ma küsika ka sama... mis aastal herr Kruuda seal viibis??? ma pakun pigem, et vabariigi alguse poole, kui Lahingukool taastati.
Süüa sain küll jah! loomulikult. pesta saime me ka. lihtsalt need olid 2 asja, millega ma norida sain. ÜLEJÄÄNU oli minu arust 5+
ja sellisele kaardrile nagu SULG, Raudnagel, Mägimets, jne pole mul küll ühtegi HALBA sõna öelda.
Tsivilisti panus riigikaitsesse?
1998 aasta. Ma möönan, et see on Eesti arengu tempo juures ammu aga suhtumine ka siin foorumis ja vestlustes tuttavatega on ikka väga sarnane. On jäänud selline mulje, et ohvitserid Eestis jagunevad laias laastus kaheks. Ühed kes on „targad” ja teised kes kardavad (kas just töökoha kaotust või midagi muud). Selliste tarkurite elav näide on Kert. Õnnestus 94 aastal elada temaga ühes kortermajas ja hoolimata minu harvast seal viibimisest korduvalt kohtuda ja ka korra konflikti sattuda, kus üks osapool ei osanud midagi arukamat peale hakata kui püstoliga vehkida. Rõhutan, et tegemist on isikliku arvamusega/lahterdusega ja kui seda peetakse liiga isiklikuks siis palun administraatoril see kustutada.
Mul oleks selline küsimus. Kas Eestis on olemas laske simulaatoreid? Kuulu järgi peaks olema aga kuidas saavad asjast huvitatud mehed neid kasutada?
Küsimus tekkis sellest, et olen soovitanud nii mõnelegi kes kas on ajateenistuses käinud või ei ole aga ikka soovib vajadusel mingit osa Eesti kaitsmisse panna, et õppigu laskma. Kui mees tabab kolmest lasust kaks 600m pealt siluetti siis on ta kõikjal vajalik. Ja kui pisut õnne siis omab ka head võimalust ellu jääda. Aga mulle on tulnud selle peale vastuseks üllatav kurtmine, nimelt padrunite hind. Ja ega see kusagil laiu peal harjutamine just väga legaalne ka pole…
Mul oleks selline küsimus. Kas Eestis on olemas laske simulaatoreid? Kuulu järgi peaks olema aga kuidas saavad asjast huvitatud mehed neid kasutada?
Küsimus tekkis sellest, et olen soovitanud nii mõnelegi kes kas on ajateenistuses käinud või ei ole aga ikka soovib vajadusel mingit osa Eesti kaitsmisse panna, et õppigu laskma. Kui mees tabab kolmest lasust kaks 600m pealt siluetti siis on ta kõikjal vajalik. Ja kui pisut õnne siis omab ka head võimalust ellu jääda. Aga mulle on tulnud selle peale vastuseks üllatav kurtmine, nimelt padrunite hind. Ja ega see kusagil laiu peal harjutamine just väga legaalne ka pole…
Oleks, kus rahulikult 3-4 saja meetri pealtki lasta. Ega see padruni hind nüüd nii jube ka ei ole. Tartu malevas üks galili simulaator seisis pisut aega ilmarahvale näha, aga tema seisukord ei võimaldanud enam kasutamist. Ehk nagu juba ajakirjandusestki läbi käinud: riistvara on vananenud, samuti tarkvara ning pädevad operaatoridki millegi muuga hõivatud ...
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Ei, ei mõtle püstoleid. Nendega võib suitsiidi ka lahingus ilma harjutamata sooritada. 
Mõtlesin parimat mis meil Eestis on ehk siis M14 mingi optikaga. Muidugi oleks võimalik õppida ära ka selle mida mõned vennad kasutavad, et märke otsid binokliga ja siis lased kirbu järgi aga 21 sajandil tundub see ikka liiga nõme.
Eesti eelis on suur padrun ja selle võimaldatav suurem distants.
Mõnele noorele on 1000$ suur raha. Ja millega see riistvara vananeb? M14 on tore ja iidne püss aga proovi mõne suurema põllu peal Galili või Kalashiga midagi ära teha mehe vastu kes sind selle iidse relvaga ootab.
Mõtlesin parimat mis meil Eestis on ehk siis M14 mingi optikaga. Muidugi oleks võimalik õppida ära ka selle mida mõned vennad kasutavad, et märke otsid binokliga ja siis lased kirbu järgi aga 21 sajandil tundub see ikka liiga nõme.
300m on see distants kust lastakse sind automadist maha. Ja see oleks kurb!Oleks, kus rahulikult 3-4 saja meetri pealtki lasta. Ega see padruni hind nüüd nii jube ka ei ole. Tartu malevas üks galili simulaator seisis pisut aega ilmarahvale näha, aga tema seisukord ei võimaldanud enam kasutamist. Ehk nagu juba ajakirjandusestki läbi käinud: riistvara on vananenud, samuti tarkvara ning pädevad operaatoridki millegi muuga hõivatud ...
Eesti eelis on suur padrun ja selle võimaldatav suurem distants.
Mõnele noorele on 1000$ suur raha. Ja millega see riistvara vananeb? M14 on tore ja iidne püss aga proovi mõne suurema põllu peal Galili või Kalashiga midagi ära teha mehe vastu kes sind selle iidse relvaga ootab.
Kurb on see, et enamus ajateenijaid ja kaitseliitlasi pole ei AK4-ga, ega M14-ga 300 m pealt lasta saanud. Küsimus pole mitte selles, et üksikutel snaipritel ja täpsuslaskuritel oleks kallis teha tuhatkond lasku aastas, vaid hoopis selles, et ei ole kohta, kus harjutada. Mis kasu on tugevast padrunist, kui mehed ei ole harjunud leidma rohelist inimfiguuri kolme- neljasaja meetri kaugusel ja sellele pihta saama?300m on see distants kust lastakse sind automadist maha. Ja see oleks kurb!
Mille maksumust see summa sümboliseerib?Mõnele noorele on 1000$ suur raha.
Igasugune elektroonika amortiseerub. Isegi suht hõredad ja robustsed CRT kuvarite plaadid on viis aastat pärast valmimist külmjooteid täis.Ja millega see riistvara vananeb?
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Jutt ei olnud snaipritest! M14 optimaalne laske kaugus on optikaga 1000 jardi. 600m on sellest ainult 2/3 ja sellega võiks enamik ajateenistuse läbinuid hakkama saada. See on ainult mõningase arusaamise (et kuul ei lenda sirgelt) ja harjutamise tulemus. Inimese leidmine maastikult on vägagi lihtsalt õpitav (vähemalt liikuva inimese), enamik on vast märganud autoga sõites, et teeäärses kraavis olevat lindu ei märka aga tarvitseb tal ainult liigutada kui silm tahtmatult fikseerib liikumise.Madis22 kirjutas:Kurb on see, et enamus ajateenijaid ja kaitseliitlasi pole ei AK4-ga, ega M14-ga 300 m pealt lasta saanud. Küsimus pole mitte selles, et üksikutel snaipritel ja täpsuslaskuritel oleks kallis teha tuhatkond lasku aastas, vaid hoopis selles, et ei ole kohta, kus harjutada. Mis kasu on tugevast padrunist, kui mehed ei ole harjunud leidma rohelist inimfiguuri kolme- neljasaja meetri kaugusel ja sellele pihta saama?
Noh lasta saab mereääres. Siin Vormsi ümber piisavalt asustamata laide kuhu paarist lauast märklaud teha. Aga nagu öeldud ei ole see päris legaalne. Asi rohkem tahtmises, kui on tahtmine siis ehitatakse ka korralik nii 1km tiir. Aga enne tuleb laialt teadvustada, et see on sõdurite suhtes kuritegelik kui nad ei saa kasutada oma suurimat eelist vastaste ees. Ma ei tea kes see tubli mees oli kes surus suure padruni läbi hoolimata stabiilsest mölast teemal, et väiksemat padrunit mahub salve rohkem ja relv kaalub vähem jne.
Eks ta ümmarguselt 1000 lasku märgib. Sellest saaks simulaatoris valdava enamuse teha. Ma arvan, et reaalset püssi tunnetust simulaatorist ei saa (ehk hindan neid alla?) aga kuuli trajektoorid erinevatele kaugustele peaks selgeks saama küll.Madis22 kirjutas:Mille maksumust see summa sümboliseerib?
Ole nüüd! See on ikka totaalne saast monitor mis 5 aastat ilma lappimiseta ei kesta. Pealegi on nad nii odavad, et lappimise mõttekus satub kahjuks enamasti kahtluse alla. Simulaatori puhul peaks ainus kallis asi soft olema… muu üsnagi tavaline arvutustehnika.Madis22 kirjutas:Igasugune elektroonika amortiseerub. Isegi suht hõredad ja robustsed CRT kuvarite plaadid on viis aastat pärast valmimist külmjooteid täis.
PS mida laskesimulaatoris monitoriga tehakse? Maastiku kuvamiseks on nagu siiski projektorid.
Kas ma sain sellest artiklist valesti aru või on selle autor midagi ikka väga puuse pannud.. on öeldud, et kasutatakse laserit. Kuidas pagan suudetakse laser kiir kõveraks keerata? Kui simulaatoris lastakse sirgelt siis miks mitte osta poest laste laserpüstol hinnaga 100 krooni... suhteliselt sama asi aga mis siis sellel püssiga pistmist on?
Et siis püssi asend ja nurk ruumis pannakse paika sellest lähtuva sirge pikendusega… kõlab loogiliselt. Võimalik, et isegi tehniliselt lihtsam kui mingite anduritega püssi asendit tuvastada.Madis22 kirjutas:Ei ole saanud asja kasutada nii et järgnev on spekulatsioon:
Laserkiir ei ole sõdurile nägemiseks, kuhu ta sihib, vaid arvutile baasiks, mille põhjal arvutada sõduri sihtimispunkt, oletatava kuuli trajektoor ning tabamus.
Tux ehk oskab täpsemalt kommenteerida nii tehnilist kui tarkvaralist poolt.
Ei ole sellist aparaati oma käega katsuda saanud ja seetõttu jätan vastuse võlgu, aga minu arvates on kõige parem relva simulaator relv ise, teisele kohale paneksin võib-olla paint-balli kaoks tehtud koopia ja siis alles mingi TV püssi.
Üldiselt on nii, et Murphy seaduste järgi on millegi väga keeruliseks tegemiseks vaja ilmtingimata kasutada arvuteid.
Teisalt võiks ka simulaatoritele kulunud raha kokku lugeda ja mõelda kui palju selle eest päris laskemoona oleks saanud osta
Üldiselt on nii, et Murphy seaduste järgi on millegi väga keeruliseks tegemiseks vaja ilmtingimata kasutada arvuteid.
Teisalt võiks ka simulaatoritele kulunud raha kokku lugeda ja mõelda kui palju selle eest päris laskemoona oleks saanud osta
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Tsivilistid sõjas
Nii, kallid kaimud (kamraadid).
Nagu kõigile hästi teada, on suurem osa eesti kodanikest tsivilistid, kes pole kunagi sõjalist väljaõpet saanud, ega kuulu ka mobilisatsiooni alla. Need on lampjalgsed, südamehaiged, kergelt skisofreenilised jne jne -kuid sageli ülikoolidiplomit omavad intelligentsed inimesed, -nii mehed, kui naised.
Usun, et paljud neist oleks valmis reaalse sõja korral osalema vastupanuliikumises. Arvestades asjaolu, et Eestil tuleb võimaliku ründe korral taluda pikka okupatsiooni, on tsivilistide kaasamine sõjategevusse vältimatu vajadus. Peale seda, kui elukutselised sõdurid on verest tühjaks jooksnud, kutsealused laiali pektsud, kaitseliitlased vangilaagritesse saadetud ja Eesti lääneriikide poolt kaotatuks tunnistatud, jäävad alles vaid sõjalise väljaõppeta tsivilistid.
Ning nüüd jutu point. Kas poleks otstarbekas -arvestades sõja totaalset iseloomu -valmistada kodanikualgatuse korras ette "vastupanuliikumise rakukesi". Inimesi, kes ei kuulu ühtegi tundlikusse nimekirja (KL, politsei, kaitsevägi, piirivalve jmt). Neid inimesi seoks omavahel vaid sõprussuhted. Värbamisel võiks kasutada Alzheerias kasutatud süsteemi 1+2 , kus iga vabatahtlik värbas omakorda 2 võitlejat, kes omakorda värbasid 2 neile teada ja usaldatavat inimest. Selline detsentraliseeritud värbamissüsteem võimaldas mõne lüli tabamisel vastupanuliikumisel siiski edukalt edasi tegutseda.
Vabatahtlikud peaks omama esialgu tsiviilkasutuses olevaid tulirelvi ning õppima võimaluste piires tundma ja kasutama kaitseväe relvastuses olevaid relvi. Samuti õppima tundma ja valmistama erinevaid lõhkeseadeldisi (vähemalt teooria tasemel), tundma konspiratiivsuspõhimõtteid, jälitustegevust jmt. Ühesõnaga -"tsiiviilvõitlejad" peavad olema varustatud teadmistega, mis võimaldavad neil okupeeriva sõjalise -ja tsiviilvõimu vastu tõhusalt ja kestvalt võidelda. Vastupanupesadesse kuuluksid nii mehed, kui naised, nii eestlased, kui venelased, nii mustad ja valged. Iga vabatahtlik kannab ise kõik rahalised ja emotsionaalsed kulud.
Kogu tsiviilvõitlejate ettevalmistus peaks toimuma varjatult (mis oma ideelt on mõistagi ohtlik). Puuduma peavad nimekirjad, failid, kirjalik dokumentatsioon. On vaja üksnes inimesi, kaadrisõjaväelasi (kes oma töökohta ja mainet kaalule pannes sellise kahtlase ettevalmistusega tegeleksid) ning head tahet. Selline tsivilistidest koosnevate vastupanurühmade tegevus võimaldaks luua vaenlasele ebamugava meediakeskkonna, mis pikemas perspektiivis võib oma vabaduse eest võitlevale maale kasuks tulla.
Nagu kõigile hästi teada, on suurem osa eesti kodanikest tsivilistid, kes pole kunagi sõjalist väljaõpet saanud, ega kuulu ka mobilisatsiooni alla. Need on lampjalgsed, südamehaiged, kergelt skisofreenilised jne jne -kuid sageli ülikoolidiplomit omavad intelligentsed inimesed, -nii mehed, kui naised.
Usun, et paljud neist oleks valmis reaalse sõja korral osalema vastupanuliikumises. Arvestades asjaolu, et Eestil tuleb võimaliku ründe korral taluda pikka okupatsiooni, on tsivilistide kaasamine sõjategevusse vältimatu vajadus. Peale seda, kui elukutselised sõdurid on verest tühjaks jooksnud, kutsealused laiali pektsud, kaitseliitlased vangilaagritesse saadetud ja Eesti lääneriikide poolt kaotatuks tunnistatud, jäävad alles vaid sõjalise väljaõppeta tsivilistid.
Ning nüüd jutu point. Kas poleks otstarbekas -arvestades sõja totaalset iseloomu -valmistada kodanikualgatuse korras ette "vastupanuliikumise rakukesi". Inimesi, kes ei kuulu ühtegi tundlikusse nimekirja (KL, politsei, kaitsevägi, piirivalve jmt). Neid inimesi seoks omavahel vaid sõprussuhted. Värbamisel võiks kasutada Alzheerias kasutatud süsteemi 1+2 , kus iga vabatahtlik värbas omakorda 2 võitlejat, kes omakorda värbasid 2 neile teada ja usaldatavat inimest. Selline detsentraliseeritud värbamissüsteem võimaldas mõne lüli tabamisel vastupanuliikumisel siiski edukalt edasi tegutseda.
Vabatahtlikud peaks omama esialgu tsiviilkasutuses olevaid tulirelvi ning õppima võimaluste piires tundma ja kasutama kaitseväe relvastuses olevaid relvi. Samuti õppima tundma ja valmistama erinevaid lõhkeseadeldisi (vähemalt teooria tasemel), tundma konspiratiivsuspõhimõtteid, jälitustegevust jmt. Ühesõnaga -"tsiiviilvõitlejad" peavad olema varustatud teadmistega, mis võimaldavad neil okupeeriva sõjalise -ja tsiviilvõimu vastu tõhusalt ja kestvalt võidelda. Vastupanupesadesse kuuluksid nii mehed, kui naised, nii eestlased, kui venelased, nii mustad ja valged. Iga vabatahtlik kannab ise kõik rahalised ja emotsionaalsed kulud.
Kogu tsiviilvõitlejate ettevalmistus peaks toimuma varjatult (mis oma ideelt on mõistagi ohtlik). Puuduma peavad nimekirjad, failid, kirjalik dokumentatsioon. On vaja üksnes inimesi, kaadrisõjaväelasi (kes oma töökohta ja mainet kaalule pannes sellise kahtlase ettevalmistusega tegeleksid) ning head tahet. Selline tsivilistidest koosnevate vastupanurühmade tegevus võimaldaks luua vaenlasele ebamugava meediakeskkonna, mis pikemas perspektiivis võib oma vabaduse eest võitlevale maale kasuks tulla.
Kas tahad lampjalgsete, südamehaigete, kergelt skisofreeniliste jne jne -kuid sageli ülikoolidiplomit omavate intelligentsete inimestega kes pole kunagi saanud militaarset väljaõpet, panna sõdima põranda alla koos naiste , neegrite ja venelastega sõdima w ?
Väga halvustavalt öeldud nende kohta kes pole sõjaväes käinud !
Kas me sellist eestit tahtsimegi kus peaksime koos neegritega ja enda kunagiste okupeerijatega oma riiki kaitsma ?
Poiss sa kelguta parem edasi ja ära esita selliseid mõtteteri !
Väga halvustavalt öeldud nende kohta kes pole sõjaväes käinud !
Kas me sellist eestit tahtsimegi kus peaksime koos neegritega ja enda kunagiste okupeerijatega oma riiki kaitsma ?
Poiss sa kelguta parem edasi ja ära esita selliseid mõtteteri !
-
Charlemagne
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist