitakse 20.02 õhulahingut, mille ajal "arvatavasti kõmmutas punakotkas Fokkeri alla".
Ma ütleks siiski, et arvatavasti ei kõmmutanud, sest ükski teadaolev kaotusteallikas seda ei kinnita. Üleüldse torkab silma, et autor kasutab pidevalt võidupretensioonide kommeteerimisel täiesti süsteemitult väljendeid "arvatavasti", "väidetavalt", "tõenäoliselt" või siis sõnastust, mis viitab faktile. Tihti jääb täiesti selgusetuks, millise "klaaskuuli" põhjal ta hindab, kas keegi saavutas tõepoolest võidu või siis saavutas ta selle "tõenäoliselt", "arvatavasti" või "väidetavalt". Nii mõnigi kord paistavad "klaaskuuli" abiga "kindlalt" kokku viidud olevat ka ühe pooole võidupretensioonid ja teise poole kaotused.
Lk 61 mainitakse, et KBF 3. giap La-5 sai 24.02 Narva piirkonnas õhutõrjest pihta ja kukkus alla, piloot jäi kadunuks.
Millegipärast KBF 1. giad ajalugu ja memorial seda ei kinnita.
Lk 61 mainitakse, et KBF 35. šap Il-2 tulistati 24.02 alla Pärjaste piirkonnas õhutõrje poolt.
KBF kroonika ja obdmemorial mainivad lennuki kadunuksjäämist ja saksa flak lennukile ei pretendeerinud. Seega, kuidas on teada, et õhutõrje alla tulistas?
Lk 61 mainitakse, et KBF 4. giap La-5 üks La-5 tulistati 24.02 saksa hävitajate poolt alla kui prooovis La-5 grupi koosseisus rünnata Stukasid.
1. giad ajalugu tähelepanelikult lugedes saab kindlalt öelda vaid, et La-5 sai oma õhutõrjetulest vigastada, sakslased ründasid seda lennukit hiljem samuti, kuid pole teada, kas kukkus lõpuks alla rünnaku tulemusena või oma õhutõrjest saadud vigastuse tulemusena.
Lk 62 väidetakse, et 4./NJG 100 tulistas 25.02 hilisõhtul alla kauglennuväe lennuki Li-2.
Tegemist oli siiski KBF 17. otao lennukiga.
Lk 62-63. väidetakse, et KBF 7. gšap kaotas 26.02 Rakvere lennuväljale tehtud esimeses rünnakus õhutõrjetules ühe Il-2. Seejärel olevat toimunud teine rünnakulaine, milles kaotati 2 Il-2 ja kolmas laine, milles kaotati veel 2 Il-2. Samuti olevat JG54 piloot alla tulistanud ühe Jak-1 (12. iap), mis kuulus ründelennukite kattehävitajate hulka.
Tegelikult toimus 2 rünnakut. Esimese kaotati 1 Il-2 hävitajale ja teises rünnakus 5 Il-2 (neist tõen. 4 hävitajatele ja 1 õhutõrje tõttu). Väide 12. iap Jak-1 allatulistamisest näib põhinevat "klaaskuulil". KBF kroonika ei kinnita hävitajate kaotusi. Ainuke JG54 Jak-1 pretensioon on Tartust kagus.
Lk 63 väidetakse, et 26.02 tekitas punalennuväe pommitamine Tartu südalinnas suuremaid ja äärelinnas väiksemaid purustusi.
Tegelikult olid vaid väiksed purustused äärelinnas. Rünnati lennuvälja, mitte Tartut (siinkohal on vast paslik osutada, et autor pole millegipärast kasutanud seda täiesti vabalt kättesaadavat raamatut, kus on mõningaid andmeid ka selle operatsiooni kohta
http://militera.lib.ru/h/inozemtsev/index.html )
Lk 63 väidetakse, et 26.02 tulistasid NSVL hävitajad Tartu piirkonnas alla 11./JG54 Fw-190, piloot sai vigastada.
Rosipali JG54 kaotustenimekirjas, kust see info kindlasti pärineb, on siiski kaotuse põhjuse kohta öeldud: TiefA ja BF ehk siis Tiefangriff ja Bodenfeuer. Ma ei julgeks välistada, et siin pole hoopis silmas peetud lennuki pihtasaamist maapinnal.
Lk 63 väidetakse, et 27.02 sai Narvast läänes surma üks 12./JG54 piloot.
Rosipali nimekiri väidab, et 12./JG54 piloot sai sel päeval surma "westl. Janow". See pole mitte Jaanilinn, nagu autor ilmselt arvas, vaid linn Ukrainas (12./JG54 oli selleks ajaks üle viidud Ukrainasse).
Lk 63 ja edaspidi on autor iga kuu lõpus saksa kaotused kokku võtnud ww2.dk lehel olevate Flugzeugbestand und Bewegungsmeldungite andmetel, väites, et need sisaldavad andmeid kaotuste kohta "õhus ja lennuväljadel".
Tegelikult sisaldavad need ka lennukeid, mis said vigastada ja saadeti seejärel parandusse väljaspoole väeosa.
Millegipärast pole autor kaotuste puhul üldse kasutanud ahs.no andmebaasi, mis on täiesti vabalt kättesaadav.
Püüan teinekord jätkata.