Seewald elik Merimetsa

[gnadenlose]

Mis seal haiglataguses metsas ja lagendikel on olnud? Miskid rauast ja betoonist ehitiste armetud jäänukid ja süvendid pinnases... Et äkki polegi miskit militaarset, vaid hoopis mingi alajaam? Mis seal olnud on?

[Supervisor]

Seevaldi taguse väljaki tagaservas oli rööbiti raudteega sõjaväelaste lasketiir. Millal see tegutses , ei oska öelda, sest kui seal poisikesena (ca 1960) nuhkisin oli see juba maha jäetud. Alles oli betoneeritud käik märklaudade vahetamiseks. samal suunal päris mere kaldal oli mingi ruudu kujuline kivihoone, mis oli mingist suuret torust puruks´lastud (üks nurk täitsa läinud, ülejäänud seinad olid aga tihedalt täis kuulijälgi. Arvan, et hoone kuulus samas asunud kõrge meremärgi või majaka juurde, mille olemasoliu või jäänukeid samuti ähmaselt mäletan.

[Igor]

peaks olema Mustamäe lasketiir, mis oli kasutatud veel Eesti Sõjaväe poolt kuni 1940. aastani. Tean, et Sõjakool, Pioneerpataljon ja mõned muud üksused 20. aastatel käisid Mustamäe tiirus laskmas, kuid täpselt ei tea selle asukohta. Äkki siis ongi seesama tiir.

[suurpomm]

Oleme seda Stroomi kanti kõvasti detektoritega kamminud.
Lagendiku ääres on on vana tiir. Sealt tuleb ppš ,vene vindi(kainok) ja inglise hülsse. Olen saanud ka inglise ja usa vormi nööpe.
Tiiru lõpus on betoonist ehitis.

Haigla taga on üks kõvasti risustatud betoonist punker.
ala on kasutanud tsaari venemaa, EW ,saksa armee ja peale sõda ka nõuka armee.

Ala nüüdseks heast kraamist tühjaks tehtud!

[Kapral Karu]

Kus see tiir täpsemalt asus?

Muide 1960. aastani oli pea kogu see Paldiski maantee äär Seewaldist Rocca al Mareni sõjaväe käes. Seal, kus praegu on mingi suurem ärihoone aadressiga Paldiski mnt 56, olid veel enne 2000.a sõjaväelaste väikeelamud, Paldiski 82 aga kasarmulinnak, mida peale 1960.a. hakati ümber ehitama elamuteks. Siis jäi sõjaväe kätte vaid garaaž (tollal mahakantud autode ladu) praeguse aadressiga Paldiski 82.

[suurpomm]

Panen mõned militaarsed leiud sealt:

[Luciano]

Stroomi rannas asus peale sõda ca 2 aastat Nõukogude laevastiku väljaõppelaager. Ajateenijad elasid randa paigutatud rühmatelkides.

[Kurjam]

samal suunal päris mere kaldal oli mingi ruudu kujuline kivihoone, mis oli mingist suuret torust puruks´lastud (üks nurk täitsa läinud, ülejäänud seinad olid aga tihedalt täis kuulijälgi. Arvan, et hoone kuulus samas asunud kõrge meremärgi või majaka juurde, mille olemasoliu või jäänukeid samuti ähmaselt mäletan.

Selle vana teema kohta veel.
Seal mere ääres olid eestiaegsed linna reoveepuhasti varemed. Ilmselt jäi rajatis sõja ajal kellelegi jalgu Omal ajal olid ka settebasseinide jäänused näha, kuid 1970 - te lõpus lükati kogu plats siledaks.
Meremärgid asuvad veidi eemal.