Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Svejk »

Diiseli lühike, kuid asjalik täpsustus :
diesel kirjutas:vabandan, poest (no mõnest poest vähemasti) saab ka lehma tehtud piima.
tolle saab kannu sees paari päevaga hapuks. sünnib heaste juua ja veel paremini pannika tainasse.
Krizzi õiendus:
krizz kirjutas:
Et lugudegapeetud kaasfoorumlase kogu kuritegelikust plaanist TÄIT pilti saaks, selleks tuleb nüüd lihtsalt kogu vheissbuugi eilne sisu siia ära koppida....
No siit on Juurele-Kivirähule täitsa tõsiseltvõetavat konkurenstsi tulemas :D Täitsa akuraat tzentelmenlik mõttevahetus.
PS! Muide vanema generatsiooni pannikookide tegemisel olen märganud, kuidas kulbiga tõstetakse tainast kõrgele kausi kohale ja niimoodi soristades tekitatakse arvatavasti õhumulle ja seega kohevust kookidesse. Aga muna on ikka peamine, muidu ta üks vesine lurr on.
Oodata on dessanti Soomest, ehk Herman lubab tulla õpetama... 8)
herman30 kirjutas:Seda Fucsi stoory lugedes tuli mul meelde et oeh, kül ma ikka peaksin tulema õpetama eestlastele kuidas pannkoogid päriselt valmistatakse.. :) Esimene õpetund on et mitte kunagi ei praadida ölis. Või on ainus aksepteeritav rasv. Ja mitte kunagi suhkrud taignasse, ainult natugene soola.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

See minu pannkoogi retsept on väga lihtne. Tavaliselt teen ainult 2:le inimesele, sellepärast kasutan ainult 5dl piima.

5 dl piima, mina eelistan (Soomes punases karbis olevad) 3.5% rasvaga.
3 muna
Nisujahut ma ei kunagi mõõta, panen seda silma järgi niin et on sobiv paks segu. Aga umbes 4-5 dl kandis on vist.
Soola umbes 5ml.
Praadimiseks või.
Pann peab olema malmpann, mulle ei meeldi teflonpannid.

Kui söömiseks läheb saab iga üks panna peale mis tahab, mesi, moosi, suhkur...mina eelistan vahtrasiirupid.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

Mulle tehti teema bossi poolt märkus, et tuleb siia kirjutada hoopis.....

Hea küll... 8)

Nüüd saab naljanurgast ära kustutada kui liigse ballasti....
krizz kirjutas:No siit on Juurele-Kivirähule täitsa tõsiseltvõetavat konkurenstsi tulemas :D Täitsa akuraat tzentelmenlik mõttevahetus.
No põhierinevus on selles, et kui Juur ja Kivirähk etlevadki spetsiaalselt avalikus ruumis, siis meie pannkoogi jutt (ja muud jutud :lol: ) ei ole mõeldud tegelikult avalikuks presenteerimiseks... aga kuna kiuslik kaasfoorumlane Svejk sellega algust tegi, siis ma pidin ju kuidagi ennast kaitsma 8)
herman30 kirjutas:Seda Fucsi stoory lugedes tuli mul meelde et oeh, kül ma ikka peaksin tulema õpetama eestlastele kuidas pannkoogid päriselt valmistatakse.. :) Esimene õpetund on et mitte kunagi ei praadida ölis. Või on ainus aksepteeritav rasv. Ja mitte kunagi suhkrud taignasse, ainult natugene soola.
Erinevad koolkonnad... 8) ...nõuka ajal küpsetati kõike kas searasva, margariini või poslamaslaga (päevalilleõli)
Mina olen kahjuks (ja härrad Svejkid on ka) selle hälbelise perioodi kasvandik... seepärast siis ka ÕLI

....võiga praadides asjad on ju teadagi buenod niisamagi 8)

Edit:

Hermani pannkoogid tunduvad olevat pigem need õhukesed pliinid, mis on eraldi teema.... eriti venes...
..kus neid tehakse saja erineva retsepti järele vist lausa. Eks aegade jooksul, kui raffas rikkamaks sai ja gastronoomidesse uut väärt kaupa lisanduma hakkas, hakati ka venes toodet tuunima. Algsed käkid on tavaliselt tehtud ikkagi ülilihtsalt ja kõige odavamaid ning elementaarsemaid koostisosi kasutades....mida saada oli ja talus (vahepealsel ajal siis kolhoosiperes) leidus.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

Fucs kirjutas:Hermani pannkoogid tunduvad olevat pigem need õhukesed pliinid, mis on eraldi teema
Meil Soomes pannkook on selline, soomeks lettu,:
http://www.kotikokki.net/media/cache/la ... 1297426621

Siis on meil veel pannukakku mis küpsetatakse ahjus, peamiselt samalaadne taignas kuin pannkoogidele ainult et pannukakku;le tuleb rohkem muna ja taignas peab olemas paksem.

Pannukakku:
http://www.kotikokki.net/media/cache/la ... 1297708361

Bliinid jne on mingi kõrgema tase mida saab peamiselt ainult restoranidest.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Svejk »

diesel kirjutas:vabandan, poest (no mõnest poest vähemasti) saab ka lehma tehtud piima.
tolle saab kannu sees paari päevaga hapuks. sünnib heaste juua ja veel paremini pannika tainasse.
Akf VUKS Vheissbuugist valgustab (valgustamine muideks tähendab valkudega rikastamist...):
kassa tead, kuda nüüd tehakse nt. 2,5% PIIMA ???
kuda saadakse see TÄPSELT 2,5% ???
nii, piimast eraldatakse kõiksepealt kõik rasvaollus (tehakse rõõskkoor ja hapukoor jms rasvasem nänn)... ja ülejäänud praktiliselt null % tehakse piimapulber...
siis võetakse see piimapuilber, lisatakse vett (tehakse uuesti n.ö. "piimaks" ja sis lisatakse koorepulbrit täpselt niipalju, et saaks 2,5% rasvasuse...
...ja siis see "piim" ei saagi enam kunagi hapneda nagu piim, vaid see pulber läheb vee sees klompi ja pudeliisse jääb järele kolmveerand pudelit hägusat vett mille peal hulbib klompiläind pulber

TEHTUD
uus innovatiivne TEHNOLOOGIA
missa tõmbeld nüüd seal ahh??
söögiisu läks ära või??
Pilt


...ja jätkab:
Armsad sõbrad, ärge ajage taga moraali ja õigust; jälgige valvsalt oma kõhtu ja täitke seda hoolsalt ja läbimõeldult, kirjutab Jerome K. Jerome raamatus «Kolm meest paadis (koerast rääkimata)». Ja selgitab: «Siis valitsevad teie südames rahu ja vooruslikkus, ilma et te selleks ise vaeva peaksite nägema; ja teist saab hea kodanik, armastav abikaasa ja õrn isa – õilis ja vaga inimene.»
Mida nad seal piimakombinaadis ikkagi teevad ja mida vorsti sisse topivad?
http://tartu.postimees.ee/1125190/mida- ... se-topivad
Eesti jäätisetehased küll ei kasuta enam toorpiima, jäätise valmistamiseks vajalik piim tehakse pulbrist. Koorejäätise teevad Eesti jäätisefirmad puhtast rõõsast koorest.
Kui jäätise valmistamiseks kasutatakse komponente ehk piima- ja munapulbrit, suhkrut ning maitseaineid, siis valmib jäätis kahe päevaga. Esimesel päeval valmistatakse segu, mis jäetakse vähemalt neljaks tunniks valmima. Teisel päeval töödeldakse segu jäätisemasinas ehk koostisaineid ühel ajal segavas ja vahustavas friiseris. Sealt tuleb jäätis välja miinus 3–6-kraadisena. See on nn pehme jäätis, mida meil müüakse kaubanduskeskuste jäätiselettides.

Annemari Polikarpus, EMÜ toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia lektor ja doktorant: Poodides müüdav tavaline jäätis kalestatakse pärast masinast tulekut. See tähendab, et pehme jäätis jahutatakse miinus 40 kraadi juures maha. Osast jäätisest valmistatakse eskimogeneraatoris pulgajäätis. Eskimogeneraatoris käib ka pulgajäätise kastmine sulanud šokolaadi sisse.

Kalestatud jäätis pakendatakse ja seda säilitatakse miinus 25 kraadi juures. Nii võib jäätis säilida kuni aasta, toote kvaliteeti nii pikk aeg ei mõjuta, sest käreda külma käes ei juhtu sellega midagi. Jäätise kalestamine annab tööstustele võimaluse seda suvel väga nõutud kaupa varem juba lattu valmis teha
Praegu maksavad tööstused farmeritele piimaliitri eest laias laastus 30 senti. Piimas on rasva ligi 4 protsenti, võis on rasva aga 80–82 protsenti ehk 20 korda rohkem. See tähendab, et kilo või tegemiseks kulub 20 kilo piima, mis maksab 6 eurot.

Poes on või hind isegi odavam, kui kulub raha selle toote valmistamiseks. Tööstused saavad võid odavamalt pakkuda sellepärast, et koore valmistamisel eraldatav lõss kasutatakse ära valgurikaste piimatoodete tegemiseks. Ka või tegemisest üle jäävast võipiimast ehk petist saab teha hapendatud petti, mis on tervislik
Liha ja lisaainete sisaldus on vorsti etiketil ning sealt ongi seda kõige õigem vaadata. Keeduvorstis on vett nagu inimeses ehk ligi 70 protsenti.

Lembit Lepasalu, EMÜ toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja: Vorsti tehakse eelkõige sellisest lihast, mis ei vasta värske liha müügi standarditele. Vorsti toorainena kasutatakse vanemate loomade liha, noorte loomade lahjat liha, näiteks rümba väheväärtuslikke osi, ning lihalõikmeid ja pekki. Tänapäeval lisatakse vorstidesse ka mehaaniliselt konditustatud kanalihamassi, mille kogus on vorsti pakendil eraldi välja toodud.

Liha ja muude koostisainete vahekord määrab vorsti hinna. Ühelt poolt tahab ostja odavat vorsti, teisalt aga seda, et vorstis oleks palju liha. Kahte head korraga aga ei saa
Suured tööstused kasutavad verd, sest suurte ettevõtetena suudavad nad täita toiduvere kogumiseks kehtestatud väga ranged nõuded.

Väiksemad ettevõtted kasutavad verepulbrit, mis on samuti väga rangete nõudmiste järgi tehtud. Maitses pole vahet, kas vorst on valmistatud vere või verepulbriga, sest verepulber on rangete nõuete järgi kogutud ja kuivatatud veri
Singi sisse ei süstita vett! Küll aga pritsitakse lihasse soolvett.

Vanasti kestis liha soolamise protsess mitu kuud, tänapäeval ei saa tööstused nii palju aega kulutada. Sellepärast kasutataksegi lihatööstustes nüüd sooldumise kiirendamiseks soolvee pritsimist tootesse. Lisaks singiks minevat liha masseeritakse ja tumbleeritakse. Masseerimise ja tubleerimise ajal mõjutatakse liha mehaaniliselt: seadme pöörlemise ajal hõõrduvad lihatükid üksteise ja seadme pinna vastu, mis soodustab soola imendumist lihasse. Nii sooldub liha ühtlaselt ja kiiresti, ühe-kahe päevaga
Suitsutuspreparaate toodetakse klassikalisest ehk pärissuitsust, seega pole seal midagi liigset. Suitsutuspreparaadid on suitsukomponentide põhjal valmistatud vee-õlipõhised emulsioonid ja pulbrid. Nende ülesanne on anda töödeldavale tootele suitsutatud toote tunnused.

Lihatoodete töötlemine suitsutamispreparaatidega ei ole klassikalise suitsutamise alternatiiv, vaid üks selle vorm. Selliste preparaatide kasutamist toiduainete suitsutamisel nimetatakse ka suitsuvabaks suitsutamiseks. Et enamasti on suitsutuspreparaadid vedelas olekus, siis nimetatakse neid ka vedelsuitsuks või suitsutusvedelikuks

A misasjad on "räiskäleet" ?
Viimati muutis Svejk, 22 Dets, 2016 16:50, muudetud 3 korda kokku.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

Svejk kirjutas:A misasjad on "räiskäleet" ?
Sama asi kui letut. Võibolla on räiskäleet nõ ametlik nimetus ja letut kõnekeeles. Mina arvan et letut põhineb rootis keele sõnast plättar.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

Svejk rsk tappa sa saad !

Piim ei hapne, sest on pastöriseeritud krt noja MEIL väidetavalt pulbrist piima ei tehta...

..küll aga kuskil kunagi lisati koorepulbrit, et rasvaprotsent täis saada.... vahepeal oli piima üliküllus ja kõik aeti pulbriks... ja siis VIST realiseeriti osa pulbrit niiviisi... praegu väidetavalt pole enam probleemi ja saab ka toorpiimast 2,5% piima teha ainult et ikkagi algul tõmmatakse piim miskiks vesiolluseks ja siis hakatakse uuesti lisama sinna põhimassi, et % täis saada....

Igat minu möla SULLE, mis peab SINU vererõhku tõstma pole vaja siia tõsisesse foorumisse kopida....



Oota kurat, kui ma aega saan siis ma alles kirjutan.... :mrgreen:
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Svejk »

Fucs kirjutas:Svejk rsk tappa sa saad !
Igat minu möla SULLE, mis peab SINU vererõhku tõstma pole vaja siia tõsisesse foorumisse kopida....
Oota kurat, kui ma aega saan siis ma alles kirjutan.... :mrgreen:
Sa oled liiga palju "Kevadet" vaadanud: https://youtu.be/gvnZ2tDrEA4?t=4911

Ja pealegi - ma piima üldse ei joo, niiiet väga ebaõnnestunud rõhutõstmisüritus... 8)

Kui lubad mulle tappa teha
TUMBLEERIDA mu lihakeha
siis avalikustan su teod
-sa nööri ise kaela seod

Milneti laimu täis kõik paiskan
mu päralt vägi, käes on võim
ja ohtralt leheruumi raiskan
oh - kõlab vägevalt mu sõim

Kui MINUGA sa arved krillid
siis hoia oma piip ja prillid!
-mul üllatusi varuks VEEL

Ei pärast seda enam eal
sind näha ole neti peal
ei väsi meie sellel teel

Mis ülejäänusse (või järelejäänusse) puutub, siis jään huviga ootama Teiepoolseid ammendavaid avaldusi toidutootmistehnoloogika vallas.... 8)
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Fucs »

Nii siis....
Kuna härra Svejk väänab meil käsi selja taha pidevalt ja juba pikka aega, tema mitte ei ole rahul (ei rahuldu) sellega, mida ma temale vheissbuukis privaatselt räägin ja üritan selgeks teha, ning see jutt siin:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 43#p457443

tahab (tuleb välja) vägisi jätku, siis heakene küll.

Räägime siis sellest, miks üks kuramuse VORST näiteks, ei maitse täna enam nii, nagu see paljudele keskeakriisi jõudnutele ja sealt edasi arenenutele (loe: edasi vananenutele) kunagi justkui tundus, et nagu maitses või nii.

Ma ütlen kohe ära, et tegelikult on see teema nii kuramuse pikk ja nüansirohke, et seda kõike mina praegu siin ja praegu esitleda ei suuda. Seepärast üritan teha võimalikult lühidalt ja lugemissõbralikult.


Ja lühidalt öeldes algab kõik sellest, et üks loomakere ehk rümp jagatakse kõigepealt kategooriatesse ja siis sealt edasi tükeldatakse erinevateks lõigeteks, mis omakorda jaotatakse lihaklassidesse-sortidesse.

Kategooriatesse jaotamine käib soo ja vanuse järgi. Üldiselt siis jaotatakse I ; II ja III kategooriasse (need jaotamised ja nõuded on olnud erinevatel aegadel veidi erinevad ja sellel ei taha pikemalt peatuda, läheb kole pikaks see mula siin).

Lihaklassidesse/lihasortidesse jaotamisega on sama teema, et seda on tehtud erinevatel aegadel erinevalt. Nõukaajal GOST järgi oli siis "Kõrgem sort"; "I sort" ja "II sort". Praegu on nt. sealiha puhul juba ainuüksi üheksa erinevat sorti ja loomaliha jagatakse kuude põhiklassi S-E-U-R-O-P milledel on veel eraldi + ja - klassi, nt. R+ või R- jne.

Sissejuhatuseks siis näide aastast 1927, kuidas ühe looma rümpa tükeldada ja milleks midagi soovituslikult kasutada
1927.png
Etteruttavalt märgime ära, et lihast valmistatud toote maitseomadusi mõjutab muuhulgas ka see, kas toode valmistatakse värskest lihast (vanade normide järgi siis pidi rümp olema tükeldatud hiljemalt 1,2 kuni 1,5 tundi pärast looma/sea/lamba jne tapmist), või sügavkülmutatud lihast.

Kui me räägime nt. seast, siis sea puhul kuulus (kuulub?) liha nn "sordilihaks" lõikamisel kõlbulikuks ainult nuumsea ja emiste liha ja kuldi liha peeti (peetakse?) 100% ühesordiliseks (üldjuhul madalasordiliseks, oleneb vanusest ja kategooriast jms).

Mida pehmem ja rasvkoevaesem liha, seda kõrgemasse sorti tema kuulub ja vastupidi.

Liha pehmus omakorda sõltub sidekoe hulgast, kuna see sisaldab kahte kuumtöötlemisele erinevalt reageerivat ainet, valget kollageeni (mis laguneb ning muutub kuumtöötlemisel želatiiniks) ja elastiini (mis jääb kuumtöötlemisel kõvaks ja ei lagune).

Lihalõikaja koolituse õpikust:
Mida kauem lihas töötab, seda enam on selles sidekudet. Seepärast ongi vanemate loomade liha vintskem. Et lihaste koormus on erinev, sõltub liha pehmus ka sellest, mis kehaosast see pärineb. Kõige õrnemad tükid on rümba keskel, eriti nimmeosas – sise- ja välisfilee -, kõige vintskem aga esiosas – koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ja ribiotsad.
Nii kirvemeetodil klassifitseerides võiks näitlikustamise huvides öelda, et sise ja välisfilee, kõrgekvaliteetne muu lihaskude, noorloomade/põrsaste liha jne kuulus GOST-78 järele "kõrgemasse sorti", karbonaad jms kergelt läbikasvanud pehme liha väga vähese või olematu raskvkoega kuulus "I sorti" ja ülejäänud suurema rasvkoesisaldusega ja mitte nii pehme liha kuulus "II sorti".

See on oluline, sest vorstitoodete retseptides olid koostisosad toodud ära just lihasortidest lähtuvalt.
Teema puudutab ka muidugi nii sinke kui lihakonserve, mitte ainult vorste.

GOST järgi lihakeha jaotumine I ja II sordi lihaks:
GOST78.jpg
Ja see mis üle jääb olid (on?) subproduktid (keel, neerud, aju, maks, süda, kopsud, diafragma, luuüdi, nahk/kamar jne.)

Samuti jaotati valmistoodang "Kõrgemaks sordiks", "I sordiks" ja "II sordiks".
Mida kõrgema sordi toorainet % koguseliselt kasutati, seda kõrgema sordi tootega oli ka tegemist.

Niisiis kehtisid meil nõukaaja lõpus ja iseseisvuse taastamise algusaegadel vastavad nõuded lihatoodete valmistamisele GOST 23670-79 (GOST-78, mis oli põhialuseks, koos mõningaste väheste täiendustega)

Väike ülevaade GOST standarditest poolfabrikaatidele ja valmistoodangu sordid
("Высший Сорт" = Kõrgem sort; "Первый Сорт" = I sort; "Второй Сорт" = II sort):

Nostalgikud leiavad sealt terve rea tootenimetusi, mis tänaseks unustusse on vajunud... :D
1978-1.png

Nii.
Ja kuna lubasime võimalikult lühidalt teha, siis siinkohal jõuamegi konkreetsete retseptideni.
Märkus: "Maitseaine segu nr...." kirjega tähistati spetsiaalseid maitseainete segusid, mida toodeti lihatööstusele. Seal oli juba enamus põhimaitseainetest kokku segatud vastavalt erinevate koostisosade %-le.



Gost 23670-79 ÜLDNÕUDED vorstitoodete toorainesisaldusele:

Vorstitoode. Kõrgem sort.

Kõrgema sordi veiseliha 46%
Poolrasvane sealiha 45%
Vesi 3%
Kanamunad 3%
Sool 2%
Naatriumnitrit 0,005%
Toidufosfaat 0,3%
Peenpipar 0,08%
Muskaatpähkel 0,06%


Vorstitoode. 1 sort.

1 sordi veiseliha 45%
Poolrasvane sealiha 35%
Vesi 7%
Valgupreparaat 2%
Kanamunad 2%
Kartulitärklis 2%
Sool 2,5%
Naatriumnitrit 0,005%
Toidufosfaat 0,3%
Peenpipar 0,07%
Must pipar 0,1%
Küüslauk, värske 0,1%


Vorstitoode 2 sort.

1 sordi veiseliha 40%
Poolrasvane sealiha 10%
Valgu-rasva emulsioon 20%
Vesi 8%
Sojapreparaadi vesilahus 16%
Kanamunad 2%
Sool 2,5%
Naatriumnitrit 0,005%
Toidufosfaat 0,3%
Peenpipar punane 0,07%
Must pipar 0,1%
Küüslauk, värske 0,1%


Viiner. 1 sort.

1 sordi veiseliha 40%
Väherasvane sealiha 10%
Rasvane sealiha 35%
Vesi 5%
Valgupreparaat 2%
Kanamunad 3%
Kartulitärklis 2%
Sool 2,1%
Naatriumnitrit 0,005%
Toidufosfaat 0,3%
Peenpipar punane 0,08%
Must pipar 0,1%
Koriander, peenestatud 0,07%


ERINEVAD viineri ja sardellitooted:

Piimaviiner

1 sordi loomaliha 35%
Rasvane sealiha 55%
Piimapulber 2%
Kanamunad 3%
Vesi 2%
Sool 2%
Maitseained grammi/100kg kohta (Naatriumnitrit 7,5; suhkur 120; Valge ja must pipar 90; punane pipar 60;
Muskaatpähkel või kardemon 30; maitseainesegu nr.4 – 300)

Sealihaviiner

Väherasvane sealiha 92%
Kanamunad 3%
Vesi 2%
Sool 2%
Maitseained grammi/100Kg kohta (Naatriumnitrit 7,5; suhkur 120; Valge ja must pipar 90; punane pipar 60;
Muskaatpähkel või kardemon 30; maitseainesegu nr.4 – 300)


Kooreviiner

Kõrgema sordi loomaliha 30%
Väherasvane sealiha 30%
20% rõõskkoor 35%
Sool 2%
Maitseained grammi/100Kg kohta (Naatriumnitrit 7,5; suhkur 120; Valge ja must pipar 90; punane pipar 60;
Muskaatpähkel või kardemon 30; maitseainesegu nr.4 – 300)

Viiner „Lemmik”

1 sordi veiseliha 33%
Poolrasvane sealiha 33%
Rasvane sealiha,põseliha ja pekilõikmed 30%
Sool 2%
Maitseained grammi/100Kg kohta (Suhkur 100; piprasegu 120; muskaat 15; kardemon15; naatriumnitrit 7,5)


Sealihasardell

Väherasvane sealiha 95%
Kartulitärklis 2%
Sool 2%
Maitseained grammi/100Kg kohta (Naatriumnitrit 7,5; suhkur 120; Valge ja must pipar 100; Küüslauk värske 50; Koriander 100; maitseainesegu nr.5 – 400)


Loomalihasardell

1 sordi loomaliha 40%
2 sordi loomaliha 45%
Searasv 10%
Sool 2,5%
Maitseained grammi/100Kg kohta (Naatriumnitrit 7,5; suhkur 120; Valge ja must pipar 100; Küüslauk värske 100; Koriander 100; maitseainesegu nr.5 – 400)

****


Nüüd üks ilmekas võrdluslik näide erinevast arusaamas erinevatel perioodidel.....
Мясо не позднее 1,5 ч после убоя скота и разделки туш, имеющее в толще мышц тазобедренной части (на глубине не менее 6 см) температуру 36-38 °С (говядина), 35-36 °С (свинина) называется парным. В таком состоянии его рекомендуется использовать для выработки фаршированных и варёных колбас, сарделек, сосисок и мясных хлебов. Продолжительность времени с момента убоя жи- вотных до процесса обвалки не должна превышать 1,5 ч. На обвалку в парном состоянии направляют говядину I, II категорий и свинину II, III, IV категорий
Lühitõlge: Värskelt tapetud looma (kategooriad I ja II) ning sealiha (kategooriad II; III; IV) soovitatakse kasutada kohe hiljemalt 1,5h jooksul hakklihatoodete, keeduvorstide, sardellide, viinerite ja lihaleibade valmistamiseks.

VS kaasaja lihalõikaja õpikust....
Ühesordiline kuldi liha. Nahk on eemaldatud tapaliinil. Konditustamisel eemaldatakse kondid, sooned ja
verevalumid. Kasutatakse pool- ja täissuitsuvorstide valmistamisel. Rasvaprotsent umbes 15%

..../....

Sisefileel eemaldatakse side- ja rasvkude, mida võib kasutada vorsti tooraineks. Puhastatud sisefileed peab
katma läikiv sidekoe kirme....
Võrdluseks samast õpikust kõrgemasordi liha kohta:
Lihaklass S-E
Täiesti puhtaks lõigatud tükid. Saadakse lihasea ja emise tagaosast, esiosast, fileedest. Sealiha ei sisalda kamarat, sooni, kelmeid ja pekki; ei ole nähtavat rasva ja verevalumeid. Rasvaprotsent alla 5%

Lihaklass S-O
Lõigatakse suurematest lihastest, mis sisaldavad vähesel määral nähtavat rasva. Saadakse aba konditustamisel, kaela ja küljetükis olev punane liha. Ei sisalda kamarat, sooni, kelmeid ega verevalumeid. Rasvaprotsent alla 12%
Probleem on selles, et "lihal" ja "lihal" on suur erinevus, kohati lausa tohutu ja tänapäeval pakenditele kirjutatud liha koostisosa % ei näita tegelikult midagi.... midagi eriti olulist. Ja nii me võimegi osta omale nt. vorsti, kus liha % on lausa 90%, aga toode on nagu maitsetu saapatald.... ja siis lihatoodete valmistajate lemmikväide (või õigustus), miks ei ole hea panna nt. vorsti sisse liiga palju liha on, et selline vorst on "kuiv ja kõva" ja vähemaitsev. See väide peab paika ainult siis, kui "lihaks" on loetud igasugu jama, s.h. madala või väga madala sordi liha. Siis, et "essast saia teha", tuleb jah vähendada "liha" kogust tootes ja lisada (asendada) ülejäänud osa nt. pekiga, tärklise (seob vett) ja linnulihamassiga, et toode liiga saapatald ei oleks....


Kui eespool toodud GOST vorstitoodete retseptides jäi naturaalse (kõrgema või 1 sordi) liha % keskmiselt 80-90 vahele, siis tänapäeval pakutakse meile mitte vorsti, vaid lausa singitooteid, millel see % isegi sinnamaani ei küündi, rääkimata liha sordist (seda välja ei tooda), mida kasutatakse....
Vorstitooteid pole siin mõtet võrrelda praegu üldse, sest need pärinevad teisest universumist 8)

Võtame näiteks ühe üle Vabariigi tuntud suurtootja praegused retseptid/toodete koostised:

Veiselihasingid:

"Õhemast õhem", kerge, väherasvane veiselihasink:
Koostis: veiseliha (65%), joogivesi, tärklis, sojavalk, keedusool (maks. 2%),stabilisaatorid E450, E451, E452, E407, maitseained, maitsetugevdaja E621,antioksüdant E316, säilitusaine E250.

Veiseliha kaetud musta pipraga:
Koostis: veiseliha (71%), joogivesi, keedusool (maks. 3%), must pipar (3%),stabilisaatorid E450, E451, E452, E407, maitsetugevdaja E621,antioksüdant E316, säilitusaine E250.

Veiseliha kaetud pipraseguga (Veiseliha dekooriga):
Koostis: veiseliha (71%), joogivesi, keedusool (maks. 3%),
dekoormaitseained (3%), stabilisaatorid E450, E451, E452, E407,
maitsetugevdaja E621, antioksüdant E31, säilitusaine E250.

Keedusingid:

Tillimaitseline keedusink sealihast
Koostis: sealiha (55%), joogivesi, tärklis, sojavalk, keedusool (maks. 2,5%),stabilisaatorid E450, E451, E452, E407, maitseained, kuivatatud till, tilliekstrakt, maitsetugevdaja E621, antioksüdant E316, toiduvärv E120, säilitusaine E250

Suitsusink:
Õhemast õhem, kerge, suitsutatud sealihasink
Koostis: sealiha (60%), joogivesi,tärklis, sojavalk, keedusool (maks. 2,0%), stabilisaatorid E450, E451, E452, E407, maitseained, maitsetugevdaja E621, antioksüdant E316, suitsuaroom, säilitusaine E250.


ma toon nüüd ära mõned pärlid, mis ma kunagi aastal 2009 omale õnneks ümber kopeerisin, sest vastavad artiklid ja jutud on tänaseks netist kusagile kadunud...
"Loomasööda asemel inimtoiduks"

http://www.in.ee/artiklid.php?uid=138

-----
ASi Valga LT direktor Elmut Paavel:
"Eestis müüakse praegu Prantsusmaal toodetud kalkuni-MDMi, millele on inglise ja prantsuse keeles korralikult peale kirjutatud “MDM”, aga vaesele eestlasele on eesti keeles peale kirjutatud “Kalkuni-hakkliha”.”
-----
Lauri Liikane:
"Nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab lisaained panna ka tükeldamata liha­käntsaka sisse, nii et keegi ei aima midagi."
-----
"..peamiselt mitteloomse­test lisanditest (sojajahu, tärklis ja karrageen – vetikatest valmistatud zelatiin) sõltub, kui palju on võimalik vorstimassile kõige oda­va­mat toorainet – vett – lisada. See­läbi saab toote kaalu suurendada, ilma et selle konsistents kannataks ja et vorst ikka vorsti moodi välja näeks...

...sinkidele pritsitakse sojavalku sisse rohkem seepärast, et sojal ja tärklisel on omadus vett siduda"
http://www.kalev.ee/est/?news=908614

2004
Kondilihamassi Eestisse import lõpetati
“See on oluline otsus. Eesti loomakasvatajad ei pea enam konkureerima välismaiste lihatööstuse jäätmetega,” ütles Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni (ELA) tegevdirektor Meelis Trumberg.

Vorstis võib

Trumbergi sõnul võib nüüd teistest liikmesriikidest Eestisse tuua vaid kuumtöödeldud MDM-i, mis tähendab, et seda tuuakse vorstide või muude toodete koostises. Nüüd võivad Eesti tarbijad olla kindlamad, et meil toodetud vorstid ja viinerid hakkavad rohkem liha sisaldama.......

....MDM-i sisseveo keelustamine puudutab kõige valusamini Rakvere Lihakombinaadi Valla toodanguseeriat. Nüüd tuleb neil juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul MDM-i sisaldavate toodete retseptid üle vaadata ja osaliselt asendada......
Võrdluseks veel, et EURO direktiivi järgi peab viineris olema vähemalt 34% liha.

Mis on Liha??:

1.Imetaja ja linnu toidukõlblikuks tunnistatud liha koos loomulikult sisalduva või kaasneva rasv- ja sidekoega, mille sisaldus ei ületa järgnevalt esitatud väärtusi, kusjuures liha sidekoe sisaldus arvutatakse kollageeni ja lihavalgu suhtarvu põhjal ning kollageeni kogus saadakse hüdroksüproliini sisalduse korrutamisel 8-ga.

2.«…liha", millele eelneb loomaliigi nimetus. Kui koostisosana esineva liha rasv- ja sidekoe või nendest ühe sisaldus on suurem nimetatud väärtusest, võib koostisosa esitada üldnimetusega

3.«…liha» juhul, kui täiendavalt esitatakse koostisosadena kas rasv või pekk ja sidekude või üks nendest.».

4.Imetajate liha (v.a küüliku- ja sealiha) või erinevate lihaliikide segu, milles imetajate liha on ülekaalus, rasvkoe- ega sidekoesisaldus ei ületa 25%. Sealiha rasvkoe sisaldus ei ületa 30% ja sidekoe sisaldus ei ületa 25%. Linnu- või küülikuliha rasvkoe sisaldus ei ületa 15% ja sidekoe sisaldus ei ületa 10%.

5.Liha hulka ei arvestata mehaaniliselt konditustatud liha massi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ja pöialiigese lihaseid ning saba. Liha hulka arvestatakse vahelihas ja mälumislihased.
Netist kadunud allikate viited:
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperAr ... lid_421002
http://www.maakodu.ee/index.php?page=22 ... ikkel=1823
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperAr ... umn_262201
http://www.arileht.ee/uudised/439041
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperAr ... eis_209901
http://www.arileht.ee/majandus/431327
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=231935


Aitab küll 8)
Viimati muutis Fucs, 23 Dets, 2016 10:25, muudetud 1 kord kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Lemet »

Sai tehtud väljaminek, ostetud vene armee toiduratsioon number seitse ja seda katsetatud. Eelnevalt on olnud juhust proovida ka NATO pakke. Ja kurbtus tõusis hinge. Ka suht värske ajateenistuskogemusega Mugul tõdes, et vene pakk oli tummisem. Ja ladustada mugavam. Välioludes puudub näiteks vajadus kateloki järele. Ainus, mis puudu jääb, on jooginõu, muul puhul on võimalik asjatada pakis oleva pakendiga. Samuti on pakis plekist alus toidu soojendamiseks, piiritusetabletid, tormitikkude rivi, kolm veepuhastustabletti. Toidud olid maitsvad, pakist jagus mulle töö juurde kolmeks päevaks(tõsi küll, ma olen üpris vähese söömaga). Põhiroogadest olid väljapakkumisel liha rohelise herne ja porgandiga(250 gr.), teftelid loomalihast(250 grammi) ja riisipuder loomalihaga (kah 250 grammi).
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Teema näib vist olevat selles, et kui kasutatakse molle veste rakmete asemel, siis on see katelok nagu viies ratas - pole nagu eriti panna kuskile.
Sestap on hakatud katelokist loobuma, meil lihtsalt on neid hulgi tasuta käes ajast, mil Rootsi armee veel "rootsi rakmetes" käis.
Kui on muidugi miinuskraadid ja sul pole mingit hüper-super isiklikku varustust, vaid kroonu oma, siis muutub katelok ellujäämisvarustuseks, üritage mitu päeva kaevikus passida ilma end regulaarselt sooja teega turgutamiseta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

Kapten Trumm kirjutas: üritage mitu päeva kaevikus passida
Kaasaegses sõjas (vist) ei enam passida päevade kaupa kaevikus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ukrainas nad praegu ju passivad vastastikku kaevikus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas herman30 »

Ukrainas pole kaasaegne sõda kahe riigi vahel, pigem mingilaadne proxy war.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Svejk »

Hermani argumendid ei veena mind isiklikult mitte kuidagi, sest miski ei garanteeri, et katsaabid siin midagi samasugust ei korralda, nagu Ukrainas.
Teiseks - Trummi kasutatud metafoor "kaevikus" tähendab ilmselt ka "võsavahel" "metsabunkris" "välioludes mitmeid päevi järjest" jne. Takerdumine selle "kaeviku" külge on ebaoluline.
Ja teemast kaugenev... 8)

Võtkem parem müts maha ja vaadakem, millise suurvormiga akf Vuks on maha saanud - ja pühkigem laubalt higi mis tekib sinna puhtalt sellele sooritusele kaasaelamise läbi.... :)
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: ivo86, Markko ja 17 külalist