Tere kõigile militaristidele.Mind huvitaks kõigerohkem see sõmerpalu baas ja tahaks teada asjast natuke rohkem.Kelle kasutuses ta praegu on,kui on?Kas seal midagi säilinud kah on?On seal viimasel ajal keegi käinud?Kas see on õige,et seal oli ka mingisugune lennuväli, ühe rajaga,ja kui on siis mis kate sellel lennurajal oli?Siin foorumis on küll pisut juttu sellest baasist olnud kuid õige pealiskaudselt.Siis veel lisaks seda,et lennuväljadest oli ka Koorastes Lennuväli millest siin pole kunagi juttu olnud.Olen seal ise käinud,parasjagu rohtukasvanud on ja isegi kohati kasvab võsa peal.Kas ka sellest on rohkem kuskil inffi?
Ettetänades...
Q: Sõmerpalu väeosa ja baas
Nursis on sildid, et see on Lahingukooli territoorium ja seal on ka lahingukooli lasketiirud. Kuperjanov kasutab seda, kuid see pole kupi oma ning kaitseliit ei valva seal midagi, sest ausalt öeldes pole seal enam midagi valvata - rakette pole ning metall on juba ammu kokkuostu viidud.MP kirjutas:Sõmerpalus pole sõjaväebaas kunagi olnud, arvan et sa pead silmas Nursi baasi.
Nursi on Kuperjanovi pati käes ja Kaitseliit valvab (loodan et ma väga palju ei eksinud)
ca kuu tagasi külastasin juba ammu plaanitud Nursi ja Sänna raketibaasi. Elamus oli suur. Et tänasel päval seal vähe säilinud on suhteline. Samas oli ju juba veneaja lõpus seal hoopiski muud väeosad kui raketibaas. Nursis Saksamaalt ära toodud desantväegrupid ning Sännas õhutõrjeväeosa. Viimane kasutas kergeid õhutõrje kahureid n.ö. õlalt laskmiseks mitte suuri statsionaareid õhutõrjerakette. Nii et seal olnud keskmaaraketibaasist oli juba 90ndate alguseks õhk puhas. Küll aga võib leida mõninagid huvitavaid jälgi seal toimunust.
Nursi baas on lahingukooli valduses ning kui eelnavalt kokku leppida ja uurida et seal midagi õppuste taolist ei toimu ning teatada et minek on siis saab sinna sisse küll. Säilinud on tuumapeade ja rakettide angaarid, stardiplatsid (need on Eestis olevatest R-12 baasidest kõige vähem umbrohtu kasvanud ja paremini säilinud). Samuti on seal näha kasarmute ja tehnilistehoonete kopleksid kuid need on suhteliselt varemetes ja viletsad.
Kõige suurema elamuse seal kandis viibimisest andis loomulikult Sänna baas kuhu minek ja protseduur oli suht aeganõudev ja keeruline. Kuna Sännas asub Kaitseväe logistikakeskus siis oli teatud tingimused ja vajalik kokkuleppida inimestega kellega sinna üldse lähedale lastakse. Sellest tulenevalt oli seal ka pildistamine piiratud. Kuid sellest et sinna tavakodanike lähedale ei lasta on ka suures osas hooned ja nende sisustused säilinud. Märkimsiväärne siinkohal on kinosaal, kus pingid sees ja uhked loosunig veel seinas. Samuti on seal ka üks R-12 tuumapea mis loomulikult seest tühi ja ilma laenguta kuid andis väga hea ettekujutuse kui võimas see asjandus kokkuaetuna võis olla. Raketipea oli umbas 3m kõrge koonus, millegist erilisest materjalist ning alaosa ümbermõõtu kätega kinni ei saanud. Välimuselt meenutas ta ka koonusekujulist merepoid. Tegin ka mõned pildid ja kui aega siis ehk saan mõne ka siia riputada.
Sänna baasis viibides oli hea see et inimene kes mind seal saatis oli nõukogude ajal ise olnud nimetaud väeosas kordusõppustel ning teadsi rääkida üht-teist seal toimunust ajal mil seal asus eriti turvatud ja salajane raketibaas. Kui seda ca 1960ndate aastate alul ehitama hakkati räägiti et ehitatakse kompvekivabrikut kuid hiljem tuli kohalikele ruttu ilmsiks millega tegelikult tegu on. Tüüpilises keskmaaraketibaasis on tavaliselt 3 tsooni (võib olla neid veel) üks neist on lahingu tsoon kus asuvad angaarid, raketid, stardiväljakud jne. Eraldi on ka tuumapeade hoidla kus hoopis teine väeosa ja samuti eraldi tsoon. Lahingutsooni ümber oli kõrgelt turvatud traataed milles teadolevalt olnud 5 kohaline arv volte. Mis silmapilkselt surmas ning kui kellegil õnnestus ikka üle hüpata sa angaaride otsas olnud mikrolaineahjusisu meenutavate prozektorite osast väga tugevaid põletushaavu. Et see asi nii oli, sellest räägib see et mehed kes olid kordusõppustel pidid andma igapäev allkirja paberile et on teadlikud et selline vool on aias ning on eluohtlik ja ei roni sinna. Oli olnud tavaline et sõdurid koristasid suuremaid surmasaanud metsloomi aiatagand. Nii et selliselt oli nõukogude ajal taolised raketibaasid turvatud.
Nursi baas on lahingukooli valduses ning kui eelnavalt kokku leppida ja uurida et seal midagi õppuste taolist ei toimu ning teatada et minek on siis saab sinna sisse küll. Säilinud on tuumapeade ja rakettide angaarid, stardiplatsid (need on Eestis olevatest R-12 baasidest kõige vähem umbrohtu kasvanud ja paremini säilinud). Samuti on seal näha kasarmute ja tehnilistehoonete kopleksid kuid need on suhteliselt varemetes ja viletsad.
Kõige suurema elamuse seal kandis viibimisest andis loomulikult Sänna baas kuhu minek ja protseduur oli suht aeganõudev ja keeruline. Kuna Sännas asub Kaitseväe logistikakeskus siis oli teatud tingimused ja vajalik kokkuleppida inimestega kellega sinna üldse lähedale lastakse. Sellest tulenevalt oli seal ka pildistamine piiratud. Kuid sellest et sinna tavakodanike lähedale ei lasta on ka suures osas hooned ja nende sisustused säilinud. Märkimsiväärne siinkohal on kinosaal, kus pingid sees ja uhked loosunig veel seinas. Samuti on seal ka üks R-12 tuumapea mis loomulikult seest tühi ja ilma laenguta kuid andis väga hea ettekujutuse kui võimas see asjandus kokkuaetuna võis olla. Raketipea oli umbas 3m kõrge koonus, millegist erilisest materjalist ning alaosa ümbermõõtu kätega kinni ei saanud. Välimuselt meenutas ta ka koonusekujulist merepoid. Tegin ka mõned pildid ja kui aega siis ehk saan mõne ka siia riputada.
Sänna baasis viibides oli hea see et inimene kes mind seal saatis oli nõukogude ajal ise olnud nimetaud väeosas kordusõppustel ning teadsi rääkida üht-teist seal toimunust ajal mil seal asus eriti turvatud ja salajane raketibaas. Kui seda ca 1960ndate aastate alul ehitama hakkati räägiti et ehitatakse kompvekivabrikut kuid hiljem tuli kohalikele ruttu ilmsiks millega tegelikult tegu on. Tüüpilises keskmaaraketibaasis on tavaliselt 3 tsooni (võib olla neid veel) üks neist on lahingu tsoon kus asuvad angaarid, raketid, stardiväljakud jne. Eraldi on ka tuumapeade hoidla kus hoopis teine väeosa ja samuti eraldi tsoon. Lahingutsooni ümber oli kõrgelt turvatud traataed milles teadolevalt olnud 5 kohaline arv volte. Mis silmapilkselt surmas ning kui kellegil õnnestus ikka üle hüpata sa angaaride otsas olnud mikrolaineahjusisu meenutavate prozektorite osast väga tugevaid põletushaavu. Et see asi nii oli, sellest räägib see et mehed kes olid kordusõppustel pidid andma igapäev allkirja paberile et on teadlikud et selline vool on aias ning on eluohtlik ja ei roni sinna. Oli olnud tavaline et sõdurid koristasid suuremaid surmasaanud metsloomi aiatagand. Nii et selliselt oli nõukogude ajal taolised raketibaasid turvatud.
mõned pildid siis Nursist ja Sännas:
www.pilt.ee/marador
www.pilt.ee/marador
Väga pro-d pildidmaradör kirjutas:mõned pildid siis Nursist ja Sännas:
www.pilt.ee/marador
Silmal kohe hea vaadata, et vähemalt ühes kohas (seda ilmselt tänu EKV-le) on nii palju originaalist säilinud. Neid pilte vaadates mõtlen vahel, et kahju, et 10-15 aastat varem ei saanud ise neid väeosi uurimas käia... 
We're all God's people
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
Seoses sellega et jutt läks Tehumardi kandis asuva raketibaasi peale siis on tekkinud küsimus, miks just see baas nii suurejooneline on olnud? Asfaldteed, korralikult ehitatud rajatised jne. Tavaliselt on S-125 baasides ainult sissesõidetud rajad ja suht lohakalt ehitatud punkrid. Kas võis olla tegu mingisosas eliit baasiga nii öelda suurtele ülemustele näitamiseks?
Mis puutub seal olevasse valvesse siis on seal poole aastaga suur kogus metalli minema viidud ja suured püsti asetsenud metalltorud (ilmselt antennidele mõeldud) ära lõigatud. Seda kindlasti vanarauaks
Käisin eelmise aasta septembris ja siis sel aastal ca kuu tagasi ja muutusi oli.
Mis puutub seal olevasse valvesse siis on seal poole aastaga suur kogus metalli minema viidud ja suured püsti asetsenud metalltorud (ilmselt antennidele mõeldud) ära lõigatud. Seda kindlasti vanarauaks
Käisin eelmise aasta septembris ja siis sel aastal ca kuu tagasi ja muutusi oli.Üldiselt polnud vene baaside üleandmise järel 94 suurimaid vargaid kui valvajad/vastuvõtjad ise. Suislepa lennuväljal varastati suisa ohvitseride majadest isiklikke asju, laskmata neil kolimistki lõpetada...
Eks igal hingel on oma hind.
Asp
Eks igal hingel on oma hind.
Asp
maradör kirjutas: Mis puutub seal olevasse valvesse siis on seal poole aastaga suur kogus metalli minema viidud ja suured püsti asetsenud metalltorud (ilmselt antennidele mõeldud) ära lõigatud. Seda kindlasti vanarauaks
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist