www.militaar.net

Keeniusd töötmas:

https://www.youtube.com/watch?v=AIOVphp176U

Ma arvan, et eestlaetavast sileraudsest võib kasvõi kivikesi läbi lasta. Jaa, kindlasti. Sõnad ühest kantrilaulust ; "I'd load that old shotgun with rock, salt and nails.." Musketil olid mingi aeg sellised variandid kasutusel nagu ; slug, capstan ja dumb-bell. Mõte vist selles, et laadimi...

Ma arvan, et eestlaetavast sileraudsest võib kasvõi kivikesi läbi lasta.

Proovin omaenda kaevatud august auga välja ronida .. Ehk küsimus oli; kas eestlaetava musketi laskemoonana võiks kasutada plii asemel ntx. vaske aga miks mitte ka hõbedat või kulda ? Ja kas või mis eelise see võiks anda ? Vastus on leitud ja tõlgitud netiavarustest, allikas ebausaldusväärne aga jutt...

Kuidas see teemasse puutub? Läheb nats hülgemölaks jah :roll: Niipalju on seost, et kui tänapäevasest relvast saab edukalt vaskkuule läbi lasta siis on tõenäoline, et seda sai teha ka eestlaetavast relvast. Samas on materjali omaduste poolest (tihedus/kõvadus ) hõbe pliile lähemal kui vask. Müütili...

Mis puudutab aga kuuli materjali valikut siis plii oma omadustelt on olnud parim materjal selleks juba sajandeid. Aga nagu eespool mainitud on hakatud plii kasutamist ntx. jahis keelustama, mistõttu on kasutusele võetud üleni vasest kuulid vintraudse jahikarabiini laskemoonana. „Kumb on parem plii ...

Kindlasti, kuuli kuju on oluline. Tundub arusaamatu eestlaetava vintraudse püssi torusse toppida ümmargust kuuli kuid seda tehti. Tehti ja topiti kuni keegi arvas, et kuul ei peagi tingimata ümmargune olema võib olla ka silindriline või kooniline. Kindlasti oli erinevaid eksperimente ka enne „Minie ...

Ei usu. Pigem mõjutas ballistikat kuuli kuju - musketikuulid on tüüpiliselt mingite valujääkidega.

Pigem taandub siin küsimus hoopis relvaraua materjalile. Kuul (vähemalt kuuli väliskest) peab olema igal juhul pehmemast materjalist kui püssitoru. Vanemate sileraudsete jahipüssidega olevatki probleem, et need on pehmete pliihaavlite jaoks mõeldud ja volframhaavlid lõhuks raua kiiresti ära. Jaa, s...

Pigem taandub siin küsimus hoopis relvaraua materjalile. Kuul (vähemalt kuuli väliskest) peab olema igal juhul pehmemast materjalist kui püssitoru. Vanemate sileraudsete jahipüssidega olevatki probleem, et need on pehmete pliihaavlite jaoks mõeldud ja volframhaavlid lõhuks raua kiiresti ära.

Püssikuuli materjalina on läbi aegade olnud enimlevinud metalliks plii (PB), sest see on olnud piisavalt odav, kättesaadav ja lihtsasti töödeldav, s.t. kuuliks valatav ja vormitav. Kuigi eesti keeles on käibel erinevad värvikad fraasid „tina andmisest“ siis selle all on mõeldud ikkagi pliid ehk „sea...

Noil aegadel olevat vintraudse kuulid olnud vahel nahaga kaetud, et paremini vintsoontesse lõikuks. Sellise nahkkesta sees võinuks põhimõtteliselt olla mistahes materjalist kuul. Miks mitte isegi hõbedast. Kuskilt on meelde jäänud, et üht Saksa-Rooma keisrit kavatsetud lausa kuldkuuliga lasta.

Karl XII olevat just sellisest vintraudsest relvast kuuli saanud. See kuidas ja kellelt täpsemalt Karl XII kuuli sai on vist siiani paras müstika ?! 1718.a. 30. nov. u. kell 9 õhtul inspekteeris noor ja sõjakas Rootsi Kuningas Karl XII Fredrickshall (Halden) kindluse piiramise käigus eesliinil olev...

armees eelistati musketi vintraudsele laadimise kiiruse pärast See on vaid üks põhjus. Vintraudse relva valmistamine oli oluliselt keerukam ja aegavõtvam, seega polnud neid ka massiliselt kuskilt saada. Ja lõpuks, vintraudne püss oli harilikust hulga kallim. Kuskilt on mulle meelde jäänud, et maksn...

davidsoniharald kirjutas: ↑23 Okt, 2023 17:37 300 töötundi on siiski veidi alla kahe normkuu töötunnid.

Õige tähelepanek, minu viga; "istu kaks"