Viktoriin
Jah, õige.
Sommid andsid 1947 (1. tr) ja 1948 (2. tr.) tõlkes välja ta "Himmlerin henkilääkärinä"; möödunud aastal ilmus soomekeelses tõlkes USA luureohvitseri John H. Walleri "Paholaisen parantaja: Felix Kersten ja salainen suunnitelma Himmlerin kääntämiseksi Hitleriä vastaan", originaal "The Devil's Doctor" on 2002. Walleri soomekeelne teos on muide trükitud Tallinnas Raamatutrükikojas. Eks internetist saab lisaandmeid, kes tahab, vaieldakse ikka selle üle, palju ta luuletab, kas oli juutide päästja, millised olid ta mõjud jne. Walleri raamat on muidugi huvitav lugemine, Kersetni oma mälestused nagu mälestused ikka - usu või ära usu. Suri 1960.
Igatahes Estica rubriiki kuuluv tegelane
PS. Mälestused on ka vene keeles "Za liniej fronta"-sarjas,
Пять лет рядом с Гиммлером. Воспоминания личного врача. 1940-1945
Феликс Керстен
Переплёт: твердый
Объём: 430 стр.
ISBN: 5952412831
Серия: За линией фронта
Дата выхода: 2004 г.
Издательство: Центрполиграф
Küsib Reigo.
Pärast Arnoldi meenutust teksti parandamisvõimalusest parandasin trükivead
Sommid andsid 1947 (1. tr) ja 1948 (2. tr.) tõlkes välja ta "Himmlerin henkilääkärinä"; möödunud aastal ilmus soomekeelses tõlkes USA luureohvitseri John H. Walleri "Paholaisen parantaja: Felix Kersten ja salainen suunnitelma Himmlerin kääntämiseksi Hitleriä vastaan", originaal "The Devil's Doctor" on 2002. Walleri soomekeelne teos on muide trükitud Tallinnas Raamatutrükikojas. Eks internetist saab lisaandmeid, kes tahab, vaieldakse ikka selle üle, palju ta luuletab, kas oli juutide päästja, millised olid ta mõjud jne. Walleri raamat on muidugi huvitav lugemine, Kersetni oma mälestused nagu mälestused ikka - usu või ära usu. Suri 1960.
Igatahes Estica rubriiki kuuluv tegelane
PS. Mälestused on ka vene keeles "Za liniej fronta"-sarjas,
Пять лет рядом с Гиммлером. Воспоминания личного врача. 1940-1945
Феликс Керстен
Переплёт: твердый
Объём: 430 стр.
ISBN: 5952412831
Серия: За линией фронта
Дата выхода: 2004 г.
Издательство: Центрполиграф
Küsib Reigo.
Pärast Arnoldi meenutust teksti parandamisvõimalusest parandasin trükivead -
Külaline
Tunne Kelam Sinimägede kohta ajakirjas "Kultuur ja Elu",
http://kultuur.elu.ee/ke467_vaivara.htm
http://kultuur.elu.ee/ke467_vaivara.htm
-
Külaline
Nojaaa, pruugib meil vaid "Netisse" see sõnapaar sisse lüüa... 
Siiski küsimuse esitamise hetkel T. Kelami seotusest selle teemaga mul andmeid polnud. Aga olgu, kuna küsimus oli minu poolt viletsalt püstitatud, siis annan küsimisjärje üle taas Estoloogile.
Ise ootasin vastuseks kaitselahinguid Narva rindel 1919. a. lõpus. Ajakirjandusest käis taoline väljend tollal läbi.
Siiski küsimuse esitamise hetkel T. Kelami seotusest selle teemaga mul andmeid polnud. Aga olgu, kuna küsimus oli minu poolt viletsalt püstitatud, siis annan küsimisjärje üle taas Estoloogile.Ise ootasin vastuseks kaitselahinguid Narva rindel 1919. a. lõpus. Ajakirjandusest käis taoline väljend tollal läbi.
Jah, tehnilised vahendid abiks, nagu ütles kunagi üks õppejõud 
Steiner võib muidugi olla parem vastus.
Kellega on tegemist? Oma hilisemas elus saavutas mitmel puhul väga laia tuntuse.
TA töötas 1940-1941 Tallinna täitevkomitees natsionaliseerimiskomisjoni esimehena. Ühe mäletaja sõnade järgi, kes Tallinna keskvanglas Saksa ajal TEMAGA koos istus, polnud TA vist surma mõistetud, peeti heaks inimeseks, kes Vene ajal palju rahvuslasi päästis. Oli vangla trükikojas laojuhatajaks. Lõkendas tervisest, raskeist piinamistest polnud midagi märgata. Oli hüsteeriline ja tasakaalutu, 1943. aasta kevadel muutus järsult. Saadeti Hellamaa turbarappa, oli rahvuslasena seal valvurite soosingus ja TAL õnnestus sealt põgeneda. Põgenes Soome, oli seal laagris, närvid läbi, seletas, et Saksa politsei lasi TA kui süütu lahti. Keegi siiski juba teadis ja vastas, et põgenesite ju Hellamaa laagrist. Soome politsei arreteeris TA loata sõidul Soomest Rootsi. Kaasas oli suurem summa dollareid. Oli Soomes kinni loata piiriületamise ja salajase valuutaväljaveo pärast. TA nime all ilmus üks soomekeelne brošüür, milles on kaks TEMA kõne teksti ja mille eessõnas ütleb: abiks olnud koostamisel Hengo Kruuste. [See mees põgenes Eestis Saksa vanglast, elas pagulasena Soomes ja pöördus Eestisse tagasi. Punasel ajal Kruuste olnud miilitsavalitsuse eriosakonnas juhtival kohal.] TA kirjutab oma brošüüris mh, et 1941. a. deporteeritud olid vargad, mõrtsukad, prostituudid, pederastid jms. element, Soome ja sealt edasi põgenesid ainult eestlastest Gestaapo agendid. Kõiki teisi ausaid eestlasi olevat Soomes piinatud, vangistatud ja sakslastele välja antud.
Steiner võib muidugi olla parem vastus.Kellega on tegemist? Oma hilisemas elus saavutas mitmel puhul väga laia tuntuse.
TA töötas 1940-1941 Tallinna täitevkomitees natsionaliseerimiskomisjoni esimehena. Ühe mäletaja sõnade järgi, kes Tallinna keskvanglas Saksa ajal TEMAGA koos istus, polnud TA vist surma mõistetud, peeti heaks inimeseks, kes Vene ajal palju rahvuslasi päästis. Oli vangla trükikojas laojuhatajaks. Lõkendas tervisest, raskeist piinamistest polnud midagi märgata. Oli hüsteeriline ja tasakaalutu, 1943. aasta kevadel muutus järsult. Saadeti Hellamaa turbarappa, oli rahvuslasena seal valvurite soosingus ja TAL õnnestus sealt põgeneda. Põgenes Soome, oli seal laagris, närvid läbi, seletas, et Saksa politsei lasi TA kui süütu lahti. Keegi siiski juba teadis ja vastas, et põgenesite ju Hellamaa laagrist. Soome politsei arreteeris TA loata sõidul Soomest Rootsi. Kaasas oli suurem summa dollareid. Oli Soomes kinni loata piiriületamise ja salajase valuutaväljaveo pärast. TA nime all ilmus üks soomekeelne brošüür, milles on kaks TEMA kõne teksti ja mille eessõnas ütleb: abiks olnud koostamisel Hengo Kruuste. [See mees põgenes Eestis Saksa vanglast, elas pagulasena Soomes ja pöördus Eestisse tagasi. Punasel ajal Kruuste olnud miilitsavalitsuse eriosakonnas juhtival kohal.] TA kirjutab oma brošüüris mh, et 1941. a. deporteeritud olid vargad, mõrtsukad, prostituudid, pederastid jms. element, Soome ja sealt edasi põgenesid ainult eestlastest Gestaapo agendid. Kõiki teisi ausaid eestlasi olevat Soomes piinatud, vangistatud ja sakslastele välja antud.
Ehkki olemas juba uus küsimus, kinnitan vastuse õigsust.
Need andmed pärinevad artiklist
–r. Ühest nahapäästjast. --- Eesti Teataja, nr 5, 31.01.1945, lk 3.
Autoriks võib olla Voldemar Kures, aga pole kindel.
Hindi raamat "Todellisuuskuvia Eestin kansan elämästä v. 1940-44" (Helsinki, novenber 1944, 20 lk) on mul olemas ja selle esikaant võib näha siin:
http://pilt.ee/photo/400710/8376372/
Selle saatesõnas kirjutab keegi Jaakko Kivi 22. XI 1944, et ta eesti seltsimees Hint on andnud talle lugeda paar oma kõnet, mida kavatseb raamatuna avaldada, ja palub eessõna. Kivi tutvunud seltsimehega Karvia arestilaagris läinud (möödunud) suvel, töötasid koos turbarabas. Hint kõneles oma elust. 26-ne noor insener pühendas kogu jõu Eesti ülesehitustööle 1940, partei ja valitsus andsid talle üha suuremaid ja nõudlikumaid ülesandeid. Tema alluvuses Tallinna linna kommunaalosakonnas töötas pidevalt u. 14 000 inimest - tegeles uusehitistega, u. 4000 natsitud majaga, remonditöödega, veevarustusega , linna maa- ja metsaküsimustega jne jne jne. Natside rünnaku järel kuulus Tallinna kaitsetööde juhtide hulka, ehitas veel Tallinna langemise päeval tänavaile barrikaade. Septembris 1941 võttis Gestapo ta kinni. Ülekuulamine oli lühike ja mõisteti surma, kuid täideviimine viibis Eesti liberaalse haritlaskonna vahendusel. Siis oli kaks aastat vangilaagris, septembris 1943 põgenes, siis varjas end u. 6 kuud Eesti metsades. Otsustas põgeneda Soome kaudu Rootsi. Helsingis oli umbes kuu, paar korda sattus kokku gestapolasega, kes teda tundis. Ehk seepärast Valpo huviorbiiti, tundis seda, kuid võeti kinni ikkagi, päev enne kavatsetud edasipõgenemist. Oli Katajanokka ja Karvia vangilaagreis, Kotkas ja Suursaarel, siis jälle Kotkas, kus viibis viimased üle 40 päeva, ja kust rahuleppe alusel 23.9.1944 vabastati. Õppis selle 9 kuuga Soomes võrdlemisi hästi soome keelt rääkima.
*
Ja Hint ise kirjutab "Lugejaile", et elust Eestis 1940-1944 Soomes ei teata ja mida teatakse, on ametliku sõjapropaganda või Eestist pagenud fašistliku ainese vale. Soome sõbrad siis arvanud, et need kaks kõnet võiksid olukorda parandada. Kõik kirjeldatu on tingimusteta tõsi. Sellelt põhjalt on käsikirja läbi vaadanud ja osalt täiendanud Helsingis olev ja kodumaale pääsu ootav Hengo Kruuste, kes 1940-41 oli Eestis miilitsavalitsuse eriosakonna juhte ja kes Eestis olles oli üle kahe aasta vangilaagris ja pääsenud sealt põgenemise teel. Lõpuks tänab kedagi Heikki A. Junnilat, kelle abil brošüür ilmub.
*
Ja edasi järgneb kaks soomekeelset kõnet "Elämästä Eestissä vuosina 1940-41" ja ""Reunamuistutuksia Eestin kansan uhreista Saksan mehitysajalta vuosina 1941-44". Kui viitsin, refereerin kunagi mõnda kohta neist. Huvilised leiavad raamatu ka nii Rahvusraamatukogust kui Akadeemilisest Raamatukogust
http://helios.nlib.ee/search*est/t?SEAR ... v.+1940-44
Tartus aga Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust
http://merihobu.utlib.ee/search*est/t?S ... v.+1940-44
Need andmed pärinevad artiklist
–r. Ühest nahapäästjast. --- Eesti Teataja, nr 5, 31.01.1945, lk 3.
Autoriks võib olla Voldemar Kures, aga pole kindel.
Hindi raamat "Todellisuuskuvia Eestin kansan elämästä v. 1940-44" (Helsinki, novenber 1944, 20 lk) on mul olemas ja selle esikaant võib näha siin:
http://pilt.ee/photo/400710/8376372/
Selle saatesõnas kirjutab keegi Jaakko Kivi 22. XI 1944, et ta eesti seltsimees Hint on andnud talle lugeda paar oma kõnet, mida kavatseb raamatuna avaldada, ja palub eessõna. Kivi tutvunud seltsimehega Karvia arestilaagris läinud (möödunud) suvel, töötasid koos turbarabas. Hint kõneles oma elust. 26-ne noor insener pühendas kogu jõu Eesti ülesehitustööle 1940, partei ja valitsus andsid talle üha suuremaid ja nõudlikumaid ülesandeid. Tema alluvuses Tallinna linna kommunaalosakonnas töötas pidevalt u. 14 000 inimest - tegeles uusehitistega, u. 4000 natsitud majaga, remonditöödega, veevarustusega , linna maa- ja metsaküsimustega jne jne jne. Natside rünnaku järel kuulus Tallinna kaitsetööde juhtide hulka, ehitas veel Tallinna langemise päeval tänavaile barrikaade. Septembris 1941 võttis Gestapo ta kinni. Ülekuulamine oli lühike ja mõisteti surma, kuid täideviimine viibis Eesti liberaalse haritlaskonna vahendusel. Siis oli kaks aastat vangilaagris, septembris 1943 põgenes, siis varjas end u. 6 kuud Eesti metsades. Otsustas põgeneda Soome kaudu Rootsi. Helsingis oli umbes kuu, paar korda sattus kokku gestapolasega, kes teda tundis. Ehk seepärast Valpo huviorbiiti, tundis seda, kuid võeti kinni ikkagi, päev enne kavatsetud edasipõgenemist. Oli Katajanokka ja Karvia vangilaagreis, Kotkas ja Suursaarel, siis jälle Kotkas, kus viibis viimased üle 40 päeva, ja kust rahuleppe alusel 23.9.1944 vabastati. Õppis selle 9 kuuga Soomes võrdlemisi hästi soome keelt rääkima.
*
Ja Hint ise kirjutab "Lugejaile", et elust Eestis 1940-1944 Soomes ei teata ja mida teatakse, on ametliku sõjapropaganda või Eestist pagenud fašistliku ainese vale. Soome sõbrad siis arvanud, et need kaks kõnet võiksid olukorda parandada. Kõik kirjeldatu on tingimusteta tõsi. Sellelt põhjalt on käsikirja läbi vaadanud ja osalt täiendanud Helsingis olev ja kodumaale pääsu ootav Hengo Kruuste, kes 1940-41 oli Eestis miilitsavalitsuse eriosakonna juhte ja kes Eestis olles oli üle kahe aasta vangilaagris ja pääsenud sealt põgenemise teel. Lõpuks tänab kedagi Heikki A. Junnilat, kelle abil brošüür ilmub.
*
Ja edasi järgneb kaks soomekeelset kõnet "Elämästä Eestissä vuosina 1940-41" ja ""Reunamuistutuksia Eestin kansan uhreista Saksan mehitysajalta vuosina 1941-44". Kui viitsin, refereerin kunagi mõnda kohta neist. Huvilised leiavad raamatu ka nii Rahvusraamatukogust kui Akadeemilisest Raamatukogust
http://helios.nlib.ee/search*est/t?SEAR ... v.+1940-44
Tartus aga Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust
http://merihobu.utlib.ee/search*est/t?S ... v.+1940-44
Maailma suurimaks kitsarööpmelise raudtee raudteejaamaks peetakse tõepoolest jaama Hiiu-Väike. 1941. aasta sügisel lendas seal õhku venelaste laskemoonarong. Ühe versiooni põhjal panid venelased ta ise põlema. Evi Puskar oma mälestusteraamatus "Ad astra" mainib aga, et sakslased olid rongile pihta saanud.
Konkreetset süütegu meelde ei tule, aga kasutades tehnilisi vahendeid selgub, et Albert Hansu p. Vaimel ehk Nikolai Poljakov võltsis või hävitas 1924 mingeid dokumente, oli augustis kohtu all ja istus siis Lasnamäe vanglas. Et ta oli ilmselt arst, siis peaks lähemalt vaatama Helbe Lattik-Merilai arstide leksikoni jm.
selgub, et Albert Hansu p. Vaimel ehk Nikolai Poljakov võltsis või hävitas 1924 mingeid dokumente, oli augustis kohtu all ja istus siis Lasnamäe vanglas. Et ta oli ilmselt arst, siis peaks lähemalt vaatama Helbe Lattik-Merilai arstide leksikoni jm.Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist