Et sinu viide argumendina käibiks, peaksid sa esiteks ära näitama, mille poolest Enn Kasak on kliimaküsimustes ekspert ning teiseks tooma välja tema poolt esitatud teemaga seonduvad väited.
Võtsin vaevaks teema läbi lapata ja kõik need isikud, kelle arvamusele, kui spetsialisti arvamusele siin on viidatud, välja noppida.
Välja jäid kõik üldsõnalised nimetud artiklid ja publikatsioonid.
Ainult konkreetsed isikud, keda on kaasfoorumlased kasutanud oma nägemuse ja väidete toetamisel.
* Enn Kasak`u jätsin välja, kui mitte otseselt kliima teemaga haakuva isiku.
Tulemus on siin:
Inimtekkelise kliimasoojenemise osa mitte oluliseks pidajad / kõik kes arvavad, et inimtekkelise kliimasoojenemise argument on nõrk:
Endel Lippmaa (LK.1)
Endel Lippmaa (15. september 1930 Tartu – 30. juuli 2015[1]) oli akadeemik, professor (keemiline füüsika ja füüsikaline keemia), füüsika-matemaatikadoktor, Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) Füüsika ja Astronoomia Osakonna juhataja, ETA Energeetikanõukogu esimees, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) rajaja ja Teadusnõukogu esimees, KBFI keemilise füüsika laboratooriumi juhataja ja mitmete ülikoolide audoktor.
Endel Lippmaa oli Analüütilise Spektromeetria Tippkeskuse juhataja.
1999. aastal valiti ta Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka.
Ülo Mander (LK.6)
01.01.2019–31.12.2019 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, Geograafiaosakonna juhataja (1,00)
01.01.2016–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, osakonna juhataja
01.01.2016–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor (1,00)
01.01.2012–31.12.2015 Prantsuse Keskkonna ja Põllumajanduse Teadus- ja Tehnoloogiainstituut (IRSTEA), Antony, Prantsusmaa, külalisprofessor
01.01.2012–31.12.2018 Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, geograafia osakond, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor (1,00)
01.01.2011–31.10.2012 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, osakonna juhataja
01.01.2008–31.12.2010 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, osakonna juhataja
01.01.2008–31.12.2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, õppetooli juhataja
01.01.2008–31.12.2015 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor (1,00)
01.08.2007–31.12.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut , loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor (1,00)
01.08.2007–31.12.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut , juhataja
01.08.2007–31.12.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut , õppetooli juhataja
01.02.2007–31.07.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut, instituudi juhataja
01.01.2007–31.12.2012 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogia tesduaskond, ökoloogia ja maateaduste instituut, geograafia osakonna juhataja, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor
01.09.2006–31.01.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut, instituudi juhataja
01.09.2006–31.07.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut, juhataja
01.09.2003–31.07.2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor (1,00)
10.02.2003–31.08.2006 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Geograafia instituut, instituudi juhataja
01.01.2003–31.12.2007 Tartu Ülikool, geograafia instituut, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor, instituudi juhataja
01.01.1998–31.12.2003 Tartu Ülikool, geograafia instituut, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor
01.01.1992–31.12.1998 Tartu Ülikool, geograafia instituut, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor, instituudi juhataja
01.01.1991–31.12.1992 Tartu Ülikool, füüsilise geograafia kateeder, kateedri juhataja
01.01.1986–31.12.1991 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, maaparanduse kateeder, dotsent
01.01.1983–31.12.1986 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, maaparanduse kateeder, vanemõpetaja
01.01.1977–31.12.1983 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, maaparanduse kateeder, assistent
Haridustee
1979–1982 Tartu Riiklik Ülikool, 1983, bioloogiakandidaat (ökoloogia)
1972–1977 Tartu Riiklik Ülikool, 1977, füüsiline geograafia (cum laude)
1969–1972 A.H.Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkool, kuldmedal
Ivar Giaever (LK.9)
Professor Ivar Giaever, the 1973 Nobel Prizewinner for Physics trashes the global warming/climate change/extreme weather pseudoscientific clap-trap and tells Obama he is "Dead Wrong".
https://www.youtube.com/watch?v=SXxHfb6 ... ex=4&t=10s
Tom Harris ;
Stanley B. Goldenberg ;
Richard A. Keen ;
Jay Lehr
Four Climate Scientists Destroy Climate Change Alarmism
https://www.youtube.com/watch?v=mqejXs7 ... Vz&index=4
Tom Harris (born 1953) is a Canadian mechanical engineer, executive director of the climate contrarian lobby group International Climate Science Coalition (ICSC) [1] and former executive director of the Natural Resources Stewardship Project.[2] Harris has 30 years’ experience working as a mechanical engineer, project manager, and in science and technology communications.[3] From May to September 2006, he was Ottawa operations director of the High Park Group, a public relations and lobbying firm active in creating debate over global warming.[4]
Stanley B. Goldenberg is a meteorologist with NOAA/AOML's Hurricane Research Division in Miami (Virginia Key), Florida.
Goldenberg received his associate degree from Miami Dade College and a bachelor's degree in 1978 and a master's degree in 1980 both in meteorology from Florida State University. One of his main graduate advisors was James O'Brien, one of the world's leading experts on El Niño.
Goldenberg has specialized in climate studies and hurricanes.....
Dr. Richard Keen lecturer in the Department of Atmospheric and Oceanic Sciences at the University of Colorado, has worked with the National Center for Atmospheric Research, specializes in volcanic aerosols and climate change studies.
“Earth has cooled since 1998 in defiance of the predictions by the UN-IPCC.”
“The global temperature for 2007 was the coldest in a decade.”
Keen is the lowest rank of ‘instuctor’ at the University in the meteorology department. Keen’s quiz and arguments are extremely suspect going beyond just cherry picking but going out to mis-inform. To conclude that there is in fact global cooling is a very odd position to take.
Jay Lehr is an internationally renowned speaker, scientist, and author who has testified before Congress on dozens of occasions on environmental issues and consulted with nearly every agency of the national government, as well as many foreign countries.
Lehr is a leading authority on groundwater hydrology. After graduating from Princeton University at the age of 20 with a degree in Geological Engineering, he went on to receive the nation’s first Ph.D. in Groundwater Hydrology from the University of Arizona. He later became executive director of the National Association of Groundwater Scientists and Engineers.
Lehr is the author of more than 1,000 magazine and journal articles and 36 books. He is editor of Rational Readings on Environmental Concerns, McGraw-Hill’s Handbook on Environmental Science, Health and Technology (2000); Wiley’s Remediation Technologies Handbook (2004); the Environmental Instrumentation and Analysis Handbook (2005), the six-volume Water Encyclopedia (Wiley Interscience, 2005); and Wiley Interscience's Nuclear Energy Encyclopedia: Science, Technology, and Applications (2011).
Lehr has spoken in front of thousands of audiences on topics ranging from global warming and biotechnology to business management and health and physical fitness. He invariably receives the highest scores for entertaining and energizing even the largest audiences.
Arno Arrak (LK.9)
Inglismaal telliskivivabrikus töötades sai Arrak stipendiumi Dartmouthi kolledžisse USA-s, kus õppis keemiat ja zooloogiat. Seejärel õppis ta Columbia ülikoolis New Yorgis füüsikat ja Pratti inseneriteaduse ülikoolis tuumainseneriteadust.[1]
Arrak on töötanud spektrokeemilise analüüsi alal, sealhulgas üheksa aastat ettevõttes Grumman Aerospace, mis ehitas Apollo kuumoodulit. Grummani-aegse teadustöö teemal on ta esinenud konverentsidel Ameerikas ja Euroopas.[1] Tema sulest on ilmunud ka artikleid Reinholdi spektroskoopiaentsüklopeedias "Encyclopedia of Spectroscopy".[2] 1990. aastal läks Arrak pensionile.[1]
Arrak on kliimaskeptik ning 2011. aastal avaldas ta nõudetrükikirjastuses[3] Createspace selleteemalise raamatu "What Warming?: Satellite View of Global Temperature Change".[4] Samas teadusajakirjad keelduvad tema kliimaartikleid avaldamast. Arraku hinnangul on kliimateadus pankrotis.
Olavi Kärner (LK.9)
Olavi Kärner (22. jaanuar 1942 Tartu – 25. märts 2016) oli eesti arvutusmatemaatik, atmosfäärifüüsik ja orienteeruja.
Lõpetas 1960 Elva Keskkooli, 1965 arvutusmatemaatikuna Tartu Riikliku Ülikooli, oli 1970–1972 Füüsika ja Astronoomia Instituudi aspirant. 1974. aastal kaitses Leningradi Hüdrometeoroloogia Instituudis kandidaadiväitekirja meteoroloogia, klimatoloogia ja agrometeoroloogia erialal "Pilvisuse ja summaarse kiirguse ajaline muutlikkus".
Töötanud aastast 1966 Tartu Observatooriumis algul nooremteaduri ja siis vanemteadurina ning aastast 2007 teadurina.
Teadustöö uurimisalad:
* pilvevälja makroparameetrite määramine satelliitvaatluste põhjal ning nende kasutamine atmosfääri ja aluspinna kiirgusbilansi arvutamise meetodite täiustamiseks
* nüüdisaja kliimat kirjeldavate aegridade muutlikkus ja selle seos kliimamuutustega.
Toimetas koos Sirje Keevallikuga 1992. aastal Tallinnas toimunud radiatsioonialase sümpoosioni ettekannete kogumiku ("IRS'92: Current Problems in Atmospheric Radiation", Hampton, 1993).
1992–2000 Rahvusvahelise Meteoroloogia ja Atmosfääriteaduste Assotsiatsiooni (IAMAS) juures oleva Rahvusvahelise Kiirguskomisjoni (IRC) liige.
Üle 50 teadustrükise.
Tony Heller (LK.14)
BS Geology, Arizona State University
Masters Electrical Engineering, Rice University
Boston University Geology
Northern Arizona University Computer Science
Colorado State University Computer Science
University of New Mexico Geochemistry
Lifelong environmentalist.
I testified at my first Congressional hearing in support of Wilderness in 1972.
I fought for the Clean Air and Water acts
Wilderness Ranger Cibola National Forest, New Mexico
Wilderness Ranger Santa Fe National Forest, New Mexico
Currently battling the City of Boulder, Colorado to stop development on the South Boulder Wetlands
Geologist.
Geothermal research at Los Alamos National Labs
Oil shale research at Los Alamos National Labs
Thermodynamic research of methane hydrates at Los Alamos National Labs
Volcano research at Los Alamos National Labs
Safety Analysis Report for the Permian Basin DOE nuclear waste disposal site
Tim Ball (LK.14)
Timothy Francis Ball (born November 5, 1938) is a Canadian public speaker and writer who was a professor in the Department of Geography at the University of Winnipeg from 1971 until his retirement in 1996. Ball has worked with Friends of Science and Natural Resources Stewardship Project, which oppose the consensus scientific opinion of significant anthropogenic global warming,[5] and is a former research fellow at the Frontier Centre for Public Policy.[6][7][8] Ball also rejects the consensus scientific opinion on climate change, stating that "CO2 is not a greenhouse gas that raises global temperature."[9]
Ball received a bachelor's degree with honors in geography from the University of Winnipeg in 1970, followed by an M.A. from the University of Manitoba in 1971 and a PhD in Geography with a specific focus on historical climatology from Queen Mary University of London in England in 1983.[10] Ball became an instructor at the University of Winnipeg in 1971, and a lecturer the following year. He then served in the latter capacity for 10 years. In 1982 he became an assistant professor there, and was promoted to associate professor in 1984 and full professor in 1988. He retired from teaching in 1996.
Pikk nimekiri (LK.20)
https://clintel.nl/wp-content/uploads/2 ... ieNWA4.pdf
James Taylor (LK.33)
James Taylor is Director of the Arthur B. Robinson Center for Climate and Environmental Policy at The Heartland Institute.
Taylor is the former managing editor (2001-2014) of Environment & Climate News, a national monthly publication devoted to sound science and free-market environmentalism. He writes a column for Forbes, which appears on the magazine's Forbes.com website.
Taylor has presented energy and environment analysis on CNN, CNN Headline News, Fox News Channel, Fox Business Channel, MSNBC, PBS News Hour, PBS Frontline, CBS Evening News, ABC World News, and other TV and radio outlets across the country. He has been published in virtually every major newspaper in the country.
He has been a featured presenter at conferences sponsored by such groups as the National Conference of State Legislatures (NCSL), American Legislative Exchange Council (ALEC), Council of State Governments, National Association of Counties, National Foundation of Women Legislators, State Policy Network (SPN), CPAC, Cato Institute, Heritage Foundation, and European Institute for Climate and Energy. Video of Taylor's presentation at The Heartland Institute's Eighth International Conference on Climate Change can be found here.
Taylor received his bachelor's degree from Dartmouth College where he studied atmospheric science and majored in government. He received his Juris Doctorate from Syracuse University.
Inimtekkelise kliimasoojenemise osa oluliseks pidajad / kõik kes arvavad, et inimtekkelise kliimasoojenemise argument on tugev:
Kristjan Velbri (LK.3)
Kristjan Velbri õppis ülikoolis majandust ning oli aktiivne tudengiorganisatsioonide liige ning majandus- ja finantsteemadel blogija. Ta on töötanud LHV-s aktsiaanalüütikuna ja olnud erinevates rollides idufirmas Investly, kus ta on hetkel CFO ehk finantsjuhi ametikohal. Lisaks eelnevale on ta ka käe soojaks saanud Xboxi mängukonsooli kasutajatoe rollis.
Chief Operating Officer at COBALT Legal (Estonia)
Kristjan Velbri. General information. Date of birth: 21.03.1989 (30)
Simon Donner (LK.4)
As a Professor of Climatology at the University of British Columbia (UBC), I study why the climate matters to society as well as to ecosystems like coral reefs. My group’s work provides insight into the causes and effects of climate change, public attitudes, policy options at home and abroad, and what can be done to adapt.
Being a scientist, I am fortunate to have the opportunity to engage my curiosity about the natural world for a living. With that opportunity, comes responsibility. As an Aldo Leopold Leadership Fellow and a Google Science Communication Fellow, I am committed to bridging the gap between the academia and the real world. I regularly participate in public events, comment on radio and television, and maintain a blog.
I grew up in the diverse city of Toronto where even in the dead of winter, I was often packed in a baby carriage and left outside to sleep. Since then, I have been interested in the human, societal, and environmental impacts of climate and climate change. Today I am a Professor in the Department of Geography at UBC in beautiful, damp Vancouver, as well as an associate in UBC’s Liu Institute for Global Issues, The Biodiversity Research Centre, Institute for Resources, Environment and Sustainability (IRES), the Atmospheric Sciences Program, and the Director of UBC’s Ocean Leaders program.
I came to UBC after a few years in the Science, Technology and Environment Program in the Woodrow Wilson School for Public and International Affairs at Princeton University. Years before that, I spent my undergraduate days in the terrific interdisciplinary Arts and Science Programme at McMaster University in Hamilton, Ontario learning just enough philosophy to make the rest of life difficult. I also did a master’s degree in the Nicholas School of the Environment at Duke University where like most transplants to North Carolina I conducted research on lake ice. After a break from academe, I moved to Madison, Wisconsin to do a PhD in Atmospheric and Oceanic Sciences at the University of Wisconsin with the Center for Sustainability and the Global Environment.
Eerik Puura (LK.13)
Töökohad ja ametid
01.09.2012–30.06.2017 Tartu Ülikool, arendusprorektor (1,00)
01.04.2009–31.08.2012 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht
01.09.2007–31.12.2007 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, direktor (1,00)
01.06.2004–31.08.2007 Tartu Ülikool, Tehnoloogiainstituudi asedirektor, KKT arenduskeskuse juhataja (1,00)
01.05.2003–31.05.2004 Tartu Ülikool, Keskkonnatehnoloogia arenduskeskuse juht (1,00)
01.01.2001–31.12.2003 Euroopa Liidu Ühisteaduskeskus (Ispra, Itaalia), rahvuslik ekspert
01.05.1999–30.04.2001 Tartu Ülikool, Euroopa Liidu ja ettevõtlussuhete peaspetsialist (1,00)
Haridustee
1993–1998 Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikool
1991–1992 Manchesteri Ülikool
1982–1989 Tartu Ülikool
1976–1982 Tallinna 37. Keskkool
1971–1976 Tallinna 7. Keskkool
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2004−... TÜ Tehnoloogiainstituut, asedirektor
Michael Mann (LK.14)
Michael Evan Mann (born 1965[6]) is an American climatologist and geophysicist,[1][7] currently director of the Earth System Science Center at Pennsylvania State University, who has contributed to the scientific understanding of historic climate change based on the temperature record of the past thousand years. He has pioneered techniques to find patterns in past climate change, and to isolate climate signals from noisy data.[8]
As lead author of a paper produced in 1998 with co-authors Raymond S. Bradley and Malcolm K. Hughes, Mann used advanced statistical techniques to find regional variations in a hemispherical climate reconstruction covering the past 600 years. In 1999 the same team used these techniques to produce a reconstruction over the past 1,000 years (MBH99), which was dubbed the "hockey stick graph" because of its shape. He was one of eight lead authors of the "Observed Climate Variability and Change" chapter of the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) Third Scientific Assessment Report published in 2001. A graph based on the MBH99 paper was highlighted in several parts of the report, and was given wide publicity. The IPCC acknowledged that his work, along with that of the many other lead authors and review editors, contributed to the award of the 2007 Nobel Peace Prize, which was won jointly by the IPCC and Al Gore.
Mann was organizing committee chair for the National Academy of Sciences Frontiers of Science in 2003 and has received a number of honors and awards including selection by Scientific American as one of the fifty leading visionaries in science and technology in 2002. In 2012 he was inducted as a Fellow of the American Geophysical Union and was awarded the Hans Oeschger Medal of the European Geosciences Union. In 2013 he was elected a Fellow of the American Meteorological Society, and awarded the status of distinguished professor in Penn State's College of Earth and Mineral Sciences. In 2017 he was elected as a Fellow of the Committee for Skeptical Inquiry.[9]
...
Lawsuit against Tim Ball, the Frontier Centre and interviewer
In 2011 the Frontier Centre for Public Policy think tank interviewed Tim Ball and published his allegations about Mann and the CRU email controversy. Mann promptly sued for defamation[59] against Ball, the Frontier Centre and its interviewer.[60] In June 2019 the Frontier Centre apologized for publishing, on its website and in letters, "untrue and disparaging accusations which impugned the character of Dr. Mann". It said that Mann had "graciously accepted our apology and retraction".[61] This did not settle Mann's claims against Ball, who remained a defendant.[62] On March 21, 2019, Ball applied to the court to dismiss the action for delay; this request was granted at a hearing on August 22, 2019, and court costs were awarded to Ball. The actual defamation claims were not judged, but instead the case was dismissed due to delay, for which Mann and his legal team were held responsible.[63]
Greta Thunberg (LK.15)
Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg[1][2][a] FRSGS (born 3 January 2003) is a Swedish environmental activist on climate change whose campaigning has gained international recognition. Thunberg is known for her blunt,[3] straightforward speaking manner,[4] both in public and to political leaders and assemblies, in which she urges immediate action to address what she describes as the climate crisis.
Thunberg first became known for her activism in August 2018 when, at age 15, she began spending her school days outside the Swedish parliament to call for stronger action on global warming by holding up a sign saying (in Swedish) "School strike for the climate". Soon, other students engaged in similar protests in their own communities. Together, they organised a school climate strike movement under the name Fridays for Future. After Thunberg addressed the 2018 United Nations Climate Change Conference, student strikes took place every week somewhere in the world. In 2019, there were at least two coordinated multi-city protests involving over one million students each.[5][6] At home, Thunberg convinced her parents to adopt several lifestyle choices to reduce their own carbon footprint, including giving up air travel and not eating meat.[7]
Her sudden rise to world fame has made her a leader and a target.[8] In May 2019, Thunberg was featured on the cover of Time magazine, which named her a "next generation leader" and noted that many see her as a role model.[9] Thunberg and the school strike movement were also featured in a 30-minute Vice documentary titled Make the World Greta Again.[10] Some media have described her impact on the world stage as the "Greta Thunberg effect".[11] Thunberg has been the recipient of numerous honours and awards, including fellowship of the Royal Scottish Geographical Society, has been named as one of the 100 most influential people of 2019 by Time magazine, eventually being named Time Person of the Year 2019.[12] Thunberg was nominated for the 2019 Nobel Peace Prize which was ultimately awarded to Ethiopian Prime Minister Abiy Ahmed Ali.[13] In September 2019, she addressed the UN Climate Action Summit in New York.
Andres tarand (LK.19)
Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik.
Ta lõpetas 1958. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) geograafia osakonna klimatoloogina. Ta oli 1963–1965 TRÜ aspirantuuris, geograafiakandidaat (1973), väitekiri "Inimese soojusbilansi ratsionaalne arvutamine ja selle kasutamine Eesti ranniku biokliima iseloomustamisel".
Ta töötas aastatel 1965–1968 ja 1970–1990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaias inseneri ja teadurina (1976–1979 ja 1981–1988 sektorijuhataja, 1978–1982 teadusdirektor, 1988–1990 direktor), oli 1968–1970 oli 14. Nõukogude Antarktika-ekspeditsiooni nooremteadur. Viibinud uurimisreisidel Antarktises (talvitus meteoroloog-aktinometristina 1969 Molodjožnaja polaarjaamas), Taimõril (1971) jm.
Tarmo Soomere (LK.22)
Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957) on eesti mereteadlane ja matemaatik, Eesti Teaduste Akadeemia president.
Ta sai tuntuks sellega, et teavitas üldsust 2005. aasta jaanuaritormi võimalikkusest.
armo lõpetas Kohila Keskkooli 1974 kaks aastat eakaaslastest varem, sest ta läks aasta võrra varem kooli ja jättis kaasõpilastepoolsest koolikiusamisest pääsemiseks ühe klassi vahele. Ta paistis silma matemaatikas. Kaheksandas klassis (aastal 1971) sai ta vabariiklikul matemaatikaolümpiaadil kolmanda koha, kümnendas klassis (aastal 1973) esikoha ja abituriendina (aastal 1974) teise koha[1]. Keskkooli lõpetamise ajaks oli Soomere Eesti koolinoorte meister orienteerumises ja võitnud üleliidulised võistlused topograafilises kaardistamises (meeskonnas koos Lembit Tammaru ja Eerik Laanmetsaga).
Tarmo Soomere asus 1974 õppima matemaatikat Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonnas. Sealt läks ta 1977 üle Moskva Riikliku Ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonda. Ta spetsialiseerus diferentsiaalvõrranditele. Pärast ülikooli lõpetamist 1980 jätkas ta 1983. aastani õpinguid Moskvas Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi aspirantuuris okeanoloogia erialal. Ta kaitses seal 1984 füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi ja asus 1983. aastal tööle mereuurijana Tallinnas. Aastal 1992 kaitses ta Tartu Ülikoolis matemaatikadoktori kraadi. Doktoritöö pealkiri on "Kinetic theory of Rossby waves" ("Rossby lainete kineetiline teooria")[2].
Ülikooliõpingute ja aspirantuuri ajal tegi Soomere Tallinna Püha Vaimu kirikus iganädalast heliplaaditundi ning mängis ka teistes Eesti kirikutes plaadi- ja lindimuusikat, tõi Moskvast ladina tähtedega kirjutusmasinaid, tõlkis ja levitas omakirjastuslikult teoloogilisi ja muid kirjutisi ning tegi muud kirikutööd. Moskvasse õppima saatmine oli ühtlasi võimalus funktsionääride silmis soovimatust üliõpilasest vabaneda.
12. detsembril 2007 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ja 2009. aastal Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) liikmeks.
Aastal 2014 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks.[3]
Mihkel Kangur (LK.23)
Mihkel Kangur (sündinud 25. aprillil 1975) on eesti ökoloog.
Ta on sündinud ja üles kasvanud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi Limnoloogiajaamas (tänapäeval Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus) järveteadlaste Külli Kanguri ja Andu Kanguri perekonnas. Ta õppis Rannu Koolis aastatel 1982–1990 ja Nõo Reaalgümnaasiumis 1990–1993. Seejärel õppis ta Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis aastatel 1994–1999 bakalaureuseõppes ja 1999–2001 magistriõppes geoökoloogia eriala. Ta kaitses doktoritöö Tallinna Ülikoolis 2005. aastal.
Aastatel 1993–1994 töötas ta Ridala Põhikoolis õpetajana. Ta asus tööle Ökoloogia Instituudis 1997. aastal. Samas asutuses töötas ta direktorina aastatel 2005–2015. Ökoloogia instituudi restruktureerimise järel ökoloogia keskuseks juhatas ta seda Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi struktuuriüksust aastatel 2015–2018.
Ta töötab Tallinna Ülikoolis jätkusuutliku arengu dotsendina ja ökoloogia vanemteadurina.
Ta on juhendanud nii tudengite bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid kui ka Tallinna Ülikooli ELU projekte.
Ta on pidanud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja CETYS-e ülikoolis Mehhikos.
Mihkel Kanguri teadustöö keskmes on olnud Eesti taimkatte ja järvede arengumustrite uurimine. Tema doktoritöö keskendus küsimustele, kuidas kajastuvad eritüübilised häiringud ja taimkatte mustrilisus järvesetetesse akumuleerunud õietolmuprofiilides ning kuidas selle informatsiooni põhjal tõsta taimkatterekonstruktsioonide täpsust. Tema andmestik on aidanud valideerida taimkatte kvantitatiivse rekonstrueerimise matemaatilisi mudeleid. Alates 2013. aastast on ta üha rohkem keskendunud jätkusuutliku arengu hariduse küsimustele.
Kokkuvõttes: Ei ole ühed kõvemad teadlased ega kliimateadlased kui teised.
Täiesti võrreldavad isikud mõlemas grupis (Greta Thunberg välja arvatud).
Ja nende nimedega žongleerivad nii inimtekkelise kliimamuutuse tähtsustajad kui mutta tampiad täiesti võrdselt siin foorumis.
* P.S.
Selle posti tegemiseks kulus 3 tundi ja 18 minutit !
