KAS EESTI IKKA VAJAB PALGAARMEED?

[Marissa]

Viimasel ajal hakatud rääkima sellest, et palgaarmeed vaja, üha kõvemini ... Sealt ka see küsimus

[Sollmann]

Minu th arvamus - pisut vara veel

[ostius]

Raske öelda. Ajateenistus peaks säilima, kuid välismissjoonide jaoks oleks ikka palgalisi vaja. Kui küsitluses on silmas peetud ajateenistuse likvideerimist ning Scoutspataljoni ümbernimetamist Eesti Kaitsejõududeks, siis: ei.

[hugo1]

Olen viimaselajal selle peale palju mõelnud. Mul endal on kuri kahtlus, et Eesti juhtide suhtumine tänapäeval on umbes selline, et kui sõda tuleb siis on meil NATO, kes meid siia kaitsma tuleb. Palgaarmeed on vaja vaid vaid USA-le pugemiseks, et saata võimalikult palju meie sõdureid Iraaki jne....
Ka on väga halvad näited, et kogu maailm, Norra ja Taani, ning suur-riigid näiteks liiguvad selles suunas. USA-t ja Eestit ei anna võrrelda. Taanil Norral ei ole ühist piiri Venemaaga.
Mina olen veendunud, et väikeriigi armeed ei tohiks suurriigi armee järgi ülesse ehitada, nagu seda praegu teha tahetakse.
Kindlasti ei tohiks kuulda võtta üliõpilaste arvamust, kes lihtsalt ei viitsi teenima minna. Selline asi peaks ikka olema nii nagu alati olnud on, keegi ei küsi seda Sinu käest. Kui riik kutsub tuleb minna.
Kas palgaarmee, või ajateenistus, selle küsimuse üle peaks korraldama avaliku arutelu. Sellest arutelust peaksid osa võtma sõjaväelased, oma ala spetsid. Laaneots jt... mitte mingil juhul ilalõugadest poliitikud, kes sõjast mitte halligi ei jaga. Elukutselised kõrgemad ohvitserid peaks selle asja üle arutama ja otsuse vastu võtma.
Minul tekkis kohe mitu küsimust.
Kust võtab 1,5 miljonilise rahvaarvuga Eesti piisvalt sõdureid
Mis saab neist, kes tahavad aega teenida, kuid ei taha elukutseliseks saada. Näiteks mees tahab olla valmis, kui vaenlane peaks Eestit ähvardama
Ühe varjandina näen siis, et Kaitseliit tuleks teha teiseks armeeks Eestis, kuid see nõuab juba rohkem raha suunamist Kaitseliitu. Praegu saab Kaitseliit raha minimaalselt. Kui aga rahastada rohkem Kaitseliitu, kas siis palgaarmee tuleb ültse odavam
Nõu võiks küsida selles vallas ka Soomest, kas nemad plaanivad ka oma armee laiali saata ja teha palgaarmee

[tlpWFG]

Armee peaks olema ikkagi kohustuslik.Öelge palju on tänapäeva noorte hulgas protsendiliselt neid noori, kes on nõus ühinema palgaarmeega.Väga minimaalselt. Ja see NATO p**se lakkumine mis senimaani on kestnud on kogu selle asja põhjus. Näiteks : Mul täpselt ei meenu aga kas see oli Läti või Leedu keegi tegelinski kurtis, kas mitte USA kaitseministrile Venemaa poliitika kohta, Balti riikide suhtes. Teda see mitte ei huvitanudki.

[Mazz]

Peaks ikka olema. Sõduri kes teeniksid saaksid ka palka. Rohkem militaarsust, tuleb ka rohkem kasuks.

[Soobel]

Palgaarmee oleks vaid siis mõeldav, kui koolides oleks korralik riigikaitsekursus, kus poistele sõjaväekord, strateegia ja püsside ehitus slegeks tehakse. Muidu jääb nii, et on vaid palgaarmee, mis rünnaku korral loetud minutitega hävitatakse (nagu piastab Leedu lennuintsidendi valguses) ja muud tööd tegevad mehed ei tea, kustotsast püss laseb?

[Wiking]

Ei mingit palgaarmeed, igaljuhul põhirõhk kutselisele armeele ja ajateenistus peaks jääma kohustuslikuks. Mees, kes ei saa oma Isamaa jaoks isegi 8. kuud oma elust ohverdatud, et militaarsete teadmistega tutvuda, pole mehe nime väärt.
Palgaarmee võiks siis jääda praegusel kujul, et on nö üks täispalgalistest e elukutselistest sõjaväelastest koosnev üksus.
Meie poliitikud vaatavad ainult oma otsustes Lääne onukeste ja tädikeste poole, oma rahva poole pilgud ei jõua.

[Marissa]

WIKING, SELLES OLEN MA KÜLL SINUGA TÄIESTI NÕUS!

[MP]

Olen nõus hugo 1 ja wikingi arvamustega. Rohkem lisada ei ole.

[Roamless]

Palgaarmee, kui selline ei õigustaks end, sest juba praegu on raskusi reakaadri koostamisel. Meil ei ole vaja mingi uut 3000-pealist riigi leival olijaite kampa. Pealegi muutub teenistus igavaks. Kaua sa ikka pidevalt mööda metsi nühid? Loomulikult on olemas ka missioonid, aga ega sa kogu aeg seal ei ole ja kui oleksid, siis eraelu kannataks tugevalt.
Ma arvan, et hea lahendus oleks nn. aktiivne reserv. Midagi sarnast nagu USA-s on Rahvuskaart. Meeskonnad saavad elada oma elu ja teha soovi korral tsiviiltööd ning kui vajadus tuleb, siis kutsutakse teenistusse. Midagi sarnast on juba Kaitseliidu baasil moodustatud Kosovo üksus ja sellist ideed võiks laiendada.
Ajateenijad oleksid väärtuslikuks kaadriressursi allikaks ja ma arvan, et on päris palju neid, kes sõlmiksid aktiivse reservi lepingu. Kokkuvõtteks tuleks see riigile odavam ja säiluks ka reservvägi. Kõige tulemusel ei langeks oluliselt riigi kaitsevõima ja NATO oleks samuti rahul.
Kuigi teoorial on väike nõrk punkt ja see seisneb selles, et NATO nõuab kiirreageerimisvõimet pataljoni kujul ja seda on aktiivreservi põhjal raske täita. Siin aitaks vast oluline infovahetus ja maailmaolukorra jälgimine, et vajadusel olla valmis ennetavalt kutsuma aktiivreservi teenistusse.
Loomulikult on kaaderkaitsevägi selle idee vastu, sest kardetakse oskuste mandumist. Aga selleks ju treening ja väljaõpe ongi, et oma oskusi uuendada ja meelde tuletada.

[kangelaspioneer]

Lp. Soobel
Kahjuks mina ei hinda seda keskkoolipõhist riigikaitsekursust eriti kõrgelt järgmistel põhjustel:
1) keskkoolis on aeg niigi väga piiratud, seda me kujutame muidugi kõik ette, milline seakisa sellest tõuseks, kui ühel päeval teatataks, et keskoolide õppekavasse lisatakse riigikaitseõpetus, mis hakkaks asendama ajateenistust. Isegi üksiksõduri oskuste omandamine tähendaks minimaalsete arvestustega 2-5 lisatundi nädalas. Ei saa, lapsed on niigi õppimisega koormatud, koolikotid on rasked, millal nad siis puhkavad, kui kord kuus peaks nädalavahetusel metsas käima?
2) ajateenistuse väga oluline komponent on stressitaluvuse suurendamine ja kohanemisvõime parandamine. Terve nooreaja jooksul koju ei saa, lisaks veel hilisemad õppused, mille vältel ollakse ülejäänud maailmast täiesti ära lõigatud. Kõige selle eesmärgiks on mingilgi määral mehi ette valmistada puhuks, kui neid ja nende oskusi peaks kunagi vaja minema ja nad sarnastesse tingimustesse satuvad, siis lisandub muidugi üleüldiselt segane olukord.
3) Tänapäeval toimub väljaõpe üksuste kaupa, st sama jagu ja sama rühm peaks uuesti kogunema nii kordusõppuste kui mobilisatsiooni korral. Ajateenistuses saavad nad üksteist läbi- ja lõhki tundma, teavad kuidas üks või teine mees käitub keerulises olukorras, kes paanikasse satub, kes otsustada ei suuda, kes kastanid tulest välja toob. Kuna nad koos tulest, veest ja vasktorudest läbi läbi lähevad (või vähemalt peaksid), siis kasvab üksus kokku, mehed õpivad üksteise eest seisma ja vastutama. See jätab pisukesegi lootuse, et lahingus haavatud kaaslane tule alt välja tuuakse, kuigi see ohtlik on. Keskkooli klasside hulgas on selline ühtekuuluvus ikkagi range erand, mitte reegel, mõni lisatund nädalas ei suuda anda seda, mida annab 8 kuud ühes toas elamine.
4) täienduseks eelnevale punktile: ajateenistuses toodetakse üksusi, riigikaitsetundides suudetaks (tegelikult küll mitte) anda hädapärased üksikvõitleja oskused. Millal saab sõduritest üksus? Millal nad õpivad koos tegutsema ja üksteist tundma? Mobilisatsiooni korral peab üksus olema valmis, kokku harjutamiseks ja "rooste eemaldamiseks" on aega ideaalsel juhul päev kuni kaks, siis peab olema juba valmis tegutsemiseks.
Kutselise armee komplekteerimisest:
Preagusel juhul (üks palgaline üksus liitlaskohustuse täitmise tarbeks) on enamus sõdureid seal sellepärast, et nad on liialt laisad, rumalad või mugavad, tegemaks midagi muud, kui et seal oleks koos oma ala tõelised fännid. Loomulikult on ka fänne, aga muu mass moodustab ikkagi põhiosa reakosseisust. Keskmiseks tegevteenistuse staaziks jääb reakosseisul aasta või isegi alla selle, seejuures lahkub pidevalt rohkem sõdureid kui teenistusse astub.
Praegu saavad enamus nendest muudest meestest tõuke palgaliseks saada ikkagi ajateenistusest. Ilma selleta peaks motivaatoreid olulisel määral tugevdama, seda aga teha ei saa, sest kogu selle palgaarmee möla üheks eesmärgiks on varjatud kokkuhoid (õigemini koonerdamine). Karm reaalsus- ühte palgalist üksust ei ole kõigist pingutustest hoolimata suudetud reakosseisuga komplekteerida peaaegu kolme aasta jooksul.
Kutselise armee sobivusest talle pandavate ülesannete täitmisel:
Kutseline armee saaks talle pandud ja pandavate kohustuse täitmisega hakkama kindlasti hästi ja paremini kui reservarmee, ühe olulise erandiga: Kutseline armee on meie tingimustes sobimatu riigikaitseks. Kes vajab tõestust: võtke ette suvalise riigi pataljoni tasandi lahingumäärustik ja vaadake sealt pataljoni vastutusala üldised mõõtmed erinevates lahinguliikides, siis võtke mõni teatmeteos ja vaadake Eesti maismaaosa pindala ruutkilomeetrites. Erinevus peaks olema umbes 1000-5000 korda.
Palgalise kaitseväe suurus eestis oleks maksimaalselt kolm pataljoni (seda suudetaks praegusel tasemel finantseerida, mitte aga komplekteerida), seega on välistatud kaitsevõime olemasolu palgaarmee mudelit järgides. Reservarmee suurus oleks u 2 brigaadi ning teadmata hulk territoriaalüksusi. Kuigi ka seda on vähe, on see ikkagi oluliselt parem, kui kaks pataljoni, olgu need viimased siis relvastatud nii ulmerelvadega kui tahes.
Seega võime küllaltki kindlatel alustel väita, et kutselise kaitseväe idee on vähemalt meie oludes surnult sündinud.
PS. Kaitseliit ei ole seoses kroonilise alafinantseerimise, massilise korruptsiooniga ja poliitilise idiotismiga hetkel käsitletav riigikaitselise organisatsioonina.

[VANA LÖUKOER]

et öli tulle valada, soovitaks ma lugeda seda :

http://www.epl.ee/artikkel_306172.html

[Soobel]

http://www.postimees.ee/?id=20772

Leedukad tegid otsa lahti.

[Valhalla]

Ei mingit palgaarmeed, igaljuhul põhirõhk kutselisele armeele ja ajateenistus peaks jääma kohustuslikuks. Mees, kes ei saa oma Isamaa jaoks isegi 8. kuud oma elust ohverdatud, et militaarsete teadmistega tutvuda, pole mehe nime väärt.
Palgaarmee võiks siis jääda praegusel kujul, et on nö üks täispalgalistest e elukutselistest sõjaväelastest koosnev üksus.
Meie poliitikud vaatavad ainult oma otsustes Lääne onukeste ja tädikeste poole, oma rahva poole pilgud ei jõua.

kuna Wiking on kõik juba kirja pannud mida mõtlen siis ei hakkagi yle ytlema