Film "Õhuässad"

[Tarmo Männard]

Käisin seda filmi vaatamas ja tekkisid mõned küsimused:
Seal nägid lendurid kurja vaeva Pariisi pommitava tsepeliini allalaskmisega. Tulistati küll leekkuulidega, kuid sigar ei tahtnud kuidagi tuld võtta. Hukka sai lennumasin seepeale, kui üks surev lendur oma tossava Nieuportiga tsepeliini sisse sõitis. Siis käis alles kõva kärgatus.
Plahvatusest võis aimata, et tegemist oli ikkagi vesiniku, mitte heeliumiga. Aga heelium peaks ju plahvatama ka leekkuuli peale......

Tundus, et vaid selguse huvides lendasid kõik sakslased punaks värvitud kolmepinnaliste lennukitega. Kui kõik olid punased, kuidas sai siis teistest erineda (selles filmis mittekaasalöönud) Manfred von Richthoffeni punane lennuk?

Üleüldse tundusid mõlema poole lennukid olema üsna ühesuguste lennuomadustega. Aga loogika ütleb, et triplaanil ja biplaanil peaksid ju olema erinev kiirus ja manööverdusvõime.

Kui ühel hetkel näidati ründavaid sakslasi, siis roomasid nendega kaasa veidrad rombikujulised tankid. Aga minumeelest olid rombikujulised lahingumassinad inglastel. Sakslastel olid nad ju teise kujuga. Või...?

[Troll]

Käisin seda filmi vaatamas ja tekkisid mõned küsimused:
Seal nägid lendurid kurja vaeva Pariisi pommitava tsepeliini allalaskmisega. Tulistati küll leekkuulidega, kuid sigar ei tahtnud kuidagi tuld võtta. Hukka sai lennumasin seepeale, kui üks surev lendur oma tossava Nieuportiga tsepeliini sisse sõitis. Siis käis alles kõva kärgatus.
Plahvatusest võis aimata, et tegemist oli ikkagi vesiniku, mitte heeliumiga. Aga heelium peaks ju plahvatama ka leekkuuli peale......

Sa mõtlesid vist ikka "vesinik peaks ju plahvatama ka leekkuuli peale" ? Heelium on ju inertgaas, see ei plahvata üldse. Aga ka vesinik plahvatab ainult siis, kui ta on hapnikuga teatud vahekorras, et moodustuks nn "paukgaas" Seega ei andnud ainult puhta vesiniuga täidetud tsepeliini pihta tulistamine erilist efekti. Muidugi sai tsepeliine ka leekkuulidega hävitada, aga see operatsioon nõudis täpsust ja head enesevalitsust. Kõigepealt tulistati tsepeliinile kuulipildujaga augud sisse, soovitavalt ülaosas. Edasi hakati leekkuulidega tulistama nende aukude kohal üle tsepeliini s.o sinna , kus lekkiv vesinik segunes õhuhapnikuga. Vaat see võis plahvatuse esile kutsuda. Lugesin seda tehnika kirjeldust ühest Esimest Maailmasõda käsitlevast raamatust, pealkirja kahjuks ei mäleta.

[Seersant Steiner]

USa filmides on kahjuks küll väga väga palju ebaloogilisust võtame kasvõi noore Indiana Jonesi seiklused või siis nagu näiteks see et kasvõivi plju kiidetud Reamees Rayanis on apsakaid ja mis veel hullem film Pearl Harbor kus plahvatavad laevad on selgetl näha, et tegu on tänapäevaste laevadega(ma mõtlen muidugi neid pisikesi laevu -suured lahingulaevad olid ju puha arvutil tehtud ) USa sõjafilmid on selge muinasjutt.Ainsana paen ma lugu filmist Vaenalane värvate taga ja Stalingrad (s.t euroopa filmidest kuigi ka siin esineb apsakaid)

[Soobel]

Minu teada oli see kolmepinnaline punane FokkerDR1 üks paras paha käkk, millega sakslased lennatud ei saanud. Punane parun alles leiutas nipid, kuda seda elukat nii juhtida, et vastastele temast peavalu sai ja PunaneParun kuulsaks sai.

[Tarmo Männard]

Vabandust!
Loomulikult tahtsin öelda "vesinik"
Kordan siis veel üle, et enam ei eksiks:

Vesinik-Perioodilisuse süsteemi esimene element. Aatommass 1,00797. Lõhnata ja värvuseta gaas. Keemistemperatuur -252 C ja sulamistemperatuur -259 C.Keemiliselt aktiivne, reageerib kõikide mittemetallide ja küllastumata orgaaniliste ühenditega.
Vesinikuga saab vajadusel kõva jumaka. Meie Keila-joa SMK keemiaõpetaja lasi hapniku-vesiniku seguga täidetud plekkpurgi abil augu keemiaklassi lakke.

Heelium-Perioodilisussüsteemi VIII rühma element. Aatommass 4,0026. Lõhnata ja värvuseta gaas. Keemistemperatuur -268 C. Vees vähelahustuv. Keemiliselt inertne.
St ei mingeid pauke, ega plahvatusi!

[Soobel]

"Hindenburg" sai ka vesiniku läbi hukka - Algselt oli see ehitatud heeliumitsepeliiniks ja tal kasutati mingit teist kattevärvi, kui teistel tsepeliinidel. Ent ameeriklased ei müünud natsidele heeliumi ja seepärast pumbati "Hindenburgi" vesinikku täis. Ja tema kattevärv olla staatilise elektri sädemeid löönud (katsetati pärast pauku sama kattevärvi ja riiet).
Seal aitas pauguks vaid gaasilekkest.

Aga millal leiutati need teatud kõrgustel plahvatavad õhutõrjemürsud? Filmis olid lennukid vaevalt leiutatud, ent flakid mürtsusid juba hoogsalt. Kujutan ette, kui lõbus sellistega olnuks tsepeliine lasta (suured tulised killud ja suur, aeglane sihtmärk), aga kirjanduse andmetel sai tsepeliinide kirstunaelaks ikkagi leekkuul? Olid ikka selles sõjas flakid juba olemas?

[Troll]

"Hindenburg" sai ka vesiniku läbi hukka - Algselt oli see ehitatud heeliumitsepeliiniks ja tal kasutati mingit teist kattevärvi, kui teistel tsepeliinidel. Ent ameeriklased ei müünud natsidele heeliumi ja seepärast pumbati "Hindenburgi" vesinikku täis. Ja tema kattevärv olla staatilise elektri sädemeid löönud (katsetati pärast pauku sama kattevärvi ja riiet).
Seal aitas pauguks vaid gaasilekkest.

No see on kõik ainult spekulatsioon, täpselt ei tehtud midagi kindlaks. Peamine kahtlustus oli siiski "põrgumasina" olemasolu "Hindenburgis", vähemalt tsepeliinide tootjafirma jäi selle versiooni juurde kindlaks.

[Tarmo Männard]

Aga need rombikujulised tankid.Sihukesed nägid ju välja inglise Mark VI? Male ja Female.
Neid ju sakslastel polnud. Filmis nad ühes kohas koos fritsudega ringi põristasid.
Oli see tõesti nii, või lihtsalt ilu pärast?

[Troll]

Sakslased kasutasid päris palju inglise trofeetanke, neid sattus üsna palju nende kätte suhteliselt heas korras ( pisivead, mutta kinnijäämised jne).

[Seersant Steiner]

oleneb mis aastaga tegu filmis on saksalsed said esimesd trofeetankid 1916.aasta sügisel ja kasutasid neid alles 1917 .a Cambrai lahingus ....

[Madis22]

et soobel küsis, siis aegsütikuga mürske kasutasid juba ümmarguste raudkuulidega laskvad suurtükid. kiiresti arenes see valdkond jänkide kodusõja aegu, kus üsna edukas oli näiteks Bormanni sütik. laskmisel üritati saada mürske lõhkema vaenlase peade kohal õhus, kus neil oli suurem hävitav toime, kui maas lõhkemisel. nii et sisuliselt ettenähtud kõrgusel lõhkevate mürskude tehnoloogia oli tsepeliinide ajaks olemas

[Kapten Trumm]

Shrapnellmürsud olid olemas juba WWI ajal, tegemist on samuti teatud aja möödumisel toimuva lõhkemisega. Süsteem sama, mis ÕT mürskudel.

Mis reaalsust puudutab, siis lennundusfilmid on ammusest ajast asja vähegi jagavale inimesele jura olnud. Uuemad Hollywoodi filmid ei ole kahjuks erandiks, lihtsalt peale raudse eesriide kukkumist on vastased nagu audentsemad, aga see on ka kõik.

Kõik paremad lennufilmid nagu Top Gun, Iron Eagle vms sisalduvad lollusi ja võimatuid asju. Ilmselt on stammkunde piisavalt rumal ja pinnapealne, et realismi nimel ei pingutata.

[MadMan]

Trumm - sõna peaks siiski olema "autentsemad".

[kangelaspioneer]

WW I ajal kohandati õhutõrjeks vähemakaliibrilisi väli- ja meresuurtükke, muutes lafetti, et saavutada suuremat tõstenurka või asetades neid kõige täiega spetsiaalalustele. Kui juba WW II aegsed ÕT suurtükid olid võimelised laskma seniiti ehk siis täisnurga all üles, siis WW I ratsionaliseeringud võimaldasid lasta küllaltki kitsast sektorit, tavaliselt jäi relva kohale ka nö "pime koonus". Lasketabelid ennakute, lennuaja jms arvutamiseks loodi käigult, samuti ei olnud loodud spetsiaalset laskemoona ning tulekiirused olid tagasihoidlikud, seetõttu ei olnud WW I aegne ÕT suurtükituli hoolimata lennukite haavatavusest (vineerist ja puidust konstruktsioonid!) eriti efektiivne. Suuremat edu saavutati käsirelvade ja kuulipildujate abil (kõrgustel kuni 500m), kus ennakute võtmist oli lihtsam koordineerida või lihtsalt barrikaadtuld lasta (suurtükkide juures võeti see tuleliik alles WWII alguseks kasutusele).
Kõik see tulenes asjaolust, et lennuvägi ei olnud WW I alguseks veel relvaliigiks kujunenud ning seetõttu olid õhutõrjele mõelnud üksnes silmapaistvad eesrindlased (üheks selliseks oli tsaariarmee- Peeter Suure merekindlus sisaldas esimese omataolisena maailmas õhutõrjerelvi).
Pilte esimestest õhutõrjeks kohaldatud suurtükkidest näeb Heino Gustavsoni merekindluste raamatus ning mõningais Mati Õuna loomingulistes väljaannetes.

[andrus]

Esimene õhutõrjekahur loodi preisi-prantsuse sõja ajal 1870, et alla lasta prantslaste õhupalle, Ballonabwehrkanone (BAK) või Ballonkanone järgi leiab internetist infot. Millalgi 19.sajandi lõpus sattus see kahur kahuripaadi peale ("Cyclop" (II)), olles seega esimene õhutõrjekahur laeval.

Austerlased seevastu tähistasid 1994.a. oma õhutõrje 200. aastapäeva , nimelt oli väidetavalt 1794.a. õhupalli pihta tulistatud suurtükist.

Austria õhutõrje kohta on välja antud selline raamat:
http://www.buchhandlung-stoehr.at/asp/flugabwehr.html

allikad:
Marine-Rundschau 4/1955 lk.111 (õhutõrjekahur Cyclop'l)
Waffen Revue 28 lk.4396-4397