"Tankid EKV-le"

[vk1]

sama sakslane ütles mulle Leo-2 kütusekuluks sellised numbrid :
näiteks aastane läbisõit 300km. , kütusekulu teel 3 liitrit kilomeetrile, raskel maastikul võib see olla kuni 30 liitrit kilomeeterile.
Arvestades et harjutusala on baasi lähedal , 30% läbisõidust läbitakse teel ja 70% keskmiselt raskel või raskel maastikul
90x3 + 210x20 + 200 tundi mootori tühikäiku x 23 liitrit = 9070 liitrit diislit tanki kohta aastas.

kuid lisas, et see on ikka väga umbkaudne arvutus

[Kapten Trumm]

See on 50 tanki kohta ju tühine 9 miljonit aastas? Võrdluseks: Eesti kulud umbes 150 mehe hoidmiseks Iraagis ja Afganistanis on vähemalt kaks suurusjärku suuremad.

Ma arvan, et selle tankipataljoni jooksvad kulud ei ole suurt üle 50 miljoni aastas mida võiks täiesti vabalt kokku hoida kriitikavabade poliitrahaloopimiste arvelt.

[hummel]

30 ltr või ka 20 ltr maastikul keskmiselt on minu arvates paljuvõitu. 10 oleks maastikul tavapärasena juba tõenäolisem. Peab ikka tõsine mülgas ja kuumaastik olema, kuhu piloot ise vabatahlikult mürama ei lähe, et 30 sajale sõites pidevalt võtaks. Suurtükiveduki kütusekulu on ka maanteel miski 55 ltr/100 km ja eriti kehval maastikul kuni 100/100, aga need on ikkagi erandjuhud, kus sageli tuleb varsti vintsi abi kasutada. 250GD maasturi keskmiseks kütusekuluks nimetasid saksa autojuhid mulle ka julgelt miski 15+ ltr või rohkem sajale, aga tegelikult on see ikka oma paar ltr vähem. Koguaeg ka mülkas ei sõideta.

Lisaks peaks EKV asjadest sõna võtteb isik teadma, et EKV lahingutehnika ei ole kasutuses aastaringi (nagu sakmannidel), vaid ainult erialaõppe ajal ehk keskmiselt pool aastat, mitte aasta. Aga kui nüüd võtta eelmainitud kulu 9070 ltr tanki kohta aastas, saab leida väikese lahenduse. Poole aastaga kuluks maksimaalselt 5000 ltr = 100 000 EEEK/masin x 8 ühikut = 800 000 ~ 1 miljon EEK õppe kohta, samas kindlasti mitte mingil juhul üle 1,5 milj.

Võrdluseks personali- ja muud kulud. Arvestame 2-rühmalise kompaniiga.
Ütleme, et kaadriväelase palk kuus 15 000 EEK x 6 kaadriohvitseri-allohvitseri = 90 000 EEK x 12 kuud = 1, 08 milj EEK aastas.
Ajateenija keskmine palk kuus 2000 EEK x 45 ajateenijat = 90 000 EEK x keskmiselt 10,5 kuud = 945 000 ~ 1 milj EEK õppe kohta.
Ajateenija toitlustuskulud 60 (äkki oli rohkem juba?) EEK päev x 45 ajateenijat = 2700 EEK päev x 25 arvestuslikku söögipäeva kuus = 67 500 EEK kuus x keskmiselt 10,5 kuud = 708 750 EEK õppe kohta.
Lisaks on olme- ja majutuskulud, mida ma ei oska hektel arvestada, kuid mis kindlasti annavad ka märgatava summa aastas. Ja veel jalaväeline lahingumoon.
Kokku tuleb muid kulusid kindlasti miski 3 milj EEK aastas, mis on vähemalt poole suurem väljaminek, kui kütuseraha.
Suurtükipatarei puhul korrutage selles lõigus mainitud koondkulud vähemalt 2 -ga, mõni isegi kuni 2,5 ga
Jalaväekompanii puhul aga korrutage umbes 4 -ga.

Seega kütus pole ainus ega määrav kulutus tankide muretsemisel

[kulda18]

...

[kulda18]

Ilmselt natuke OT, kuid leidsin pildi tankist, millest siingi mõnikord on räägitud. Tegemist märklauaks saanud T-34-ga mille peal seisavad õppustel olevad Harju maleva kaitseliitlased. http://harju.kaitseliit.ee/media/displa ... g?58257793

[Kapten Trumm]

Tegelikult on hummeli rehkendustes tõsiasi, mida on siin kümneid lehekülgi juba heietatud - ehk selline asi on rahaliselt jõukohane. Kui jõuame osta sadu miljoneid maksvaid miinipaate ja transpordilennuki osakuid, siis jõuame ka seda. Lihtsalt selle "vastu" on meeletu kogus demagoogilist sofistikat, ehk lihtlabaselt põhjuste otsimine et mitte midagi teha.

Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab põhjuse (eesti vanasõna).

[araterI]

Ilmselt natuke OT, kuid leidsin pildi tankist, millest siingi mõnikord on räägitud. Tegemist märklauaks saanud T-34-ga mille peal seisavad õppustel olevad Harju maleva kaitseliitlased. http://harju.kaitseliit.ee/media/displa ... g?58257793

Seal mingi isevärki veebilahendus, vist see linktöötab äkki paremini

[Kasutajanimi]

http://www.msnbc.msn.com/id/25834816/
paistab et prantsuse armees tahetakse kärpeid teha, tanke võetakse teenistusest maha.

http://en.wikipedia.org/wiki/Leclerc
näeb päris kobe välja, vähemalt minusugusele võhikule neis asjades.

[araterI]

Leclerc on siit läbi käinud aga kahjuks ei kvalifitseeru. Automaatlaadija, mida just eriti töökindlaks ei peeta (Leo ja Abrams on käsilaadimisega) ja pidi seal ka muud prantsuse kiiksu ja qualité-d üksjagu olema.

[HeiniR]

Vaevalt, et meil oleks lootust saada Leclercé, mis prantslastel endalgi suhteliselt lühikest aega ikkagi teenistuses olnud. Kui tuleb,siis ehk miskit vanemat AMX30 või ratastel AMX10. Ei maksa kohe eufooriasse sattuda, isegi juhul kui tankide reaalset teenistuses olevate arvu vähendataks, oleksid ülejäänud minemas konservi.

[kuido20]

Kogu selle tankide hinna võib lihtsalt teada saada, kui võtta aluseks 155mm haubitsatega STVG ülalpidamiskulu ja panna sinna mingi koefitsent, no näiteks 2X STVG maksumus otsa.

Väga palju on STVG ülalpidamisel sarnasusi tankidega, kasvõi see treilerite, laskemoona ja muu holduse värk.

Kui kohe tanke ei juleta võtta (jalavägi ei jõua rünnakul tankidele järele joosta) siis esimese sammuna viigu jalaväebrigaad veoautodelt soomukitele üle ja paluks seda kohe ruttu teha.

Igasugu väljaõppel välismaal arvestagem sellega, et oleme ikka sõjakas piiririik ja meid toetatakse igat moodi hea meelega, ikkagi vahepuhver ju . Ise sõdida ei taha, las eestlased tõmblevad

Ja kultuurilises mõttes igasugu tehnika-vidinad soosivad noormehi reaal- ja inseneriteadusi õppima minema. Selle võiks kohe KULKA eelarvesse mõne rea peale kirja panna.

Eestimeelsed suurärimehed panevad kindlasti kohe mõned kümned miljonid omalt poolt igasugu simulaatorite ja muu taolise tehnika arendamiseks. See aga on high-tech majanduslik fakt, ehk kui ostame Saksamaalt Leoparde, siis nemad meilt vastu simulaatoreid. Vastuostud magu Mistralite puhul aga õnnetuseks pole meilt midagi vist eriti osta.

Endel Siff-i ja Sergei Babiti lidarid ja muu taolise stufi tootmine võtab ehk jalad alla.
http://www.robotiklubi.ee/avaleht -> Nende poiste vigur (paremal all nurgas) pannakse alustuseks korralikumalt lendama, seejärel kumulatiiv külge ja saamegi soomukitevastse droidi.


quote="vk1"]Kas keegi oskab öelda või kuskilt täpsemalt järele küsida, kui palju täpselt oleks vaja seda infrastruktuuri, mehi ja raha tankide jaoks ?

ehk siis : nt. 40 tankiga pataljon
- tankide enda maksumus

- ülalpidamiskulud - soome ja teised on kõik Leo 2A4-sid ostnud varuga , sest tuleb odavam juppe hankida oma masinatelt, kui tellida saksamaalt tehasest. Hinnad pidid ikka päris koledad olema. Kütus - kui tank võtab mingi 2 liitrit/km. näiteks siis õppustel 40 tanki igaüks 50 km. läbi sõidab = 4000 l. diislit . Arvestades siis diisli hinnaks ümmarguselt 20.- EEK liitrist tuleb 1 õppuse kütusekulu juba 80000 krooni. Neid õppuseid peaks vist nii kord kuus tegema ?

- Laskemoon - palju maksab 1 mürsk? Mürsud pole vennad , vanemad ei pruugi T-90 soomust läbistada . Palju mürske peaks olema väljaõppeks? Lahingukomplekt üksi on 40 mürsku + kuulipildujapadrunid x 40 tanki - st. 1600 mürsku . Kui suur peaks nende varu olema et oleks sõjaaegsed varud + väljaõppeks ?

- hoolduspark - 2 päästetanki minim., sillatankid , kütuseveokid , tanki-veokid (noh, need võivad olla renditavad tsiviilmasinad aga peavad olema võimelised toimetama treileril 60tonnist koormat), elektroonikahooldustehnika, laskemoonahooldustehnika, veermikuhooldustehnika, mootorihooldustehnika, staabimasinad (kah soomukid ), lisaks tagalamasinad. Kas see peaks olema kõik mobiilne või võib olla ka statsionaarne?

- meeskond - 3 tankikompaniid , staabi-ja tagalakompanii . Palju mehi vaja läheb ? 1980-date Saksamaa LV tankipat. oli 41 tanki , 372 meest. Meil peaks siia juurde lugema just need tagala- ja hooldusüksused, mida pataljoni tasemel ära ei tooda. Palju neid peaks olema ? Kui palju elukutselisi, kui palju ajateenijaid?

- Kui mina 11 aastat tagasi olin ÜSP-s, siis mainiti pataljoni aastaeelarveks 17miljonit EEK. See siis 10 aastat tagasi , kompaniisuuruse kerge varustusega üksuse jaoks . Kas keegi oskaks öelda , kui palju võiks tankipataljoni eelarve olla (koos kütusega, väljaõppekuludega jne.)? Kasvõi suurusjärkugi ?

- väljaõpe - palju maksab simulaator tankidele. Ja kas 1 meeskonna või kompanii jaoks ?

- infrastruktuur - kasarmud, sööklad,laod, garaazid, müürid ümber, valvesüsteem, sisse-ja-väljasõiduteed , POLÜGOON kus harjutamas käia. Kui kaugel see võiks baasist olla ? Kui liiga kaugel , siis kas on majanduslikult mõttekas neid masinaid kompaniikaupa kohale vedada kuskilt teisest Eesti otsast ?

- üldine infrastruktuur - kas näiteks uus Emajõe sild kannatab tanki koos transportööriga välja. Või Pärnu - kas mõlemad suured sillad kannavad ära? Või Tallinnas Pärnu mnt. viadukt või see uus Savisaare/Merko supersild oma 30t. korraga? Kas jätkub raha, et maksta kinni talumehe põld kui Kevadtormi ajal tankikompanii sealt üle rullib ?

- ning ´last, but not least´ - väljaõppe tase. Tankid on ülimalt tehnoloogiline ja spetsiifiline ala , õpitud kipub väga kiiresti ununema. Kanada sõjaväelased olid väga mures, et kui nende vahepeal plaanitud tankidest loobumine tõesti oleks toimunud, siis oleks läinud aastaid (räägiti 5-6st aastast) et uuesti samale tasemel tagasi jõuda. Oskusteave on ikka väga spetsiifiline. Kui peaks näiteks sellest samast tankipataljonist paar allohvitseri minema ehitusele teenima, et saaks peret ülal pidada, siis ongi jokk. Kui näiteks seesama allohvitser on ainus kes teab näiteks sihikute kalibreerimisest, siis kaua läheb, et talle asendajat välja õpetada? Mis toimub samal ajal ajateenijate väljaõppega?

Kindlasti oskaks teadjamad siin veel midagi lisada, mina enam ei oska. Tore oleks, kui meil see tankipataljon oleks, kuid see nõuab ikka täielikku pühendumist . Pole samas nagu mõtet ka seda 3 tanki osta ajateenijate harjutamiseks. Võibolla siis tõesti 3 T-55 mida isegi Aafrika kodusõdades korras hoida suudetakse. Et vabast ajast sõidutaks turiste jne. Aga see peaks siis olema mingi ´OÜ Tankid´ , kellelt teenust sisse osta või neile tanke välja rentida, mitte väeosa.[/quote]

[hummel]

Kui nüüd ilusasti loed läbi paar viimast lehekülge selles "surematus teemas", saad 90% oma püstitatud küsimustele ka piisavad vastused või lahendused.

Mis võib veel pinget pakkuda, on sildade kandevõime. Mina toetaks esialgu Leo1 masinate muretsemist. Need on kergemad ning loomulikult ka odavamad. Eeldatavasti ka lihtsamad ekspluateerida.

Brigaadi võiks soomustransportööridele panna. Sellest on ka foorumis (mitte vist siin teemas) juttu olnud.

Head lugemist.

[araterI]

Panen ristviite Merkava tabamiskindlusest
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 043#144043

[Wots]

Aga mis on saanud USA tankidest,näiteks M60 koos moderniseerimis paketi ning aktiiv soomusega on isegi tänapäeval hea kuid mitte muidugi samal tasemel nagu M1 Abrams,Leo II jne. M60 on lihtsa ehitusega,ruumikas ja mugav ning suhteliselt kerge kaaluga(umbe 50 tonni).

[hillart]

Ja need moderniseeritud M60-ed on paremad, kui moderniseeritud T-55´ed, moderniseeritud T-72´ed jne., jne. millistest siin juba juttu olnud on? Ja isegi paremad, kui kord teemaks olnud Ukrainas toodetud UUED soomuselukad?

No, olete ikka naljatilgad. Midagi muud ei oska ütelda.
"Ei kommentaa-aarii."