Üks pilt

[asjaajaja]

Küttepuude varguse lugu on ka mulle tuttav, kuigi pisut teistsugusena, nagu rahvaluulega ikka juhtub. Usun siiski, et sellel lool on tõepõhi all, puiduvargaid on ju alati ja igal pool leidunud. asi see siis veidi mõne halu kallal kõpitseda. Vaevalt, et see korstna maha tõmbas, aga pliidi alla sattudes võisid küll mustad rõngad laes olla. Aga see polegi nii tähtis, peaasi et vargast lahti sai.

[Lemet]

Sama situatsiooni kirjeldab Enn Vaino oma "Raketigarnisonis", kus tema hoole ja armastusega suvel varutud puid talve saabudes keegi usinasti kütta aitas.Peale seda, kui halgudele puuriga auk sisse sai ja auk omakorda püssirohtu täis ning punni alla, tahtis läheduses elutseva prapori pliit toast välja astuda. Peale seda olla rahu maa peal ja puud ilusasti alles.Ja praporil naise käest korralik koslep ka käes väidetavalt padrunite pliita alla toppimise eest.

[jaan59]

Aastaid tagasi oli Tallinnas üks vanahärra kes varaste peletamiseks käsigranaadi keldriuksega ühendas ja lõpuks selle asjaolu ise suutis ära unustada nii et kahekordne ettevaatus nende asjadega kulub alati ära..

[ekkemoor]

Eh, unustasin mainimat, et taat oli torumees-ehk halu sisse mitte paljalt ussi- ja püssirohi vaid kui midagist teha siis ikest korralikult-kõiksepealt toru, see rohtu täis, pimedad ette ja...hää, et keegi viga ei saanud...a seoses selle viimase garnaaksu jutuga veike OT-samal taadil siis miskised kadjakad hoovi peal soomust käisid tegemas-vaja siis koht kätte näidata, selleks vaja korralik U- tala või oli see tükike raudtee liiprikest, natuke traati,trossi, näpuosavust ja valmis ongi-eh vana oless võind metsavend olla-ja ise küla peale. A minu enda isa ehk antud taadi poeg oli tol ajal(80-ndad) suht edukas ärimees ehk üks esimesi kellel kaubavahetus Soomega. Emale kõik Chanellid-Boccellid- oli ju ka väärt naturaalmajanduslik valuuta ja vanal endal hüper-super Luhta sulemantel-millest hall homo-sovjeticus polnud undki näinud. No ja õhtul pimedas tahtis siis taadi juurde minna törts mehejuttu puhuma.. astus, komistas ja kummardus vaatama, et mille otsa...õnneks...tala vuhises nibi-nabin peast üle ja tagasi vajudes tõmbas muidugi mantli ribadeks+ veiksemad marrastused ja sinised plekid-tänu kummardamisele jäi ubrukas terveks ja hing sisse... uba siis selles, et vanataat oli ka unustanud rääkida...

[Arnold]

Kuhu ühe pildi juurest jõuab!
Samasugune asjasse mittepuutuv meenutus, enne kui korrale kutsutakse - Praegune (?) Saksa suursaadiku residents mäe otsas vene kiriku kõrval. Hallidel aegadel tegi üks seltskond esimesel korrusel remonti ja kuna oli talvine aeg, siis sooja saamiseks olid gaasiballoonile orgunninud otsa "leegiheitja", mis suunati ahju. Ühel korral oli seltskond ära, aga käskisid ühel lähedalasuval tegelasel nende toasoojendaja tööle panna, et saabudes liiga kõle ei oleks. Palutu ei olnud asjaga väga kursis ja pani kogu kupatuse ahju sisse, ise läks ka minema. Kui gaasiballoon plahvatas, oli litakas nii võimas, et tsaariaegsest ahjust ei jäänud kivi kivi peale. See oli remondiprahises ruumis siiski vähemärgatav muutus, hoopis hullem lugu juhtus teisel korrusel, kus elava vanaproua ahjult, pliidilt, soojamüürilt ja millelt veel lendasid välja kõik lõõridest tuhavõtuavade kopsikud ja puistasid reaktiivjõul küttekoldesse settinud sisu üle kogu inimese maise vara. Mis edasi sai - ei tea

[Arnold]

Aga nendest lõksude ehitamisest olen ma vist siin kusagil juba rääkinud - suuremat rumalust ei ole inimesel võimalik teha!

[alari]

Aga nendest lõksude ehitamisest olen ma vist siin kusagil juba rääkinud - suuremat rumalust ei ole inimesel võimalik teha!

Ei tasu selliseid asju tõesti teha. Lugu Belgiast (inglise keeles)