Lennukid Narva ja Krivasoo ruumis

[ktamm]

Narva jõel ja Sinimägedes toimunud lahingutegevuse käigus pidi lennukeid hulgem alla kukkuma. Auvere lahingu ajal üksi oli vist 17 allakukkunud lennukit. Olen kuulnud vene La-5-st Kõrgesoos Auvere all (lendur maeti pioneeride auavalduste saatel 80-tel) ja foorumis on mõnedest kirjutatud. Ise sattusin eile soos kolades lennukijäänustele. Vist IL-2.
Kaugele kõvasti pihtasaanud lennuk pihtasaamisekohast võib langeda?
Kas on keegi sellesse piirkonda kukkunud lennukeid kokku arvanud?

[FW Anton]

Sedunovi väitel vähemalt 300 Vene lennukit

[soadf]

täitsa vöimalik.Mul tuttav rääkis ,et 60-datel kui ta poisike oli siis metsas oli palju vene lennuki rususid pöhiliselt vineerist ja mootorid oli kerest mingi 300 kaugusele lennanud.

[ktamm]

300 lennukit! Pluss sakslased. Huvitav paljud neist leitud/teada on?
Sellise koguse juures pole ime, kui juhuslikult jäänustele komistad.
Milliseid vene lennukeid siin kasutati?

[Oleg A]

Есть самолёты в наших краях, и их хватит не только на наше поколение.

noh olemas lennuks.. ja kuidas seda välja tõmmata? ja kuidas see транспортировать? täitsa metsast kus ei ole teed ja просек.

Время покажет. Aga nagu ütlesin, neid on piisavalt

[FW Anton]

300 lennukit! Pluss sakslased. Huvitav paljud neist leitud/teada on?
Sellise koguse juures pole ime, kui juhuslikult jäänustele komistad.
Milliseid vene lennukeid siin kasutati?

Vene lennukitsest oli siin kasutusel 1941-1944:
I-153, I-16, MiG-3, LaGG-3, La-5, La-5FN, La-7, Jak-1, Jak-9, Jak-3
IL-2, IL-2M
SB-2, IL-4, Pe-2, Pe-8, Tu-2
PS-84 (Li-2)
MBR-2

liitlasvägede tehnikast:
P-40, võibolla ka P-39 ja Spitfire (olid Leningradi rindel olemas)
A-20, B-25
C-47
Ctalina

Sakslasi siia eriti palju alla kukkunud pole, ehk tuleb kokku oma paarkümmend terve Eesti peale.

[Oleg A]

Mõnedel raamatudes vene oma. on kiras selliseid asjad, et ühel päaeval oli alla lastnud 12 või 17 lennukid. Võib olla see ei ole õige, aga arvan, et 1944 jooksul oli saksa lennukid alla lastnud ka palju. FW ANTON, kas on sul mingi infot kui palju oli kasutusel lennukeid siin eestis.

[ktamm]

Eestis tegutsenud saksa lennukitega on ühes teises teemas juba tegeletud. Teema pealkiri oli ka lennukitega seotud, aga täpselt ei mäleta.
Milliseid lennukeid venelased peamiselt kasutasid 44 lahingutegevuses? IL-2 kindlasti, milliseid veel?

[FW Anton]

Mõnedel raamatudes vene oma. on kiras selliseid asjad, et ühel päaeval oli alla lastnud 12 või 17 lennukid. Võib olla see ei ole õige, aga arvan, et 1944 jooksul oli saksa lennukid alla lastnud ka palju. FW ANTON, kas on sul mingi infot kui palju oli kasutusel lennukeid siin eestis.

Ära seda usu, see on propaganda! Toetuda tuleb ikka arhiivide andmetele ja sakslastel oli meldung selles osas korras. Luftwaffe losslistide põhjal võin väita, et alla tulistatud Saksa lennukite hulk meie territooriumil piirdub umbes 20 lennukiga kuna üksuste arv siin oli väike ja ka kaotused polnud neil eriti suured. Oli ka tehniliste põhjustel alla kukkunud lennukeid.

Kasutusel olnud lennukite arvu pole ma kunagi kindlaks määranud, seda on ka üpris raske teha, sest rivist väljalangenud masin asendati esimesel võimalusel uuega. Sakslaste andmed saaks isegi enam-vähem kokku kui nende meldungid läbi vaadata aga see on aega nõudev töö ja seda aega mul enne sügist pole.
Vene lennukite andmebaas on mul väga kesine, selleks peaks tuhnima Venemaa arhiivides ja ka see on minu jaoks momendil ebareaalne.

Eestis tegutsenud saksa lennukitega on ühes teises teemas juba tegeletud. Teema pealkiri oli ka lennukitega seotud, aga täpselt ei mäleta.
Milliseid lennukeid venelased peamiselt kasutasid 44 lahingutegevuses? IL-2 kindlasti, milliseid veel?

Levinumad olid LaGG-3, La-5FN, Jak-9, Jak-3
IL-2M, IL-4, Pe-2

[Kapten Trumm]

Mig-3 polevat siin lahingutes osalenud, kuid on siin baseerunud. Allesjäänud lennukid olla siit sõja puhkedes ära kadunud, ilmselt Leningradi ja Murmanski tarbeks.

Murmanski piirkonnast on palju fotosid tundrasse pargitud Mig-idest. Samuti on need sõdinud soomlastega, sest Soomes on vähemalt 2 lennukit ainuüksi muuseumis (trofeed).

1941 rappimisest alles jäänud lennukid koondati suurlinnade õhukaitsesse ja vaevalt need siin 1944 lendasid.

1941 siin vaevalt peale I-153 midagi lahingus osales.

[retti]

Uljaste järve taguses soos räägiti olevat kaks allaakukkunud lennukit.
Ühe lennuki mootori jäänuseid nt. ridamootori väntvõll olen ise näinud 75-76 aastal järvest mõnisada meetrit eemal soos.

[ktamm]

Täna suhtlesin ühe vanamehega kes 80-te algupoolel olevat näinud soos päris kobedat lennukit, enam-vähem ühes tükis, puudu olevat olnud üks tiib. Olevat olnud alumiiniumist ja kabiini klaasid terved veel tol ajal. Lennuk olevat kaunis pinnal olnud.
Lendurit ei olevat sees olnud. Kas lenduril oli pihtasaamise järel võimalus välja hüpata või kihutasid tavaliselt koos lennukiga mutta?

[FW Anton]

Mig-3 polevat siin lahingutes osalenud, kuid on siin baseerunud. Allesjäänud lennukid olla siit sõja puhkedes ära kadunud, ilmselt Leningradi ja Murmanski tarbeks.

Murmanski piirkonnast on palju fotosid tundrasse pargitud Mig-idest. Samuti on need sõdinud soomlastega, sest Soomes on vähemalt 2 lennukit ainuüksi muuseumis (trofeed).

1941 rappimisest alles jäänud lennukid koondati suurlinnade õhukaitsesse ja vaevalt need siin 1944 lendasid.

kapten Trumm võiks ajaviiteks tutvuda internetis Luftwaffe claimlistiga enne kui midagi väitma hakkab. Niisis andmed otseallikast:

Sakslased tähistasid 1941. a. MiG tüüpi hävitajaid I-18. Kahjuks ei ole nad suures võidu eufoorias 1941. aastal märkinud allatulistatud lennuki koordinaate, seega oli raske oletada millised neist on Eesti territooriumil alla tulistatud. Kuid siiski sai abiks võetud õhulahing Saaremaal, kus õhuäss Walter Nowotny Sõrve sääre juures merre hädamaandumise tegi. Selles samas lahingus 19.7.1941 tulistas leitnant Hekemeier alla MiG tüüpi hävitaja kell 17.45
Teatavasti olid siis kasutusel MiG-1 ja MiG-3 hävitajad. MiG-1 oli MiG-3 prototüübiks ja erines viimasest vaid mootori ja relvastuse poolest. Kuidas sakslased vahet oskasid teha - ei tea aga MiG-1 toodeti umbkaudud 100 tükki ja claimlisti järgi tunub, et need on kõik siinses regioonis alla tulistatud - igatahes oli nende kaotuste hulk väga suur.
1942. a. on sakslastel meldungiga asi parem ja toon kohe mõned näited MiG-3 allatulistamisest Eesti territooriumil. Nende rida osutus sedavõrd pikaks, et ma ei viitsinud kõikke välja kirjutama hakata aga mõned siiski:

02.8.1942 kell 19.49
Ofw K. Fuchs, 2./JG 54
MiG-3, r. 20542, Hiiumaast põhja suunas meres

04.8.1942 kell 18.20
Ofw F. Gammel, 3./JG 53
MiG-3, r. 4956, ruutu jääb Pärnu, Audru ja osa Pärnu lahest

05.8.1942 kell 04.50
Ofw H. Leschert, 3./JG53
MiG-3, r. 49550, Köima lähistel

05.8.1942 kell 05.00
Fw F. Hagedorn, 3./JG 53
MiG-3, r. 49730, Pärnu laht Tahkuranna lähistel

05.8.1942 kell 07.10
Oblt W. Tonne, 3./JG 53
MiG-3, r. 49742, Kihnu lähedal meres

05.8.1942 kell 07.15
Ofw F. Gannel, 3./JG 53
MiG-3, r. 49742, Kihnu lähedal meres

05.8.1942 kell 07.17
Oblt W. Tonne
MiG-3, r. 49751, Kihnust kirdes Sorgu tuleboi lähistel

Nii rohkem ei viitsi kirja panna, tõestuseks esialgu piisab. Aga teema on huvitav ja hakkan edaspidi tegelema andmebaasi loomisega.

Täna suhtlesin ühe vanamehega kes 80-te algupoolel olevat näinud soos päris kobedat lennukit, enam-vähem ühes tükis, puudu olevat olnud üks tiib. Olevat olnud alumiiniumist ja kabiini klaasid terved veel tol ajal. Lennuk olevat kaunis pinnal olnud.
Lendurit ei olevat sees olnud. Kas lenduril oli pihtasaamise järel võimalus välja hüpata või kihutasid tavaliselt koos lennukiga mutta?

Sina ära usu neid olevat jutte! Need on enamjaolt legendid. Las see vanamees näitab koha kätte kaardil või otse looduses, siis võib uskuda kui midagi ka leiab. Pilootidel oli alati võimalus langevarjuga välja hüpata kui nad suutsid - teinekord ei suutnud kah.

[ktamm]

Jutumees on vanamees kõva
Aga soos on ta käinud, olusid tunneb küll, küsitlesin veidi. Rääkis veel roigasteest.

[FW Anton]

Jutumees on vanamees kõva
Aga soos on ta käinud, olusid tunneb küll, küsitlesin veidi. Rääkis veel roigasteest

Sa tee vanale väike naps välja ja käige soos koos ära, las näitab koha kätte, võid minu ka kaasa kutsuda, siis on ametlik värk ja keegi ei saa turja hakata. Kui aga vana hakka puikelma, et täpselt ei mäleta kus, siis luiskas ennem.