Selle asemel, et asju tõesti korda teha ja siis kasvõi turistidele näidata, rüüstatakse ja lammutatakse neid kõige primitiivsemal moel. Nii on ju lihtsam...
Ja meie rahva enamuse(?) suhtumine on ka samavõrra primitiivne -- "vene", "okupatsiooni-", "ohtlik", "kole" jne jne. Tallinna kesklinnas kaelakukkumisel puude kaitseks astutakse välja, selliste meie oludes erakordsete "lähema-"ajalooliste objektide hävitamise vastu aga ei liigutata sõrmegi. Ametnikud annavad varmalt kõik load ja rüüstajail on roheline tee.
Karujärve-Dejevo on tegelikult üks huvitavamaid sõjaväepiirkondi Eestis. Seal on säilinud rajatisi alates 1939. aastast. Paljutki neist annaks veel säilitada ning eksponeerida.
Kui aga tõesti saarlased endale sellist turismiatraktsiooni ei soovi ning eelistavad selle asemel tavalist igavat majandusmetsa, tuleks see piirkond lammutajate kulul meeterhaaval läbi uurida ja dokumenteerida, nii maa pealt kui maa alt.
Vähe sellest, kindlasti leitaks niisuguse uurimise käigus ka koormate viisi militaarse päritoluga esemeid, mis samuti säilitamist väärivad. Ka selle kõige säilitamiseks vajalikud ruumid või alad tuleks välja ehitada või selleks kohandada nende lammutajate kulul, pluss ekspositsiooni koostamine ja selle ülalpidamine nt 100 aasta jooksul.
Peab nüüd kohe ja varsti seal ära käima, enne kui pole enam midagi vaadata. Kas oskab keegi mingit kaarti siia riputada või seletada täpsemalt, kuidas sinna saab? Ilmselt sellist kohta nagu Dejevo ametlikult Saaremaal ei ole 
. Üritan jaanuaris ära käia kohal. Hmm... Äkki keegi veel mandrilt jagab sama ideed, võiks jõud ühendada 
