Leedukad vene sõjaväes

[LeBon]

Miks pea kõik vene kroonus käinud mehed räägivad, et lätlased olid normaalsed mehed aga leedukad tõprad (kui tsensuurselt väljenduda)?
Alles ükspäev küsisin sama küsimuse ühelt töökaaslaselt, temagi kinnitas, et nii see oli. Sajatas, et leedukad olid täpselt nagu mustpe...ed, täpsemalt ei hakanud seletama. Ka siin foorumis on mõnigi mees samast fenomenist juttu teinud. Et mis värk leedukatega siis ikkagi oli?

[alax]

Mul on ka olnud sõjaväes kokkupuudet selliste ülbete leedukatega. Neil tulid aeg-ajalt meelde kunagise suurvürstiriigi piirid, siis käis jutt stiilis "keppisime poolt Euroopat". Suurriiklik nostalgia.

[sammal.habe]

mina võin küll vastupidist väita. leedukad olid suuremad sõbrad kui mõnigi eestlane, jagasid pakke ja tulid appi kui kakelda oli vaja. Vitautase-Gediminase juttu ajasid nemadki, aga mõistlikkuse piirides.

kolm lätlast vägedest meenuvadki - karjeristist endine kelner, idiootimängiv traktorist ja heasüdamlik 2-meetrine koll kelle nimi oli tõlkes Õieke vms - kuldsete kätega tehnikamees.

[traatjalg]

lätlased olid normaalsed mehed aga leedukad tõprad jutt täitsa õige sellised imelikud nad olid,ja selliseks on vist ka jäänud.Mine küsi nende käest vene keeles(nende keelt ju ei oska) kuidas kusagile autoga sõita? Nagu mina tegin.Kuradi tõllmokast leedukas saatis mind vastassuunas.Siiamaani on selline tunne,et kui leedukas tuleb küsima kus on Keila-Joa saadaks Ta näiteks Narva. See jutt küll naljaga pooleks tegelikult vist ikka ei saadaks valesse kohta. Sõjaväes ka olid sellised vene meelsed isegi oma rahvusest noortele "si-------d krae vahele".

[stilett]

Mitte kõik, kuid enamus:

1. Täielik suurusehullustus. "MEIE", "MEIE", "MEIE"
2. Pugesid ülematele "p-se" valimata teid ja vahendeid, et paelu, või paremat kohta saada.
3. Kõige suuremad "kitse paneku" spetsid. Tegid seda kogu aeg ja äärmiselt rumalalt, nii,et sellega vahele jäid.
3. Maailmameistrid noorte piinamises, minnes täiega üle piiri ja kaotades igasuguse kontrolli oma tegevuse üle. Erilist mõnu valmistas just oma kaasmaalaste kottimine.

Aga eks igal oinal oli oma mihklipäev. Mõnda leedukat peitsid ülemad enne demblit staršina kaptjorkas, et poisid omakohut ei teeks. Minu nooreks oleku ajal saadeti demblisse ühte leedu seersanti, perekonnanimi vist Razma. Vend oli kõikvõimalike sigaduste eest rühmakomandöri asetäitja kohalt maha võetud (paelad jäeti küll alles). Tõbras elas tükk aega kaptjorkas ja ootas millal koju saab. Lastigi hommikul kella viie paiku salaja minema. Kuid ega asi roodus saladusse ei jäänud, üks lätlane ja paar valgevenelast hiilisid järgi. Tulid paari tunni pärast tagasi, sõrmenukid verised, kuid õnnelikud. Olid kallile kamraadile bussipeatuse taga metsas toreda dembisõidu ette valmistanud, poolsurnuks tagunud ja riided lõhki kiskunud. Jäigi arusaamatuks, kuidas mees koju jõudis. Tagasi igal juhul ei tulnud.
Aga see, et leedukad sundisid teiste rahvuste esinadajaid nendega leedu keeles rääkima, oli tavaline taks.

Jne, jne, jne. Kuid kordan, oli ka toredaid kamraade....väga üksikuid.

[T-62]

Enamasti kõikjal jutt sama, et kergelt öeldes olid leedukad mölakad. Samas näide lätlaste kohta: oli meil roodus kaks lätlast, isegi omavahel rääkisid vene keeles, ülbed küll ei olnud aga usaldust ka ei äratanud.

[kalleb]

lätlased jah rääkisid omavahel vene keeles,kui mõni lätikeelse jutu üles võttis siis lasti seda ainult suuremas kambas

leedukatel oli aga enamik juttu oma keeles

kurva,bibis ja mis need standardväljendid olid seal

meil oli ainult 2-3 leedukat ja olukord oli suht normaalne

kus oli ikka 10 ja enamat koos seal läks asi hulluks

ka meie lätlased olid väga kahtlased tüübid

üks kes kiitis et on lätlane oli ilmselt läti venelane kes oskas ainult mõned sõbad läti keelt

teine tüüp oli ka kummaline,läti keelt ta oskas aga mitte kunagi ei rääkinud

kolmas oli selline imelik tüüp

pahad mehed nad ei olnud aga mingit head muljet neist ei jäänud

[Abramis]

Selle anekdoodi eestlasest rääkis mulle leedulane...

Kuulutatud kord loomaaias välja konkurss vabadele töökohtadele. Eestlane saanud koha kilpkonnapuuri valvuriks. Ühel hommikul ringkäiku tehes näeb loomaaia ülem, et kilpkonnapuuri uks laiali, kilpkonnad kadunud. Nukker eestlane istub ukse juures...

"Noh, mis juhtus?", küsib ülem.

"Mis juhtus, mis juhtus", vastab eestlane. "Tegin puuri ukse korraks lahti, need vuhhh, ja läinud!"

[hillart]

Pole siin rahvust, kui sellist, milleski süüdistada. Iga rahva seas on omad kaabakad. Ja iga rahva hulgas on briljantseid inimesi.
Mulje mingist rahvusest kujuneb aga valdavalt just konkreetse inimese esimesest kokkupuutest (reeglina) mingi rahvuse esindajaga.
Minu parim kamraad ajateenistuses oli, näiteks, moldaavlane (kuigi selle rahvuse kohta nii mõnigi mitte midagi head ütelda ei saa).
Väeosas oli ka 2 leedulast ning 1 neist oli tõepoolest, noh, kergelt öelda ... (ah, parem ei hakka ebatsensuursete väljenditega foorumit risustama). Pidas endast isegi oma aastakäigu meeste hulgas ei tea mida. Minu ja isegi teise leedulasega suvatses vaid harva mõne sõna vahetada.
Noh, nägin teda veel aastate pärast korduvalt, kui üle paari aasta ansamblite festivalidel Kaunases käisin. Jah, elu teeb imelikke keerdkäike. Enam polnud selles mehes kübetki üleolekut ja ülbust. Ju siis oli karm põhjatuul ta ümaraks lihvinud. Viimati oli tast aga juba viimase veerandi alkohoolik saanud. Vaat sellised lood.
See oli, muideks, sama mees, kes veel kuu enne kojuminekut endale õlale ankrute, purjekate ja viisnurkadega tätoveeringu peale panna lasi. (rääkisin sellest tätoveeringute teema all).
Aga see teine leedulane, kes samuti meil oli - igatipidi normaalne poiss. Nii nagu üks normaalne mees olema peab.

[Sollmann]

Lätlastest anlt kõige pos-d mälestused.
Leedulasi sai kohata üliharva ja reeglina ikka nii, et mina 'vanaisa' - tema 'noor'.
1 leedu noorsõdur oli tüüp-näide anekdoodist mida räägitakse eestlaste kohta - aeglane, tuim, aga samal ajal väääga jonnakas.
Ühes-ga - pesueht 'pidur'

[igavesti eilne]

Meil küll taolisi leedukaid polnud, nagu eespool kirjeldatud. Üks leedulane kuulus minu parimate sõprade hulka seal kunagises teenistuskohas. Muuhulgas tundsime temaga koos muret oma okupeeritud maade saatuse pärast, kuulasime vahel raadiojaama "Vabadus" venekeelseid saateid jne. Üks leedulane tõsi küll tulistas ennast mingil mõttetul põhjusel.
Ja et lätlased räägiksid omavahel vene keeles! Sihukest asja ei osanuks isegi ette kujutada. Lätlased olid oma keele üle uhked.
Aga võib-olla muutuvad inimesed tõepoolest teistsugusteks kui neid saab mõnes kohas ühest rahvusest olema suhteliselt liiga palju.

[stilett]

Mina kirjutasin leedukatest, kellega oli kokkupuude aastatel 1980-1982.
Järgnev kokkupuude oli siis, kui õppisin leedukate ja läti gruppdeiga ühes Budapesti akadeemias 1997 aastal. Kaine peaga olid täitsa mõistlikud mehed, kuid kui olid natuke palinkat ja veini joonud, muutusi samamoodi tiba imelikeks. Samamoodi üritasid eestlaste ja lätlastega oma keeles puhuda. Torkas silma, et leedukad ei tahtnud suhelda oma grupikaaslastega, kes polnud leedukad. Samal ametikohal olev kolleeg oli nende jaoks tühi koht. Leedust pärit venelased, igati toredad kollegid suhtlesid eestlastega ja lätlastega. Nonsens. Arusaamatu, kuidas mehed pärast oma kodumaal koos said teenida. Üldse olid leedukad väga huvitavad mehed. Tohutult sentimentaalsed- igaüks hoidis oma öökapil naise, laste pilte ja ei väsinud neid kiitmast ja rääkimast, kuidas nad oma lähedasi armastavad. Lisaks muidugi ka lõputu usujutt. Samal ajal olid esirinnas, kui käisid Budapesti punaste laternate kvartalis kõige odavamaid räpaseid litse panemas... Joomise kultuur oli ka vene kolhoosi tasemel. Ikka klaasikaupa ja põhjani.

[Sollmann]

1 mu Londonis tegutsev endisest ENSV-lasest juhtiv ehitaja rääkis kord oma firmas töötavast rahvaste paabelist.
Inimesi sääl üle terve ida-euroopa.
Kõigiga saab hakkama, aga vaat poolakate ja leedukatega 1 paras probleem, kuna nood lihtsalt ei räägi englishit.
Poolakad, need olevat mingil põhjusel lihtsalt kõvema peaga ja et nendega suhelda, tuli palgata töödejuhatajaks etniline poolakas....
Leedulased aga ei tahtvat põhimõtteliselt kellegiga ing. keeles suhtlema vaid eelistavad selle asemel rääkida leedu keeles....

[ooblää]

ainult üks mälestus.Leedukatele olid paela tähtsad,suurusehullustus.Idioodid.(muidugi Leedukad),aga tõsi.Nii oli ja nii ka vist jääb.

[EOD]

Labus bez lõtški - eto kak spravka bez petšati. Paelata leedukas on nagu pitsatita dokument.
Tegelikult oli meie roodu ainus leedukas, Kaunase poiss Kazys üks mu parimaid sõpru. Paeltest ei hoolinud põrmugi.