Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[EOD]

Mõned tähelepanekud pohmaka vältimiseks:
Mitte juua erinevaid alkohoolseid jooke segamini. Eriti hull on kange alkohol koos vahuveiniga.
Mitte tõmmata seejuures suitsu.
Mitte juua alko kõrvale kohvi, tee sobib paremini.
Ja muidugi pidada piiri.

[Sam Beaver]

...samas õemehel pohmell kolme õllega juba...

See on suuresti õlles kinni. Kusagil Tšehhis või Saksamaal võid õllekas mulistada kuni kõhus enam ei loksu, hommikul ärkad, pole pohmellipoegagi, võtad aga paar-kolm pudelit mingit sakut või alekokki ja kassiahastus on garanteeritud... Võta siis kinni milles asi, lurr peaks ju idee järgi samadest asjadest koosnema?

[sadist]

See on üks versioon linnalegendist, et "välismaal pohmelli ei teki".

Ajakirjast FHM (aprill 2005):

"Eelmisest numbrist lugesin lumelauatšiki Bianca intervjuud. Silma jäi üks lause: "Välismaal on see värk, et kui sa alkoholi võtad, siis ei ole hommikul pohmakat". Ma ei saanud aru, millest ta räägib, sest mul on välismaal tuumapohmellid. Siis tegin väikese küsitluse sõprade seas ja selgus selline asi, et mõnedel tõesti ei ole välismaal kunagi pohma. Kas te ei tea, miks see nii on? HARTS, TALLINN

Vastus:

Mõtlesime FHMi toimetuses oma käikude peale. Ei julge oma arvamust meditsiiniliselt 100% pädevaks pidada, aga siiski:

1) Need reisid, kuhu on mindud lennukiga, mõjuvad organismile kurnavalt ja pohmellid on suured. Rongi või bussiga kruiisid on see-eest tervisele vastuvõetavamad ja pohmelli peaaegu polegi.
2) Pohmell on olematu soojades maades.
3) Pohmelli ei saa välismaal tekkida, sest seal juuakse kogu aeg peale"

Sam Beaver, oled Sa kindel, et Sul ei ole see viimane variant? Ma olen ise kunagi päris ohtralt alkoholi tarbinud ja tõepoolest mõnikord pohmelli ei olnud. Ja tagantjärele mõeldes oli asi enamasti selles, et peale nappi und oli väike promill veel sees ning pohmell ei olnud veel kätte jõudnud. Ja kui siis kohe hommikul paar õlut peale jõin, ei jõudnudki pohmelli tulla.

Muide- ühe Afganistanis teeninud jalaväekompanii mehed rääkisid kunagi, et kord lubati neil baasis alkoholiga õlut juua, 1-2 pudelit näo peale. Kõik kinnitasid, et olid sellest väikesest kogusest saanud tuumapohmelli ja terve järgmine päev oli halb olla. Ja ei olnud see mingi "s..tt Eesti õlu", vaid kas Taani või Saksa humalamärg. Mehed ise arvasid, et asi oli sealses kliimas.

[Sam Beaver]

Ma pole kunagi öelnud et "välismaal pohmelli ei teki." Tekib ikka. Tekib ka kolmanda astme omi. Soojades maades tekib ka. Ei ole ka erilist vahet kas lähed auto või lennukiga. Tekib tegelikult ka saksa või tšehhi õllest. Kuigi minu isiklik (ja mitte väike) kogemus on näidanud et seda naljanumbrit ei saa eriti pohmelliks nimetada. Pesed hambad puhtaks, jood tassi kohvi ja korras.

[Kriku]

Muide- ühe Afganistanis teeninud jalaväekompanii mehed rääkisid kunagi, et kord lubati neil baasis alkoholiga õlut juua, 1-2 pudelit näo peale. Kõik kinnitasid, et olid sellest väikesest kogusest saanud tuumapohmelli ja terve järgmine päev oli halb olla. Ja ei olnud see mingi "s..tt Eesti õlu", vaid kas Taani või Saksa humalamärg. Mehed ise arvasid, et asi oli sealses kliimas.

Oletan, et siin on mitu asja koos:
1) kuumal maal on vedelikukadu suur (pohmell tekib teatavasti suurel määral veepuudusest);
2) organism oli neil alkoholivaba eluga ära harjuda jõudnud.

[AMvA]

Joomatõve arenedes tolerants kasvab, kuni kõige viimases otsas langeb järsult. Olen näinud pika staažiga alkohoolikut tema viimastel elukuudel - põhimõtteliselt jäi ta poolest õllest täis.

Kehakaal ka muidugi loeb.

Kui maks ja neerud enam ei tööta, siis pole ime, et poolest õllest täis jääd. Ja maksa töö lõppemine on alkohoolikul 100% kindel varem või hiljem.

[Sam Beaver]

Pohmaka leevendamiseks on väga hea asi tavaline kukesupp.
Keeta tuleb teda küll pakil näidatud liitri asemel umbes 250g veega. Kui sisse pidama jääb, siis toob ka leevendust.
Küllap see efekt on selles et paks tulisoolane kukesupp annab organismile tagasi jooma käigus kaotatud soolad ja samas sisaldab ka ohtralt süsivesikuid mis organismi jälle nö. "käima tõmbavad."

Panen siis (jälle naljanurga asemel siia) ka ühe anekdoodi.
Ärkab Ivan 1. jaanuari hommikul ilge pohmakaga.
"Maša, too kompotti, jõle kehv on olla!" hüüab ta köögis toimetavale abikaasale.
"Kumba, kas virsiku või ploomikompotti?"
"KURGI!"

[vanahalb]

piiks-piiks


Tallinna moodi alkoholi tarbimine on pikk protsess: kuskil kl 21 õhtul hakatakse end väljaminekuks sättima , kodus võetakse krunt alla, sest baaris on kõik "ermus kallis", peagi minnakse edasi teise kohta, sest "täna ei toimu siin midagi" , kuskil kl 2 öösel ei ole maja poolt pakutavad joogid enam sugugi kallid ja kl 4 on veel kindlasti mõni koht lahti kus ukse peal lahkelt viibatakse ja sealt tasub siis igal juhul läbi astuda. Järgmine päev on ühesõnaga tuksis ja tuumapohmell kirjas.

Seevastu Narvas läheneti asjale teistmoodi. Peale hakati palju varem, híljemalt kl 6 õhtul. Välja valati kohe, umbes kolme sõrme jagu keskmise suurusega klaasi ja maksimaalselt kolm toosti: "za naš", "za vaš ", "za Severnõi Kavkaz". Sellega oli kõik öeldud. Kell 19 , kõvemetele meestele 19.30 veeretati raam kohale ja kell 21 oli köögist kokk ka juba ammu koju ära läinud.
Pealehammustamine on isegi kahjulik sest kogu konseptsioon seisneb selles, et viinakurat peab inimesest enne võitu saama kui ta jooma kukub. Võib-olla äärmisel juhul võib näpuga salatikausist kurki õngitseda või midagi taolist. Kes hakkab tellitud praadi ära ootama või muidu mekutama see riskib Tallinna stsenaariumiga.
Ja mina ei suutnud alguses ära imestada, et mismoodi on tüüp kes alles õhtul näoli salatikausis magas, hommikul täiesti kaine, värske nagu kurgike ja valmis suurteks tegudeks.

Täiesti teaduslik seletus on sellele olemas - tühja kõhu peale võttes on ärakustutamiseks vaja vaid väikest kogust ja see ei jõuagi mingeid jääknähtuseid tekitada. Kusjuures ma eristaks veel pohmelli ja alkoholimürgitust. Kõik mis pealuu sees toimub - valu, huvi puudumine päikesesse vaatamise vastuvms. on pohmell. Igasugused peakolust allpool toimuvad protsessid on alkoholimürgitus.
Pohmelliga on suht lihtne võidelda: alkohol laiendas veresooni ja kul need uuesti kokku tõmbuvad on protsess valus. Siis tuleb kas veresooned uuesti avaramaks saada , näiteks hommikul korraliku punnsuutäiega kuid nõrgematel organismidel on sealt oht tsüklisse sattuda. Või veri vedelamaks teha, et mahuks voolama. Aspiriin on kõige kättesaadavam. Karmimad taadid opereerivad kaasaegse rotimürgi doosidega: selle toimeained muudavad vere nii vedelaks, et see voolab nahapinnast välja ja sihipärasel tarvitamisel rott kuivab ära. Mittesihipärasel ehk pohmelliravis on efekt tugevam kui aspiriinil mida võib omale kamaluga suhu ajada. Mina niimoodi ei oska ja ei julge ka soovitada.

No aga alkoholimürgitus on nagu mürgitus ikka - lihtsam on vältida kui pärast ravida. Ka minu arust ei ole hea mõte juua segamini erinevatest viljadest tehtud kraami. Shampuselt veini peale üle minna ja konjakiga lõpetada on talutav seevastu aga shampus+õlu ja viin äsavad nagu vikatiga. Viinajoomisel peaks üldse kõigepealt kraami nuusutama ja kui külmikust võetud viinal on mingi lõhn on tõenäoliselt tegu halvasti põletatud viinaga. Niisuguse võib julgelt letti tagasi saata. Need on mürgised puskariõlid mis seal kutsuvalt ja uimastavalt lõhnavad ja tunda annavad alles järgmisel päeval.

Aspiriini võib profülaktikaks samuti kasutada. Ma olen Borjomi pudelisse visanud tunde järgi 3-4 tabletti lahustuvat aspiriini (teadusliku nimega atsetüülsalitsüülhape, sest mulle maitseb Upsarini analoog rohkem) ja seda lonksanud nii õhtu edenedes kui ka hommikul kui veel pudelipõhjas midagi alles on. Subjektiivselt tundub see tõhusam kui paljast vett larpida. Ühekorraga niisugust pudelitäit ära juua pole vast hea mõte, sest see laeng läheb siis läbi mao seina nagu kumulatiivjuga.

[Sam Beaver]

Karmimad taadid opereerivad kaasaegse rotimürgi doosidega: selle toimeained muudavad vere nii vedelaks, et see voolab nahapinnast välja ja sihipärasel tarvitamisel rott kuivab ära.

Enesetapuks on tunduvalt efektiivsemaid ja valutumaid viise olemas. Kui ma paar aastat tagasi pimesoolepõletikuga haiglas olin, siis naaberpalatis oli mingi mees kes oli rotimürki söönud. Ise ta küll väitis et kogemata, ehk siis et oli rottide jaoks sahvrisse mürki pannud ja siis mürgiste näppudega endale seal mingit sinki või vorsti lõiganud ja pärast söömist veel näpud puhtaks lakkunud ka. Tohtritel igatahes olnud tükk tegemist et soolestikusiseseid verejookse peatada ja vennikese elu päästa.
Rotmürgiga pohmaka vastu võitlemine võib niisiis lõppeda sellega et saad hoopis elust lahti. Nojah, pohmakast muidugi ka.

[Z03]

Jah, piiks-piiks! Me oleme siin foorumis nii suurepärased, eksju.

Ma vaatan, et nendest pühapäevaõhtutest vastu pikka töönädalat saavad hullemad olla ainult sinised esmaspäevahommikud peale pikka puhkust.

[Aspelund]

Oli kunagi auto tunda üht noorsandi, kes võis ka alkoholivaba õlle tarbimisel sügavasti purju jääda. Ainus eeldus: tarbijale ei tohtinud öelda, et tegu oli alkoholivaba joogiga.

A.

[Svejk]

...samas õemehel pohmell kolme õllega juba...

See on suuresti õlles kinni. Kusagil Tšehhis või Saksamaal võid õllekas mulistada kuni kõhus enam ei loksu, hommikul ärkad, pole pohmellipoegagi, võtad aga paar-kolm pudelit mingit sakut või alekokki ja kassiahastus on garanteeritud... Võta siis kinni milles asi, lurr peaks ju idee järgi samadest asjadest koosnema?

Saksamaal on õlletootmisele suisa keskaegsed regulatsioonid ja sitta sinna sisse ei satu.
Kui uskuda legende lokaalsete õlleköökide kohta.
Tsehhi on pakun õllemaana samasse kultuurilisesse auku.
Muideks - kui vähegi võimalik, siis eelistan Tsehhi õlut...


http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 78#p601178

Tallinna moodi alkoholi tarbimine on pikk protsess: kuskil kl 21 õhtul hakatakse end väljaminekuks sättima , kodus võetakse krunt alla, Järgmine päev on ühesõnaga tuksis ja tuumapohmell kirjas.

Seevastu Narvas läheneti asjale teistmoodi. Peale hakati palju varem, híljemalt kl 6 õhtul.
Ja mina ei suutnud alguses ära imestada, et mismoodi on tüüp kes alles õhtul näoli salatikausis magas, hommikul täiesti kaine, värske nagu kurgike ja valmis suurteks tegudeks.

Reageeriksin endise Narvaka seisukohavõttudele, et ortodoksne (või peaks ütlema ortotoksiline?) alkoholi tarvitamismuster jääb ka Narva versioonis kaugele maha tegelikus elus järeleproovitust ja seega õigeksosutunust, kuigi kummaski akf`i väljatoodud tegutsemisjuhises on nn "õigeid elemente"...
Nimelt peatäit ei tohi lasta raisku minna, ja sellise majanduslikult vägagi põhjendatud eesmärgi nimel on soovitavalt kohustulik alustada manustamisprotseduuridega juba tõusva päikese kiirtega korrelatsioonis.

Sest nimelt. Hommikul puhanud peaga alustada aga mitte õhtal, mil organism tegelikult juba oma ressursid ammendanud ja talle lajatatakse veel lisakohustused.
Pealegi päikesevalgus loodusliku valguse allikana toniseerib meeli ja mürgistus möödub rõõmsama tuju tähe all, kui öösi mööda kõledaid urkaid ja pimedaid nurgataguseid kooserdades, niisamuti nagu inimese ööpäevane loodusik rütm segi ei lööda - mis muideks Narva variandis on täiesti olemas, kuigi mitte teadlikult (või peaks ütlema teaduslikult?).
Süüa ja juua võib enam või vähem mõistlikes kogustes ja rõemsalt lasta silmagi vahepeal looja nn lõunapausi raames, sest päev on pikk ja pole kiiret finaali.
Õhtu saabudes võetakse otsad vaikselt kokku ja pakitakse magama nagu normaalne inimene.

Tulemus: pohmakat null või talutavas formaadis ja järgmine päev on täiesti olemas.
Inimesed - ärge lakkuge öösiti!

[Kapten Trumm]

Õllesõpradel tasub uurida, milliste õllede kääritamisel on raha säästmise huvides tööstused asunud kasutama maisisiirupit.

Eile õhtul Rimis isutas kõvasti suitsuliha järgi. Veeretasin käes lihatööstuste tooteid. Fuhh, mida teeb suitsusingi koostises glükoos(isiirup)? Rääkimata suituaroomiainetest ja tervest rivist E-ainetest. Hind oli 12 eur/kilo. See glükoos lihatoodetes on järjekordne "peidetud suhkur".

Meelepärase toote leidsin sealses mahe-külmkapist, maasuitsink, koosnes ainult sealihast ka keedusoolast, hind ca 15 eur/kilo. Ostsingi selle.

[herman30]

Tahaks ka teada miks eesti rukkileivas on suhkur?

[Kapten Trumm]

Suhkrut lisatakse toodetesse:
1. maitseomaduste parandamiseks (rukkileib võib olla nt hapuvõitu, ilma suhkru või magusaineta Coca-Cola on nii happeline, et maitseks sidrunimahla sarnaselt)
2. tehnoloogilisel eesmärgil (et näiteks siduda tootesse vett, selleks kasutatakse siirupeid) - peamiselt toote erikaalu tõstmiseks (lisatulu).
3. kulude säästmiseks (looduslikud suhkrud on raskemini hangitavad ja kallimad), tavaline roo/peedisuhkur aga odav - alkoholi tegemisel tavaline trikk.

Peidetud suhkur tähendab seda, et suhkrut pannakse toodetesse, milles inimesed ei eelda selle olemasolu, kuna tooted pole magusad. Sellise toidulauaga (+ veel magusad tooted+vähene liikumine) aetakse inimese glükeemiline koormus ülemõistuse suureks, mille tulemusena avaldub II tüübi (ehk omandatud) diabeet tänapäeval juba 20ndates aastates.

Uusimad trendid sel teemal on 1. glükoosisiirup 2. maisisiirup.