Jõhvi päästeväeosa hooned,mis enne oli?

[NSU]

Teenisin Jõhvi Päästerügemendis 90-ndate esimesel poolel aega.Juba peale sealt tulekut jäi kummitama küsimus,mis neis hoonetes enne oli?
Et seal nõukaajal oli Grazdanskaja Oborona,ehk siis kodanikukaitse väeosa oli-seda tean.Aga enne?
Enamus väeosa hoonetest olid ehitatud nõukogude ajal,aga osa oli silmnähtavalt vanemad.Ehk isegi sajandi algusest?
Esimesel pildil paremal nähtav osa oli kindlasti vanem,kui muu kasarmukompleks.Kelder võlvidega ja puha.
Tollel ajal keegi mainis,et "eestiajal"olla seal olnud ratsaväeosa.Seda toetasid ka tagapool olnud laohooned,millest osa olid kindlasti kunagi tallid olnud(sulud olid osaliselt alles).



Sellel pildil näha ka 90-ndate esimese poole ajateenijate erinevaid vormivariatsioone .
Kui tsiteerida üht 80-ndate ajalooõpikut,kus olid sellised tegelased,nagu "kulak","tööline" ja "nuhk"(minu lemmik ).
Vasakult-reamees,kartsamees ja reamees-vurle (vurle tunnuseks ohvitseride talvevorm ja barett talvel) .

Polnud üle tosina aasta Jõhvis käinud,praegu pilt enam-vähem samalt kohalt selline -


Kõik,mis ehitistest järgi-


Äkki keegi oskab valgustada,mis seal enne oli?

[maradör]

väga hea võrdlusmoment ikka....siit ka põhjus miks tasub alati pildistada.

[snaiper]

Kas kartsamees pole mitte legendarne Niinepuu (võin nimekujuga veidi eksida), kes teenis seal 90-te teisel poolel ja kel kartser vaat et teine kodu oli? Viimati nägin sama venda telekas mingite anekdoodivestjate saates.

[NSU]

Jep,tema see pildil on.
Ehkki ta eriti palju kartsas polnud.Tõelised "kartsalegendid" teenisid vähe varem.Legendaarne reamees "B",kes üle 3-4 kuu kartsas oli(a´la noorte reameesteks saamise salajane pidu(alkohooliga muidugi),millest tekkis suur kaklus ja sama "B",kukkus Makaroviga "metsikut läänt" tegema(ehk tulistas natuke lakke).
Ja seda juhtus ka,et tunnimees ronis üle aia poodi(ja poe peal oli ohvede elamu) viina tooma,aga enne peitis kohusetundlikult salvekoti koos salvedega nii "osavalt" ära,et ei leitudki üles.Iga kaotatud padruni eest sai 3 päeva kartsa.Ja tollel ajal pididi iga kartsapäeva veel järgi teenima ka(ühesõnaga kartsas istutud päevad pandi teenistusele lisaks).
Oh,olid ajad !

Aga kui keegi oskab midagi öelda,mis seal hoonetes enne GO-d oli,oleks hiilgama tänulik.

[toomas tyrk]

Kuni 1940. a. asus Jõhvis 4. üksik pataljon. Kahjuks ma ei tea, kus selle kasarmud asusid.

Hobuseid leidus vähemal või suuremal määral tol ajal pea iga üksuse juures. Kui merevägi, lennuvägi, auto-tanki pataljon ning rannakaitse suurtükivägi välja arvata

Edit: Täienduseks praeguse Viru pataljoni ajaloo lehelt - 4. üksik jalaväepataljon asus Jõhvi mõisas.

Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. Pataljoniülemaks sai kol-ltn. Voldemar Koch.
28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamiseks kaitsjaks, sai pataljoni-ülemaks kol-ltn August Tomander ja alaliseks dislokatsioonipaigaks Jõhvi mõis ning välibaasiks Kurtna (kuni 500 sõdurile).

[NSU]

Tänud Toomas !
Kunagi võis seal(või läheduses)mõni mõis olla küll,sest kohe Päästerügemendi territooriumi kõrval asus vana park,nagu tihti mõisahoonete läheduses oli.Seal pargis sai vahel hommikujooksu tegemas käidud.
Kod.Valdo mõisalehelt ei leidnud Jõhvi mõisa asukoha kohta ka täpsemat infot .Eks otsib edasi.

[saleonu]

Kartsavend on hr. Niinepuu jah.Siiamaani elus-terve ning sama süüdimatu nagu ikka

[Arnold]

Vastakate infoallikate põhjal asub väeosa territooriumil ikka veel sadade sakslaste kalmistu, mis paberite järgi välja kaevatud, aga tegelikult paljud hauad oma endises asukohas - ka hoonete põrandate all. Kui nüüd jutt sellest kompleksist, mis Kuremäe poole sõites linna ääres vasakut kätt lösutavad?

[NSU]

Kui nüüd jutt sellest kompleksist, mis Kuremäe poole sõites linna ääres vasakut kätt lösutavad?

Eeh... tundub,et teine objekt Arnoldil jutuks.
Päästerügementdi hooned asusid Jõhvi kultuurimaja lähedal.Jõhvi keskusest Narva poole viiva tee ääres.Pargi tänav oli aadressiks.Keskusesse oli väeosa väravast ca.300 meetrit.

[MOrav]

Jõhvi mõis, kus Saksa ajal hospidal oli

http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$829

[Jimmy Ace]

Samas veosas teenis minu isa vahemikus 67-68. Minu teada oli tegemist sisevägedega.

Tegin seal ise pilte 2006 veebruaris...

[Kapral Karu]

Samas veosas teenis minu isa vahemikus 67-68. Minu teada oli tegemist sisevägedega.

Ega Sa väeosa numbrit ei tea? Tsiviilkaitsepolk asus sinna vist peale 1970. aastat.

[Jimmy Ace]

Väeosa kandis numbrit 75222.

[Kapral Karu]

75222 oligi seesama Jõhvi 258. üksik mehhaniseeritud tsiviilkaitsepolk. Siseministeeriumile allus ta 1960. a-ni, kandes veel numbrit 9536 (siis nimetati tsiviilkaitset veel kohalikuks õhukaitseks). Oli ta siis 1967-68 juba Jõhvis? Ja juba siis oli ta polk?

Samal ajal oli sama väeosa (75222) Rapla lähedal Kuusiku lennuvälja linnakus, võib-olla siis osa sellest asus seal ja osa Jõhvis?

[Jimmy Ace]

67-68 (ja isegi veel 69) oli ta kindlasti Jõhvis. Ta rääkis veel, et sellel ajal ehitati seal lähedal mingit polügooni, kus oleks saanud õppida tankide ja muu rasketehnika vastu võitlemist (kaevikud jms). Nemad sellest asjast pääsesid, sest plats ei saanud loodetud ajaks valmis. Ah jaa... Kui see mingit tähtsust omab, siis nad kandsid punaseid paguneid.