Ventilatsioonist nii palju, et uskuge või mitte aga paar aastat tagasi, kui mina seal käisin, siis oli seal mime meetri sügavusel maa all veel täiesti värske õhk. Kuid kõik kohad olid keevitajaid täis. Igas koridoris helendas pimeduses kellegi metallilõikur või keevitusaparaat
Sõjaväebaasi hoov oli aga täis žigulisid ja mochvitše järelkärud taga metalli täis laotud.
Ise külastasin ma seda baasi koos paari semuga esimest korda umbes paar kuud peale venelaste lahkumist. Olin tol ajal veel poisike ja selline mahajäetud baas tundus väga ligitõmbav. Tol ajal oli seal mingi võrk ümber aga sellest saime mööda. Sisenesme sealt poolt, kus on angaarid. Kõik tundus vaikne ja mahajäetud. Angaari uks oli mingi traadiga kinnitõmmatud. Seal sees olid seinaääred mingeid suuri rohelisi puukaste täis. Korraga hüppas kusagilt välja mingi vanamees automaat kõhupeal. Karjus meile ruki dver ja sammus meie poole. Ise ma arvan, et tegemist oli mingi kaitseliitlase, või tolleaegse kodukaitsjaga. Me panime igaljuhul kohe jooksu. Vend ei viitsinud meid taga ajama hakatagi küllap nägi, et poisikesed. Meie õnn, et tegemist ei olnud mingi aktivistiga, kes tulistama oleks hakanud, Selliseid jobusid vanamehi kaitseliidus küll .
Kuid igaljuhul mingi valve seal kunagi oli.
Kuuldavasti olevat tollel ajal selle baasi maaalused koridorid ja ruumid igasugu vaske ja roostevaba metalli täis olnud. Mööda koridori seinu olevat jooksnud käevarre jämedused punasest vasest kaablid. . Seda kraami oli seal tonnide viisi, nii, et ma ei imestaks, kui tõesti mõni Eesti tolle aegne kaitseväe boss lasi selle omakasusaamise eesmärgil tühjaks varastada.
Keegi mees siit, meie hulgast tõesti asja jägab võiks sõna võta kas need Laagri maaalused ruumid olid tõesti nii sitasti ehitatud, et ei juletud sinna Eesti sõdureid sisse viia või oli tegemist tolleaegsete ametnike ahnuse ja rumalusega.?