Juhani Putkinen kirjutas:Mis kasu on Narvast Eestile kui Venemaa võtab ülejäänu Eesti? Kas tasub seda Narvat püüdagi kaitsta?
Kui Narvale tekib ümberpiiramisoht, tuleb sealt loomulikult kiiresti taganeda. Narva on lihtsalt loogiliselt võttes esimene koht, kuhu Vene väeosad liiguvad, ja seal on neid ka lihtsam (vähemalt nädalaks) kinni pidada. Nagu juba märkisin, tuleb Tallinna alla taganemisega viivitada nii palju kui võimalik.
Pean siiski raskeks välisabita pikemat aega ümber piiratud Tallinna kaitsmise. Selline lahingute käik mõjuks halvasti meie väeosade moraalile ja Tallinn muutuks Eesti Stalingradiks. Meestel ei jätkuks mitu kuud seal püsimiseks võitlusvaimu, nad väsiksid kiiresti.
Kohapealset jalaväe tuletoetust on võimalik pakkuda 120 mm miinipildujatega, mis on tulejõult isegi efektiivsemad, kui 105 mm haubitsad, kuigi väiksema laskekaugusega. Uuemad 105 mm lasevad u 15 km, 120 mm mp aga nii poole vähem. Juba Groznõis kasutati edukalt liikuvaid miinipildujaallüksusi. Miinipildujal on suur laskenurk, mis võimaldab head positsioonivalikut hoonete vahel, relv ise aga lihtne, kerge ja mobiilne.
Ma kalduks toetama seda 120 mm MP varianti. Voorused ja ka peamine puudus (laskekaugus) Hummeli poolt juba nimetatud, peaksid olema veenvad argumendid Tallinna- ja selle lähiümbruse kaitsel. See relv on ka tunduvalt odavam haubitsast, võitlejatele kergemini omandatav ja ka meeskond väiksem. Telekas näidatud ja ajakirjas kirjeldatud RÕK miinipilduritele 81 mm MP baasil jättis mulje, et pädevate lektorite ja mõningase ajaressursi olemasolul on võimalik teadmisteta meestest vormida toimiv meeskond. Kas 120 mm on oluliselt keerulisem? Loodan, et mitte. Point on selles, et nö. sama (haubitsate) raha eest saaks osta rohkem torusid (MP), säilitades samas märkimisväärse tulejõu pluss kõik need muud voorused. Võib- olla saaks ka KL nendega hakkama? Ja mis saab reservistidest, kas torude puudusel peaasjalikult jalavägi või? Ka laskemoona jõuaks rohkem kaasa vedada, laias laastus 3 tk 155 mm mürsku vs. 8 tk 120 mm miini.
Kõik need muud miinid (suund- kild,- kumulatiiv, põhja- jne) peaks ka sobima siia teemasse - keegi on kunagi öelnud, et "miinid on vaese mehe suurtükivägi" , ja rikkus ei ole tõesti meie tugevaim külg. Need on odavad ja samas tõhusad asjad, neid jõuaks ka uutena osta. Kuidas nende hankimisega on, tundub et A4 oskab kommenteerida. Üldiselt ei ole see suurt finantsi nõudev asi, rohkem kellegi allkirja taga kinni.
Muid asju, nagu õhukaitse, miinitraalerid ja võimalikud sõjastsenaariumid jätan kommenteerimata, nendele on olemas omad teemad (kuigi lugeda on ikka huvitav ).
Juhani Putkinen kirjutas:Mis kasu on Narvast Eestile kui Venemaa võtab ülejäänu Eesti? Kas tasub seda Narvat püüdagi kaitsta?
Kui Narvale tekib ümberpiiramisoht, tuleb sealt loomulikult kiiresti taganeda. Narva on lihtsalt loogiliselt võttes esimene koht, kuhu Vene väeosad liiguvad, ja seal on neid ka lihtsam (vähemalt nädalaks) kinni pidada. Nagu juba märkisin, tuleb Tallinna alla taganemisega viivitada nii palju kui võimalik.
Pean siiski raskeks välisabita pikemat aega ümber piiratud Tallinna kaitsmise. Selline lahingute käik mõjuks halvasti meie väeosade moraalile ja Tallinn muutuks Eesti Stalingradiks. Meestel ei jätkuks mitu kuud seal püsimiseks võitlusvaimu, nad väsiksid kiiresti.
Minu arust selle Narvaga poleks mõtet väheseid oma ressursse kulutada - vaevalt jõuaks ka.
Sinimäed aga on koht mille üle tasub mõelda. Seal vaenlase on raske oma ülekaalu rakendada. Sinna oleks võib-olla ka võimalus jõuda oma vägedega. Meil oli maaväe ülemaga üks kord plaanides pidada brigaadi õppus (Kevadtorm) Sinimägede kandis - see aga luhtus.
Ilma korralikku õhutõrjet pole mõtet ka seal Sinimägede kandis jännata.
Larry kirjutas:Ma kalduks toetama seda 120 mm MP varianti.
Põhimõtteliselt selle 120ga saaks tulistada pick-upi kastist ja kiiresti putku panna.
Kui Pasid hangiti oleks võinud ka selle peale mõelda,et mingi osa nendest kohaldada tuletoetuseks see on panna miinipilduja Pasi-peale see peaks ju olema võimalik mujal riikides seda soomuki peal oleva miinipilduja varjanti kasutatakse.
Larry mainit miiniteemaga on vist sedapidi, armas eesti isamaa võttis juba mõni aasta tagasi liituda maamiinide keelustamise lepinguga.Muidugi on mees oma sõna peremees, tahab, annab, tahab, võtab tagasi... Ja mismoodi need paragrahvid seal täpselt sõnastatud on?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Aga kui kohe pärast kallaletungi avastamist anda häire? Nojah, õhurünnak paiskaks väeosa muidugi kohe segi. Praegune väeosade asetus on siiski halb. Jõhvis ei ole enam terviklik pataljon, vaid väljaõppekeskus. Seega on Vene soomusmasinate kolonni raske takistada, kui ta Tallinna poole suundub. Kas Paldiskist toodaks kohe 1. Jalaväebrigaad rindele? Kahjuks tuleb, et rünnaku korral tuleb maa teisest otsast hakata väeosi kohale vedama.
Narva rinde üks sõjaplaane nägi 30ndatel juba ette peale Narvast taandumist rinde ühe otsa jäämise Vaivara kõrgendikel (tuntud kui Sinimäed) ning lõuna pool pidi lahingutegevus piirduma üksikute läbitavate lõikude kaitsmisega. Kes on selle piirkonna 1:50 000 kaarti natukene uurinud, siis see Kirde-Eesti "maakitsus" ongi mehhaniseeritud armeele läbitav suuresti mööda Tallinn-Narva maanteed. Ka nägid plaanid ette piirkonna kaitseliitlaste poolt arendatavat partisanitegevust vastase tagalas.
Laidoner ütles omal ajal, et me ei saa endale lubada suurte maa-alade kaotust, sest see kärbib meie niigi piiratud ressursse ja varsti polegi end millegiga kaitsta.
Sõjaplaan, kus taganeme kiirkorras Tallinna ringkaitsesse, on sitt sõjaplaan. Selline lähenemine võib olla vaid hädapärane lahendus. Kui Tallinnas korraldab venelaste armee Groznõi stiilis piiramist kaks kuud, on tulemuseks sellised inim- ja materiaalsed kaotused, et Eesti kui sellise võib ajalooraamatusse kanda. Need kaotused saavad olema sellised, nagu on ajaloost teada lahingutest suurlinnade pärast - Stalingrad, Leningrad, Berliin, Groznõi. Piirkond ruineeritakse täielikult, 80% tsiviilelanikest hukkub.
Enamik NATO riike on võimelised vastase enda piiril peatama. Meie ei ole ja kuskilt arengukavadest ei selgu, et seda kunagi teha kavatsetakse.
Ja kui 2% NATO pakasuhha rahast sellest ei piisa, peab summa olema piisav, millega tagada vastase vägede peatamine Sinimägedes ja Lõuna-Eesti kuplite vahel. Näiteks 4 või 5%.
Kui me loovutame enamiku maast koos 2/3 rahvastikuga vastasele, tähendab, et loovutame ka 2/3 oma täiendreservidest, toiduvarudest (nt teraviljapõld ja lehmakari on toiduvaru, mida võib sõjas väga vaja minna).
60 päeva Maksimarketist saadavast toidust toores ei seisa. Vaja on mõelda ka sellele, kuidas sõdurite ja tsiviilide mass saab toidu, joogivee, talvel sooja jne jne.
Kuritegudest, mida hakkab vastase armee tegema meie riigi kodanike vastu oma tagalas tänu meie geniaalsele strateegiale ei hakka parem rääkima. Selge on see, et iga naine saab vägistatud ja iga majapidamine rüüstatud. Vaadake, mis Tsetseenias toimus. Sõjakuriteod käivad Vene armeega samatihendalt kaasas nagu saabas sokiga.
Järelikult sõjastrateegia, kus keskendutakse vaid Suur-Tallinna kaitsele (enamat 16 000 meheline väheste raskerelvadega opstruktuur ei võimalda) on mõrvarlik eelkõige meie enda rahva vastu. Ma ei usu, et Soomes peetakse tõsiseks ideed lasta vastane Helsinki alla?
Riigi seisukohalt on vale leppida olukorraga, et saame 1,766666% SKP-st ja thats it. Tuleb avalikult selgitada olukorda, et selle raha eest riigikaitset ei saa. Selle raha eest saab natuke pokasuhhat missioonidel ja koduse miniarmee, kelle ainuvõimalik sõjaplaan tähendab terve riigi muutmist inimtühjaks kuumaastikuks ning tohutuid inimkaotusi.
Viimati muutis Kapten Trumm, 29 Dets, 2007 18:20, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet kirjutas:Larry mainit miiniteemaga on vist sedapidi, armas eesti isamaa võttis juba mõni aasta tagasi liituda maamiinide keelustamise lepinguga.Muidugi on mees oma sõna peremees, tahab, annab, tahab, võtab tagasi... Ja mismoodi need paragrahvid seal täpselt sõnastatud on?
Kui mälu ei peta, siis keelatud on vaid sellised jalaväemiinid, mida ei saa distantsilt lõhata või millel pole enesehävitusmehhanismi vmt. Teisisõnu keelatud on need miinid, mille sa maasse kaevad ja millele keegi peale sõda võib paha aimamata peale astuda/ õhku lennata. Kui miini saab raadio teel või juhtmega aktiveerida, siis pole probleemi. Osad uuemad miinid pidavat olema sellised, et aja jooksul lähevad ise "hapuks", nii et Kaboomi! enam ei toimu. Komistustraadiga miinides ma ei ole enam kindel, aga ka need vist olid lubatud, st. traat on (vähemalt teoreetiliselt) avastatav ka visuaalselt või lihtsate vahenditega (peenike vits või traat vmt).
Miinide kasutamine eeldab nende olemasolu suurtest kogustes, vähemalt kümnete tuhandetena. Mis on võimalik vaid tööstuslikult toota. Mis võtab aega. Mis tähendab, et sellega on vaja algust teha kaua-kaua enne sõda, mitte siis kui jama käes.
Ottawa konventsiooniga liitumine on üks suuremaid riigikaitselisi rumalusi, mida Eesti teinud on. Muide USA pole ka sellega liitunud, seega mingit "NATO nõuet" ei saa välisministeeriumi põhulõuad põhjuseks tuua.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Larry kirjutas:Ma kalduks toetama seda 120 mm MP varianti.
Põhimõtteliselt selle 120ga saaks tulistada pick-upi kastist ja kiiresti putku panna.
Kui Pasid hangiti oleks võinud ka selle peale mõelda,et mingi osa nendest kohaldada tuletoetuseks see on panna miinipilduja Pasi-peale see peaks ju olema võimalik mujal riikides seda soomuki peal oleva miinipilduja varjanti kasutatakse.
Ma ei ole küll suurtükiväelane, aga minu teada on 120-mm miinipildujal siiski nii võimas tagasilöök (või kuidas seda laskmisel tekkivat jõudu miinipildujate puhul nimetataksegi, kaasfoorumlane hummel peaks teadma?), et tavalise Pasi soomuki amordid lendaksid pärast esimest lasku sodiks. Mingist pick-up truckist rääkimatagi.
Kergematele ratassoomukitele paigutatakse minu teada ainult kuni 81-mm torusid, aga ka siis kasutatakse väga võimsaid amorte.
P.S. Mingitest hangetest mina täpsemalt ei tea. Piisab sellest, kui võtta Riigi Teatajast ette KSAP ja selle hankeplaan ja siis võrrelda seda sellega, mida ajakirjanduses uutest relva- ja varustusehangetest kirjutatakse.
A4 kirjutas:
Ma ei ole küll suurtükiväelane, aga minu teada on 120-mm miinipildujal siiski nii võimas tagasilöök (või kuidas seda laskmisel tekkivat jõudu miinipildujate puhul nimetataksegi, kaasfoorumlane hummel peaks teadma?), et tavalise Pasi soomuki amordid lendaksid pärast esimest lasku sodiks. Mingist pick-up truckist rääkimatagi.
Kergematele ratassoomukitele paigutatakse minu teada ainult kuni 81-mm torusid, aga ka siis kasutatakse väga võimsaid amorte.
Selleks,et amorte ei lõhuks on süsteem mis lukustab vedrustuse ja amordid ära ja kogu veermik on jäik.
Kapten Trumm kirjutas:Enamik NATO riike on võimelised vastase enda piiril peatama. Meie ei ole ja kuskilt arengukavadest ei selgu, et seda kunagi teha kavatsetakse.
Meie iseseisvust ohustavatest relvastatud konflikti võimalustest pole tõenäolisim klassikaline kallaletung eelmise sajandi võtmes. Just selles seisukohas lahknevad enamiku kodu- ja välismaiste kaitsepoliitikaekspertide arvamused Leo Kunnase uskumusest. Kunnas nimetas äsja Eesti senist kaitsestrateegiat ummikteeks.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
, ja rikkus ei ole tõesti meie tugevaim külg. Need on odavad ja samas tõhusad asjad, neid jõuaks ka uutena osta. Kuidas nende hankimisega on, tundub et A4 oskab kommenteerida. Üldiselt ei ole see suurt finantsi nõudev asi, rohkem kellegi allkirja taga kinni. 
).
