Tänud vastuste eest.
Ise oskan lisaks kommenteerida järgmist.
1. Tavaliste platvormvagunite liitmine rongi ette ja taha oli tavaline praktika. Sinna pandi raudteerööpad ja -liiprid, mida kasutati lõhutud tee parandamiseks. Samas olid sellised vagunid puhvriks. Kui teel olid rööpad lihtsalt lahti võetud ning need rongi raskuse all laiali vajusid - teelt läks välja suht kasutu vagun, mille lahtihaakimise järel rong sai tagasi manööverdada ning lahingut jätkata. Seega - rongi ees (või ka sabas) olevad vagunid ei näita veel rongi päritolu. Isegi kui see tõesti oli sakslaste rong - isegi nemad võisid sinna trofeeks saadud vene vaguni ette haakida...
2. Väga võimalik, et eesti rongid läksid Venemaale. Ma ei ole kusagil kirjanduses kohanud mingit märkimist nende kohta 1941. a. lahinguis. Samas on meeles kuskilt kahe soomusrongi valmistamine Tallinnas 1941. a. suvel. Miks neid pidi siis käsitöö korras tegema, kui korralikud rongid olemas oleks olnud. Äkki keegi oskab muude mõõtude järgi määrata, kas tegemist on kitsarööpmelise või laiarööpmelise rongiga?
Samas - lahing Pallasti tänava rajoonis soomusrongiga - seal minu teada kitsarööpmelist raudteed polnud...
3. Sakslaste soomusrong. Selle vastu on kaks põhjust. Esiteks - saksa raudteed olid teise rööpmelaiusega. Ei ole kuulnud, et nad soomusronge oleks laiemale rööpavahele ringi seadnud. Teiseks - ei ole üldse kuulnud sakslaste poolt soomusrongide kasutamisest siinses piirkonnas. Soomusrongid olid neil kasutusel põhiliselt raudteeliinide julgestamiseks ning kontrolliks ja seda ka peamiselt partisanitegevuse rajoonides. Seega meist palju lõuna pool.
Aga see kõik ei välista, et ma kusagil eksin. Või midagi lihtsalt ei tea. Nii et rääkige aga kõik välja, mida iganes teate
Ning seal on muid huvitavaid pilte veel. Kui kedagi huvitavad 1941. a. pildid Tallinnast, Rakverest, Narvast, Narva-Jõesuust - võin saata lingi.
Lennuväljadest ning lennuväest seal pilte polnud
