Radarid, raadioluure ja tuulepargid

[Kriku]

Saaremaale vist ikka tuleb meretuulepark: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/s ... d=89854893

Miks just Kapo sellega nõus ei olnud, ma ei ole kursis

LISATUD: Aitäh, need siis olid teemavälised kaalutlused.

[bodom]

Kapo selgitused.

„Mis võib riigi julgeolekut ohustada? Üldisemalt öeldes on selleks aspektid, mis on seotud sellega, kes on võimalikud rahastajad ning mis on nende motiivid,” lisas Puusepp. Kui see on teadmata või segane, mis rahaga tegemist on, kas võib olla rahapesu või muud hämarad asjaolud, siis tekivad paratamatult kahtlused.

„Iseäranis, kui raha võib pärineda näiteks Venemaalt, kus vaba turumajanduse reeglid ei kehti samamoodi nagu vabas maailmas ning raha või rahastajad võivad olla seotud Kremliga ning selle agressiivsete välispoliitiliste ambitsioonidega,” põhjendas Puusepp.

[Kriku]

Mäletatavasti vedasid Sõnajalad Aidu tuulepargist Püssile elektriliini loata läbi võõra maa ja vald andis sellele särasilmselt kasutusloa. Maaomanik sai õiguse ka ringkonnakohtus: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/s ... d=90156367

[Kriku]

Eesti merealade planeering on valmis: https://www.err.ee/1124659/minister-aab ... -kokkulepe

[Kriku]

Ringkonnakohus jättis samuti jõusse otsuse, et Raudvere Varja tuulepark ei saa kaitseministeeriumi kooskõlastust: https://majandus24.postimees.ee/7117574 ... olastuseta

[Dr.Sci]

Kas radarid Lääne suunas ei peaks ka vaatama? Risti kanti tahetakse teha midagi sellist:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/n ... d=91412435 20.10.2020

Eelmisel nädalal otsustas Lääne-Nigula vallavolikogu, et vallavalitsus peab analüüsima, kas Risti tuulepargi planeeringumenetlust muudetakse, peatatakse või lõpetatakse. Volikogu esimehe Neeme Suure sõnul jõuti selgusele, et samamoodi enam edasi minna ei saa ja ettevalmistustööd tuleks lõpetada.
2019. aasta suvel esitas Eesti Energia Lääne-Nigula vallale detailplaneeringu taotluse, et alustada keskkonnamõjude hindamist ning selgitada välja, kas Risti lähistele on võimalik tuulepark rajada.
Tuulepark koosneks 17-30st kuni 290 meetri kõrgusest tuulegeneraatorist, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. Tuulepargi maksumuseks võib kujuneda kuni 150 miljonit eurot, kuid see oleneb tuulikute arvust, millise võimsusega need on ja milliseks kujunevad hinnad hangetel.
„Kui lähteülesande puhul eeldati näiteks, et sinna tuleb maksimaalselt 30 tuulikut, mis on kuni 290 meetri kõrgused, siis polnud juttu muudest rajatistest. Iseenesest teati, et need on olemas, aga neid polnud sellisel viisil kirjeldatud, et neid oleks osatud arvesse võtta. Näiteks ühendusliinid tuulepargi ja põhivõrguga liitumispunkti vahel. Või näiteks alajaamad, mida ehitatakse tuuleparki ja liitumispunkti," kirjeldas Suur ja lisas, et algselt esitles Enefit Green projekti liiga lihtsustatult ega toonud välja kõiki aspekte.
Ta jätkas, et samuti tuleb hinnata seda, milline on nii suurte tuulikute mõju inimeste tervisele. „Euroopas on kõige kõrgemad tuulikud 250-meetrised. Risti tuulepargi planeering on kuni 290 meetrit. Need mõjud on praegu hoomamatud," rääkis volikogu esimees. „Meil tuuakse võrdluseks teletorni, mille kõrgus on 314 meetrit. Paneme nüüd 30 teletorni kõrvuti ja külge rootori, mille läbimõõt on 240 meetrit, siis saame enam-vähem pildi."
Lisaks on Suure sõnul veel vastuseta küsimus, kuidas üldse tiivikuid transporditakse, sest nende suuruse tõttu võib olla vajalik uue teedevõrgu rajamine. „Aulepa tuulepargi tuulikud on 120 meetrit kõrged ja nende tuulikulabadega manööverdamine oli nii keeruline, et mitmete maantee ääres olevate hoonete lammutamine oli küsimuse all. Nüüd on need tuulikud kaks korda pikemad," tõi ta välja.

Siin oleks kaitseväe seisukohta/abi küll hädasti vaja...

[Avatar]

Ringkonnakohus jättis samuti jõusse otsuse, et Raudvere Varja tuulepark ei saa kaitseministeeriumi kooskõlastust: https://majandus24.postimees.ee/7117574 ... olastuseta

Tea mis kf kolli seisukoht selles suhtes? Mina näen, et ohtra mölaga EW -st üle veel ei sõida.

[Dr.Sci]

Artiklis ka kaitseministeeriumi hinnang Risti tuulepargi kohta:

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus leiab, et eriplaneeringu lõpetamiseks on mitu argumenti, sest kaitseministeerium on öelnud, et arendaja soovitud 290 meetri kõrgused tuulikud on liiga kõrged ja vallal pole piisavalt alternatiivseid asukohti, mille seast valik teha.
....
Kaitseministeerium viitas samas, et õhuseireradarid võivad teineteist kompenseerida ja Enefit Green tellis uuringu, mis peaks järgmise aasta alguses tuulikute kõrguse osas selgust tooma. Tuulepargist kuni kahe kilomeetri raadiuses asuvatele majapidamistele lubatakse sõltuvalt kaugusest maksta aastas otsetoetust 1500-2500 eurot. Selliseid majapidamisi on piirkonnas 68. Omavalitsuse kassasse lubatakse maksta täiendavalt veel 100 000-220 000 eurot. Täpne summa sõltub toodetud energiast.

Kohalikud muide, raha ei taha, on ikka vastu, vald samamoodi.

[Vilks]

"Eesti Energia" on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis kõikvõimalike ja võimatute vahenditega kindlustab oma energiamonopoli. Nüüd leiti, et maksumaksjate raha eest võiks 68 Risti kandi perele pisut pistist anda, et nad tuulikupargi poolt hääletaksid.
Ja kaitseministeerium ka eriti ei kobise, ning igatsugu ametid, mis Aidu tuuleparkki peedistavad on ka vait, ei saa ju riigi vastu kohtusse minna.

[Kriku]

Iirimaale müüdi 37 M eest saastakvooti ja selle eest saaks Lääne-Eestisse uue radari:

Riigile, kes saastekvooti müüb, on see raha nagu maast leitud. Asi pole siiski nii, nagu saaks Jüri Ratase valitsus nüüd 37 miljoniga eelarveauke lappida või seda pensionilisaks laiali jagada. Taastuvenergiat ostnud riik saab raha kasutamisele tingimusi seada ja Iirimaa soovis, et nende raha kulutataks Eestis just taastuvenergia tootmise arendamiseks.

Majandus- ja taristuministeerium (MKM) kavatseb nüüd valitsusele esitada raha kulutamiseks kaks ettepanekut, eelistades ise selgelt üht neist. Nimelt saaks iirlaste raha eest osta Lääne-Eestisse maismaatuuleparkide arendamiseks hädavajaliku lisaradari, mis vabastaks ligi 7000-ruutkilomeetrise ala praegustest piirangutest.

[...] Valitsus on juba otsustanud, et 2024. aastaks saab uue Kagu-Eesti radariga „vabaks” u 3100-ruutkilomeetrine ala Ida-Virumaal, aga nüüd võiks ühekorraga osta teisegi radari Eesti teise otsa.

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/i ... d=92090675

[M.R.]

Minu jaoks nagu pudru ja kapsad, aga nagu ma aru saan, siis peaks radarite pilk kirkamaks minema ja vaateväli laiemaks, ning samas vabaneks maa-alasid kus saaks roheenergiat toota...
Või

[Kriku]

Riigikohus otsustas, et riigikaitselistel eesmärkidel võib piirata tuuleparkide rajamist. Riigikohus ei leidnud vastuolu põhiseadusega õigusaktides, mille alusel Toila vald keeldus tuulepargile ehitusloa andmisest.

Kohtuasjas vaieldi selle üle, kas Toila vald tohtis keelduda ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulepargile. Märtsis 2016 taotles Est Wind Power OÜ vallalt luba 28 elektrituuliku püstitamiseks. Omavalitsus ettevõttele luba ei andnud, sest Kaitseministeerium jättis ehitusprojekti kooskõlastamata, kuna tuulikud vähendaksid radari töövõimet ja ohustaksid nõnda Eesti riigi julgeolekut.

Harry Raudvere ettevõte Est Wind Power OÜ vaidlustas valla korralduse halduskohtus ja ettevõtte kaebus rahuldati. Hiljem jõudis samasuguse tulemuseni ka ringkonnakohus, kuid muutis otsuse põhjendusi.

https://www.err.ee/1608167479/riigikohu ... tu-piirata

[mart2]

Kui on vales kohas, siis palun moderaatoril tõsta õigesse lõime.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93051 ... guid-seada

... Põhiõiguste piirangud peavad olema sätestatud seaduse tasemele ning neid ei tohi delegeerida täitevvõimule. Riigikohus nentis, et keeld vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet tuleneb seadusest ja ministri määrusega on kehtestatud üksnes tehnilised kriteeriumid. Seadus on ka piisavalt täpne ja ministri määrus on sellega kooskõlas....

[Kriku]

Mitmes mõttes oluline areng.

Riik investeerib lähiaastatel Kirde-Eesti radari ja sellele lisanduva uutmoodi seiresüsteemi püstitamisse ligi 75 miljonit eurot. Sellega lahenevad suures osas seni pikalt vindunud tülid kaitseministeeriumi ja tuuleparkide arendajate vahel. Peamine vaidlusteema on olnud kaitseväe radarite toimimist segavate tuulikute kõrgus.

Niinimetatud kihilise ehk aktiiv- ja passiivradaritest koosneva seiresüsteemi rajamine vabastab tuulikutele 60% Eesti maismaad – kaitseministeeriumi vaates püstitatagu nüüd kasvõi 300-meetrise tiivakõrgusega tuuletorne! Siiski jääb arendajatele kehtima kooskõlastusvajadus ehk iga tuuliku püstitamiseks peab andma loa ministeerium, kes võib seada piiranguid nende täpsele asukohale. Näiteks, kui planeeritud tuulik asub uuele radarile või masti otsa paigaldatud sensorile liiga lähedal, käsib riik seda nihutada, et õhuseireradarite ümber jääks 15-kilomeetrine piiranguvöönd.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang selgitab, et eelmise valitsuse ajal otsustati esmalt osta Kirde-Eesti radar, sest just seal kandis oli kõrguspiirangu mure suurim. Aktiivradarile lisatava ja ülisuure ala vabastava n-ö passiivse seiresüsteemi töötas välja Eesti õhuvägi, et vältida veel ühe lisaradari ostu. Aktiivradarite ülalpidamine on lihtsalt niivõrd kulukas – 20 aasta jooksul tuleb arvestada u 25 miljoni eurose kuluga –, ja nagu selgub, siis ainult nendega pole ka kõige tõhusam piiranguprobleemi lahendada. Süsteemi uuendades liigutatakse praegune Kellavere radar hoopis Ämarisse.

Nimelt kaaluti algul peale Kirde-Eesti 37,5 miljoni eurose radari osta ka Lääne-Eesti radar, sest täpselt selle summa eest müüs Eesti läinud aastal Iirimaale saastekvooti. See raha tuleb paigutada just taastuvenergia arendamisse. „Õhuväelased suutsidki nüüd välja mõelda süsteemi, mis kataks ära ka radaritest välja jäävad kohad,” kiidab Sang. „Seega Lääne-Eesti radari asemel teeme n-ö kihilise süsteemi. Passiivradareid on ennegi katsetatud, aga nüüd on turule tulnud ka uusi tehnoloogiaid, mis võimaldab katta suure osa Eestit. Lihtsustatult öeldes on kahe süsteemi erinevus selles, et kui aktiivradar kiirgab elektromagnetlaineid, mis objektidelt tagasi põrkudes infot annavad, siis passiivsüsteem ei kiirga, vaid kujutab endast sisult kõrgete mastide otsas asuvaid antenne.” Lisaks on uue süsteemi ülalpidamiskulud „suurusjärgu võrra väiksemad”.

Ajakava on Sanga sõnul järgmine: 2023. aastaks on püsti Kirde-Eesti radar, seejärel liigutatakse Kellavere radar Ämarisse ja hiljemalt 2025. aastaks toimib kogu uus süsteem.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/93592 ... erve-eesti

[Vilks]

Hundid söönud ja lambad terved.
Eesti Energial õnnestus kõikvõimalike meetoditega enamus konkurente kõrvaldada ja nüüd jätkavad, nagu polekski midagi juhtund.