Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Kriku]

https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-komi ... d=51035299

Ühiskomisjoni aruande järgi

Samas Metsaveer ütleb, et ramp tõmmati pärani lahti. Jooniseid vaadates on
see ka õige.

Loetagu ikka aruannet ennast, mitte ajakirjaniku referaati sellest: https://www.ojk.ee/et/system/files/fail ... 0313_0.pdf lk. 170-171.

[-noglik-]

Ehk aitab pisut edasi see lisatud pilt.

[Fucs]

Kas keegi vana militaristist merekaru teab midagi "Sõjaväeliste mereveoste seadustikust" või "seadusest" või "eriseadusest/eriseadustikust" 90-ndate alguses?

Kaubandusliku meresõidu koodeks

Vastu võetud 09.12.1991

§ 12. Käesoleva koodeksi sätted, välja arvatud juhud, mis on koodeksis otseselt ette nähtud, ei laiene sõjalaevastiku lipu all sõitvatele laevadele.
Sõjaväeliste merevedude suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi sätteid selles osas, mis ei ole ette nähtud neid vedusid reguleerivas eriseadustikus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/30363

[vanahalb]

Ma võin täpselt samamoodi küsida, et: Vanahalb, miks SINA usud nii siiralt seda jampsi? Või miks sa üritad teisi selles veenda? Kas nii raske on endale tunnistada, et selle visiiri-aparelli veemägedega on mingi susser-vusser, et meeletud veevood, mis sisse tulid ja laeva kallutasid, tonnide kaupa suisa sekundis, aga rambi tagant pole selle veejoa eest asjadki ära uhtunud, ei autod ei tekid-madratsidkiki, aga veemägi oli niiiiii suur, et arvestuste järgi paari minutiga lükkas terve suure 15000 tonnise laeva külili... aga sõiduautotki eest ei lükand

Ei usu aga ühtegi paremat teooriat ka pähe ei tule. Üks oli ja see põrmustati mõni poogen tagasi teadjamate poolt.
15 000 tonnine laev on muarust ikka üsna väike. Taani väinadest on vististi ca 100 000 tonnise kandevõimega tankerid ning vilja- ning söelaevad läbi tulnud. Süvis on seal oluline mis kuskil 15 m kanti saab veel maksimaalselt olla. Me tegeleme töö juures pidevalt nii 35 000 - 40 000 -ga ja neil on väga lihtne 1000 tonni veeliinist kõrgemale paigutatud lastiga pāris arvestatav kreen tekitada. Täislastis on nad aga reisilaevast oluliselt madalamad. Pluss asjaolu et vesi on raske ja 1000 tonni vett pole veel mingi tohutu veemägi mis kõik oma teelt pühib. Kuhu sel "Estonial" neid autosid niiväga pühkida ongi. Nad on sellistel parvlaevadel meetriste vahedega et rohkem peale mahuks.

[dm7]

Kas praktika, et reisilaevaga veetakse militaarset kola on tavapärane?

Erinevad juristid on korduvalt ja ühemõtteliselt kinnitanud, et seaduse tasemel ei ole.

Kas siis võib eeldada, et militaarkola ajamine reisparvlaeva peale oli mingis mõttes n.ö. "sunnitud käik" ?
Et tavasid eirama sundisid mingid mõjuvad/mõjusad põhjused?

Tegelikult ka, härrased.
Rootsi sugune mereriik oleks saanud midaiganes militaarkola ja ükskõik kui palju või tihedalt siit riskivabalt minema viia ka sõjalaevade ja/või kaubalaevadega.
Mis võis olla see põhjus, miks ühel hetkel otsustati, et see kola läheb nüüd reisiparvlaeva peale, sest... ?

Kuna me ei tea, mida täpselt veeti, siis on muidugi raske hinnata, kas seda tehti "meeleheitest", "pealesunnitud lahendusena" või tavarutiini korras, sest kogu kola oli mingi "suhteliselt mõttetu kraam ja vanaraud".
Viimasele variandile räägib vastu asjaolu, et kui oleks veetud "suhteliselt mõttetut kraami ja (ohutut?) vanarauda", siis poleks olnud põhjust ja vajadust alguses selliseid vedusid nui neljaks eitada.

1) lihtlabane mugavus tolle aja kontekstis
2) ei pruukinud Eesti pool sellest ametlikult midagi teada ja soovitigi et see nii oleks

[klamber]

Ma pole üldiselt siin teemas väga sõna võtnud, aga kuna seda fantastikat on siin juba mitme lehekülje jagu, siis ei saa kõrvaltvaatajaks jääda.
Estonia ramp avanes täielikult, vähemalt teatud ajaks, sellele viitavad rambi ja laevakere vigastused. Tunnistajate ütlused ei ole ainuke tõendite liik.

JAIC-i lõpparuandes on rambi vigastusi kirjeldatud alapeatükis 8.5.4 (lk 118): „Rambi alumise külje taladel leiti mitmesuguseid sügavaid muljumisjälgi, eriti rambi allosas (joonis 8.12).“

2006. aastal on JAIC-i endised liikmed oma memorandumis (lk 6) täiendavalt lisanud: „Sukeldujad uurisid eriti hoolikalt rambi alumise osa ja vraki vööriruhvi {vöörpiigiteki - tõlkija viga} kahjustusi. Omavahel vastavaid põrkejälgi leiti rambilt ja vööriruhvi {vöörpiigiteki} äärtelt. See ja rambi alumise külje muud kahjustused näitavad, et ramp põrkas vastu vööriruhvi {vöörpiigitekki} ja oli seega täielikult avatud.“

2008. aastal on SSPA konsortsium oma 17. aruandes samadele järeldustele jõudnud, mida ma ei hakka kõike siia ümber kopeerima, kõik saavad ise järele vaadata (lk 10, 42-47, 94): „Figure 35 Ramp deformations, underwater survey pictures. The only plausible explanations of these deformations of underside of the ramp is severe structural overload due to impact of the ramp with the forward tank top and the bulbous bow.“ Videokaadrite väljavõtted (joonis 35) olemasolevate tõendite kohta on aruande leheküljel 45.

HSVA konsortsiumi aruandes on antud küsimust käsitletud lehekülgedel 10-11.

[Huviline4]

Drew Wilsoni raamatus on rambi peatükk alates lk 274:
PDF: http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf

Kõrvalteemana: Drew Wilson on ilmselgelt pseudonüüm. Raamatu tegelikku autorit ei tea.

[Huviline4]

Werner Hummel on 1997. videointervjuus praegu leitud augu piirkonna tähistanud:
https://youtu.be/A2vJql2OlCQ?t=640

[Mõmps]

Kaks mõtet: huvitav on see, et laev väljus Tallinnast juba kreenis olles....isegi sõidukite paigutuse ja ballastankide kasutamisega ei saadud otseks. Ise tahaks arvata, et kindlasti tehti kõik, et kreeni vähendada. Mitte ei sõidutatud suvaliselt autosid peale, et "pohhui paar kraadi kreeni ees või taga" sel juhul pidi miskit juba siis nihu olema ?
Teine mõte on see, et uppumise matemaatilises arvutuses oli nii, et võeti arvesse see, et ramp avanes täielikult, mistõttu tuli kiiresti suur hulk vett sisse ja tekkis kiiresti kreen ja laev uppus. Aga kaamerast nähti ju, et vesi tungis rambi vahelt laeva ja laev oli juba kreenis. Seega arvutuskäik vee hulga kohta ei saa ju olla õige ?

[Kriku]

Kaks mõtet: huvitav on see, et laev väljus Tallinnast juba kreenis olles....isegi sõidukite paigutuse ja ballastankide kasutamisega ei saadud otseks. Ise tahaks arvata, et kindlasti tehti kõik, et kreeni vähendada. Mitte ei sõidutatud suvaliselt autosid peale, et "pohhui paar kraadi kreeni ees või taga" sel juhul pidi miskit juba siis nihu olema ?
Teine mõte on see, et uppumise matemaatilises arvutuses oli nii, et võeti arvesse see, et ramp avanes täielikult, mistõttu tuli kiiresti suur hulk vett sisse ja tekkis kiiresti kreen ja laev uppus. Aga kaamerast nähti ju, et vesi tungis rambi vahelt laeva ja laev oli juba kreenis. Seega arvutuskäik vee hulga kohta ei saa ju olla õige ?

Kordan veelkord üleskutuset lugeda mõtete tekkimisel kõigepealt, mis on kirjas komisjoni lõpparuandes. Antud juhul lk. 163 ja 165.

[Huviline4]

Visiirilt on kinnituskohad ära lõigatud. Huvitav, kas hoitakse asitõenditena alles või on ka vahepeal merre visatud, sest võtsid palju ruumi.
http://www.itdemokrati.nu/msestoniaeng/page13.html

[Welber]

Visiiri konfiguratsiooni vaadates peaks lainete poolt rakendatav jõud seda rohkem kinni suruma, mitte lahti rebima. Kui visiiri ülemised kinnitused koos talade ja hüdrosilindritega rebis lahti megasuur laine, siis pidanuks visiir lahti tulles üles (ja alt eemale) tõusma, mitte otse ette pirntäävi peale kukkuma, või kuidas?

[Fucs]

Drew Wilsoni raamatus on rambi peatükk alates lk 274:
PDF: http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf

Kõrvalteemana: Drew Wilson on ilmselgelt pseudonüüm. Raamatu tegelikku autorit ei tea.

Kui on pseudonüüm, siis see pole võetud ainult selle raamatu kirjutamiseks

1996 on samalt mehelt kahasse Lloyd Donaldson`iga ilmunud raamat "Russian Etiquette & Ethics in Business" ja 2012 kahasse Josh Long`iga raamat "Execute".
Ma kunagi ammu tuhnisin ja otsisin, aga ei leidnud üheselt, kes ta on. Paar tõenäolist kandidaati jäid sõelale aga see oli ka kõik.

*

Kas keegi on selles segapudrus lõpuks aru saanud, kuhu jäid/kus on MS Estonia logiraamat ja Raadiopäevaraamat ?

Jutta Rabele olevat 28.01.2007 andnud intervjuu tuuker Håkan Bergmark kes ütles, et

Üks kolleegidest tõi kaptenisillalt välja ka laeva logiraamatu ja andis selle üle Päästeteenistuse (Räddningsverket) esindajale. Nad tahtsid näha, muidugi me arvasime nii, et oli väga tähtis neile teada anda sellest suurest august laeva keres.

https://web.archive.org/web/20130104151 ... ink=303UUS

Rohkem pole nagu üldse kuulnud midagi.
Raamatus AUK mainitakse ilmselt seda sama juttu.

[sammal.habe]

mind tegelikult juba estonia hukujärgselt hämmastas üks detail. mis võib-olla ei omagi suuremat tähendust, ent võib-olla on toonase meresõidukultuuri mõistmise asjus abiks.
ma pole nimelt siiani aru saanud, kuidas on võimalik et suure reisilaeva sillas ei suudeta mayday-d saates öelda oma koordinaate. blackout ei ole selgitus - navigatsiooniinstrumendid peaksid olema avariitoitega. ja vähemasti dubleeritud.

[Kirs]

Pääsenud on tunnistanud, et nad nägid vette hüpates distantsil teise/teiste laevade tulesid. Kas kogenumad kasutajad siin oskaks kommenteerida, kas arvestades tolle öö ilma, on 9 miili kauguselt teine laev nähtav?

Ei pidanud 9 miili kauguselt nägemagi. Mariella radarilt kadus Estonia lõplikult kui viimane oli temast 4 miili kaugusel. Olen enam kui kindel, et nähti tulesid eemal.