Suurtükivägi Tallinna kaitsel

[EOD]

Larry mainit miiniteemaga on vist sedapidi, armas eesti isamaa võttis juba mõni aasta tagasi liituda maamiinide keelustamise lepinguga.Muidugi on mees oma sõna peremees, tahab, annab, tahab, võtab tagasi... Ja mismoodi need paragrahvid seal täpselt sõnastatud on?

Ottawa idiootsus hõlmab vaid miine, mis plahvatavad kui inimene neid mõjutab. Juhtmete või raadiosignaali abil initsieeritavad miinid sinna alla ei kuulu, samuti näiteks lõhkamisseadme НВУ-П abil juhitavad viis miini pole konventsiooni järgi mitte miinid, vaid juhitav lahingumoon. Erinevus tegelikult vaid selles, et üks sensor on viie miini peale, kuid JOKK- inimene otseselt miini ei mõjuta.

[Kapten Trumm]

Enamik NATO riike on võimelised vastase enda piiril peatama. Meie ei ole ja kuskilt arengukavadest ei selgu, et seda kunagi teha kavatsetakse.

Aaviksoo

Meie iseseisvust ohustavatest relvastatud konflikti võimalustest pole tõenäolisim klassikaline kallaletung eelmise sajandi võtmes. Just selles seisukohas lahknevad enamiku kodu- ja välismaiste kaitsepoliitikaekspertide arvamused Leo Kunnase uskumusest. Kunnas nimetas äsja Eesti senist kaitsestrateegiat ummikteeks.

Selle suhteliselt tulutust sooja õhu tootmise tunnustega artikli taga on üks silmapaistev lugeja kommentaar, mida lugedes sain kohe tuju heaks. Ka sõnniku seas leidub pärle.

Tsiteerin

Aqual. 27. detsember 2007
Väga frustreeriv on vasta vana-aasta lõppu must-valgel lugeda, et meil on tegemist järjekordse kaitseministriga nende juhuslike poliitiliste asjameeste pikas ja hallis reas, kes võimelised vaid kaitseministeeriumi poetesside poolt ette kirjutatud salmi üles ütlema (tõsi, Ligi oli teistest värvikam ja loomingulisem, tema lausa sõimas kaitseväge).

“Tulevik” on muidugi eriti hüva märksõna, sellega annab mida tahes nõiduda, see päästab armetule olevikule silma vaatamast. Muuseas, miks pole KM poetessid kasutanud kodukamara klausvitsi Margus Kolga poeetilis-futuristlikku lööksõna “kübersõja oivakeskus”? Unustasid või pidasid liiiiga läbinähtavaks posimiseks?

Jajah, need “tulevikumehed”, need on 21.sajandi esimes sõjas oma prohvetivõimeid juba näidanud ja uttu vajunud – pean silmas Wolfowitzi tema kompaniiga ja nende frontman’i Rumsfeldi, kes samuti militaarproffidest ülbelt üle astudes “tulevikusõja” planeerisid, Iraagi kampaania olla tulevikumeeste ennustustel “cakewalk”… Tänaseks on “tulevikumehed” saavutanud, et USA valijaskond on valmis “tulevikusõjast” nii kiiresti kui võimalik pagema, isolatsionistlikud meeleolud meie ainukese liitlase (ärge udutage “meie Euroopa Liidu partneritest”, EUd juhivad Vene riigi partnered) poliitilises kliimas on tugevamad kui kunagi varem.

No ja egas “tulevikumehed” vaid rumsfeld-wolfowitzid ole, on neid ka europiidseid – lord Robertson, endine NATO peasekretär, oli samuti tulevikumees, tema programm ja ellu viidud poliitika oli “NATO – positively transforming”, liikumine külmast sõjast soojasse sõprusse Venemaaga. Poliitika, millel Putin rõõmsal meelel hea maitsta laseb.

Aaviksoo oma jutuga parasiteerib külma sõja aegsel NATO müüdil, 5ndal artiklil ja “NATO ühtsusel”. Teades väga hästi, et mingit poliitilist ühtsust pole, on sõjaliselt tugev kuid “tulevikusõjast” välis- ning sisepoliitiliselt nõrgestatud USA ja roosa venemeelne EU juhtkond oma patsifistliku valijaskonnaga.

Olen omaette ikka ironiseerinud, et Juhan Kivirähk kohaliku Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurina on sama sobiv kui Andrus Kivirähk EELK konsistooriumi assesorina. Järele mõeldes taipasin, et täitsa asjatult ironiseerisin. Euroopa “kaitsestrateegias” on Juhan Kivirähu venemeelsed hoiakud täiesti legitiimsed, kardetavasti isegi prevaleerivad.

Niisiis, Aaviksoo on kaitseminister, kelle positiivsesse kontosse jäävad kevadised heakorrastööd Tallinnas Tõnismäel ja muud talt loota polegi. See, sisuliselt mistahes heakorrakontori töö, jääb EV KM ülimaks tasemeks. Eesti tegelikule kaitsevõimele on tol offissil vaid negatiivne mõju.

A’ mis poliitikuil sest? Nii, nagu nad äsja kooris korrutasid, et Eesti piiride valveta jätmine vaid tugevdab EV piirikaitset, nii laulavad nad jätkuvalti, et Eesti kaitseväe pärssimine vaid tugevdab Eesti kaitsevõimet.


http://www.epl.ee/?arvamus=412731&komme ... =0#profiil

Minumeelest märgatavalt asjalikum kirjutis kui artikkel ise.

[Juhani Putkinen]

Jõhvis ei ole enam terviklik pataljon, vaid väljaõppekeskus.

Seal pole olnudki terviklikku pataljonit.

Kahjuks ajateenijaid võetakse väga vähe. Soomes kutsutakse umbes 90%. Osa nendest on vaja saata tagasi, aga ca. 85% õpetatakse ikka välja.

Aastaid tagasi nendel väeosadel oli ikka ka lahingvalmiduse ülesanne. Vahepeal asetati ka kõrgendatud valmidusse.

Aga kahjuks keegi leiutas, et nad on ainult väljaõppekeskused ilma lahingvalmiduse ülesanneta. Tahaks ütelda midagi selle peale, aga läheks ropendamiseks - seega olgu peale.

Tanki-Ants on aga rääkinud sellest, et lahinguvalmiduse ülesanne taastataks, eks näis.

Minu üleriigilistel õppustel arvestati sellega, et Jõhvis ikka toimuks vastupanu.

[Juhani Putkinen]

Ei ole midagi uut siin päikese all.

Narva rinde üks sõjaplaane nägi 30ndatel juba ette peale Narvast taandumist rinde ühe otsa jäämise Vaivara kõrgendikel (tuntud kui Sinimäed) ning lõuna pool pidi lahingutegevus piirduma üksikute läbitavate lõikude kaitsmisega. Kes on selle piirkonna 1:50 000 kaarti natukene uurinud, siis see Kirde-Eesti "maakitsus" ongi mehhaniseeritud armeele läbitav suuresti mööda Tallinn-Narva maanteed. Ka nägid plaanid ette piirkonna kaitseliitlaste poolt arendatavat partisanitegevust vastase tagalas.

Laidoner ütles omal ajal, et me ei saa endale lubada suurte maa-alade kaotust, sest see kärbib meie niigi piiratud ressursse ja varsti polegi end millegiga kaitsta.

Sõjaplaan, kus taganeme kiirkorras Tallinna ringkaitsesse, on sitt sõjaplaan. Selline lähenemine võib olla vaid hädapärane lahendus. Kui Tallinnas korraldab venelaste armee Groznõi stiilis piiramist kaks kuud, on tulemuseks sellised inim- ja materiaalsed kaotused, et Eesti kui sellise võib ajalooraamatusse kanda. Need kaotused saavad olema sellised, nagu on ajaloost teada lahingutest suurlinnade pärast - Stalingrad, Leningrad, Berliin, Groznõi. Piirkond ruineeritakse täielikult, 80% tsiviilelanikest hukkub.

Enamik NATO riike on võimelised vastase enda piiril peatama. Meie ei ole ja kuskilt arengukavadest ei selgu, et seda kunagi teha kavatsetakse.

Ja kui 2% NATO pakasuhha rahast sellest ei piisa, peab summa olema piisav, millega tagada vastase vägede peatamine Sinimägedes ja Lõuna-Eesti kuplite vahel. Näiteks 4 või 5%.

Kui me loovutame enamiku maast koos 2/3 rahvastikuga vastasele, tähendab, et loovutame ka 2/3 oma täiendreservidest, toiduvarudest (nt teraviljapõld ja lehmakari on toiduvaru, mida võib sõjas väga vaja minna).

60 päeva Maksimarketist saadavast toidust toores ei seisa. Vaja on mõelda ka sellele, kuidas sõdurite ja tsiviilide mass saab toidu, joogivee, talvel sooja jne jne.

Kuritegudest, mida hakkab vastase armee tegema meie riigi kodanike vastu oma tagalas tänu meie geniaalsele strateegiale ei hakka parem rääkima. Selge on see, et iga naine saab vägistatud ja iga majapidamine rüüstatud. Vaadake, mis Tsetseenias toimus. Sõjakuriteod käivad Vene armeega samatihendalt kaasas nagu saabas sokiga.

Järelikult sõjastrateegia, kus keskendutakse vaid Suur-Tallinna kaitsele (enamat 16 000 meheline väheste raskerelvadega opstruktuur ei võimalda) on mõrvarlik eelkõige meie enda rahva vastu. Ma ei usu, et Soomes peetakse tõsiseks ideed lasta vastane Helsinki alla?

Riigi seisukohalt on vale leppida olukorraga, et saame 1,766666% SKP-st ja thats it. Tuleb avalikult selgitada olukorda, et selle raha eest riigikaitset ei saa. Selle raha eest saab natuke pokasuhhat missioonidel ja koduse miniarmee, kelle ainuvõimalik sõjaplaan tähendab terve riigi muutmist inimtühjaks kuumaastikuks ning tohutuid inimkaotusi.

Kõik on õige mis "Kapten Trumm" kirjutas.

Kahjuks ma olen pidanud lähtuma reaalsusest:
- kaitseeelarve on leebelt öeldes väike arvestades situatsiooni;
- osa sellest väiksest kaitseeelarvest laristatakse maha;
- kahjuks ajateenijaid ei võeta kui väike protsent;
- reservõppekõgunemisi praktiliselt pole;
- Kaitseliit on leebelt öeldes alarahastatud, parem kui rohkem ei räägi;

See "Putkineni strateegia" on loodud selleks, et mu armas vennasrahvas võiks jääda ellu sõltumata nendest lollustest kui vähegi suunataks ressursse õieti.

Loomulikult peaks vähemalt püüdma evakueerida suur osa eestlaste naistest, lastest ja vanuritest nende suurte laevadega Soome ja Rootsi. Kui see eelnevalt kokku leppida, nii äkki Soome annaks oma laevastiku ja lennuväe kaitsma seda evakueerimist. Soomel on ikka midagi olemas igaks juhuks.

Aga eestlastel on ikka vaja esiteks seista enda eest - võib-olla keegi pärast ka appi tõttab.

[Juhani Putkinen]

Kui miini saab raadio teel või juhtmega aktiveerida, siis pole probleemi.

Täpselt nii see on.

Oluline on, et õhkijaks on inimene kes näeb, et nüüd hävitatakse halastamatult vaenlasi, mitte oma tsiviliste.

[Juhani Putkinen]

Ma ei ole küll suurtükiväelane, aga minu teada on 120-mm miinipildujal siiski nii võimas tagasilöök (või kuidas seda laskmisel tekkivat jõudu miinipildujate puhul nimetataksegi, kaasfoorumlane hummel peaks teadma?), et tavalise Pasi soomuki amordid lendaksid pärast esimest lasku sodiks. Mingist pick-up truckist rääkimatagi.

Kes keelab täiendamast seda "pick-upit" natukese?

Oled kunagi näinud väikestel kraanadel on "käpad", mis kaitsevad neid kummuli minemast.

Soomes on miinipildujaid ka suhteliselt kergete sõidukite peale pandud - sama koha pealt kui kaua tulistad, oled ju surnud kangelane. Tead. surnud kangelastest on vähe kasu.

[hummel]

Vahepeal on tulnud niipalju postitusi, et suisa järg on sassi läinud. Ehk ei ole ma hetkel 100% adekvaatne midagi üliasjalikku kriblama, kuid üht teist võib sekka poetada.

1) 81 mm mp kandemasinana peab normaalselt vastu 4x4 takt veoauto; 120 mm mp kandemasinana peaks vastu pidama 6x6 takt veoauto; 8x8 takt veoauto peka vastu pidama 155 mm suurtükitorni AGM kandemasinana. Viimasele on vaja laskmiseks väiksemaid tugikäppasid. Groznõi lahingu ajal panid tsetseenid oma miinipildujad autodele KAMAZ. Miinipilduja on hea jalaväerelv ja lihtne. Siiski jalaväepataljoni tase on talle piiriks.
Suurtükke tuleks osta selle järele, palju on SA brigaade, sest igal brigaadil on vaja ühte suurtükiväegruppi. Iga KRK kohta aga peaks olema üks brigaad. Kas-või osaliselt paberil, kuid reservistidega komplekteeritud ja rahuaegse 50-75% komplekteeritud kaadristaabiga. Olen pakkunud välja, et selle staabi koha võiks täita KRK staap. Asi seegi.

2) Kaitseeelarve oli see aasta u 4 000 000 000 EEK. Miinijahtijatele peaks kuluma nii 800 milj EEK, aga see summa peaks tulema reaalelus märgatavalt suurem. Ehk vist juba on arvestatud, et tuleb suurem, sest Eestis puuduvat võimalused antud laeva seadmete hoolduseks ja remondiks. Saksast pärinevate moodsate laevade hoolduse ja remondi variandid on aga kohapeal olemas. Sakslaste poolt pakutud Frankenthalid olevat olnud küll veidi kallimad, kuid see-eest Eestis hooldtavad ja remonditavad. Lisaks olevat nad paremate elutingimustega ja kerge-metallkorpusega. Kokkuvõttes peame ikkagi vähemalt samapalju raha matma võimekusse, mis meid sõja ajal ei toida.
Kuidas ei toida? kes puhastab faarvaatrid NATO võitmatule armaadale, mis meile appi ruttab? Meie paar enesekaitsevõimeta südit miinipaati? Need hävitatakse ühe ründelennupaari või muu poolt enne, kui nad tööle asuda jõuavad. Kui on juhtumisi talv, ei liigu nad üldse kuhugi. Kui NATO võitmatud jõud tõepoolest peaksid merd mööda laekuma hakkama, on neil endal miinilaevu dajooba, et faarvaater puhtaks teha. Lisaks on neil olemas fregatid/hävitajad, mis suudavad miinilaevu ka katta.
Ostnud siis 2 inglise miinipaati - oleks säästnud vähemalt 200 milj, mille eest oleks saanud riigikaitset tugevdada.

3) Hävitajatest niipalju, et sõjaohu puhuks peaks meil olema neid sedavõrd, et saab 24h 2 masinat õhus hoida. Kas selleks piisaks 8 lennukist, ei oska öelda. Muudel juhtudel stardiks lennupaar erakorraliselt vaid juhul, kui ebausaldatav sõjalennuk satub lähemale, kui x km õhupiirist. Iga aasta tuleks algatuseks muretseda 1 hävituslennuk, esimesel aastal 2. Nende hooldamine oleks ilmselt mitte keerukam, kui antud miinilaevade oma - küll aga on nende läände hooldusse lennutamine ilmselt odavam, kui miinilaevade vastav sõit inglismaale.

[A4]

Kui plastmasskerega miinijahtijad on hävitatavad lennukite poolt sadmas seistes, siis seda enam on sedasama ka nt fregatid, korvetid, miiniveeskajad jt alused, mida miinijahtijate asemele teinekord nähakse.

Mis puudutab 120mm miinipildujaid, siis minu teada vaevad soomlased neid ka Pasidega varustatud üksustes soomukite järel eelikutel, mitte ei monteeri neid soomukitele. Seda, kas Scoutsi tuletoetuskompaniis on 120-mm torud Paside järel või veoautodes, ei oska ma öelda.

[Juhani Putkinen]

Iga KRK kohta aga peaks olema üks brigaad

See oleks juba midagi.

Kahjuks seda esimestki pole veel täielikult komplekteeritud ega harjutatud kokku.

See praegune 155H kogus pole minu arvates piisav ühe brigaadi jaoks.

Aga ikka veel ma tulen selle õhutõrje teema juurde. Ilma korralikku õhutõrjeta ka see suurtükivägi hävitatakse väga kiiresti, nagu soomukid, tankid, veoautod, ...

Igal brigaadil peab olema oma tugev õhutõrje - radarid, juhtimiskeskus, lühimaa raketid, keskmaa raketid, ...

Radareid on vaja mitu ja need tohivad olla tööl väga lühikest aega ning peavad vahetama väga kiiresti positsiooni (või nad hävitatakse ära).

Aga ka see neli brigaadi ei suuda minu arvates üksinda kaitsta Eestit. Ikka on vaja need sissigrupid kurnama vaenlast - ja nendest peaks alustama selle riigikaitse ülesehitamine, sest see on taskukohane.

[Kapten Trumm]

Meie esiisad valmistusid 30ndatel Eestit kaitsma umbes 16 brigaadi ja 18 suurtükiväegrupiga (meil võib võitlusvõimeliseks reaalselt pidada ühte brigaadi ja ühte suurtükiväegruppi.) Seega siis 16:1

Ülejäänud osa opstruktuurist ja reserviste hulgast on piiratud võitlusvõimega, sest a)nendega pole tehtud kordusõppusi b)neil puuduvad raskerelvad c) neil puudub õhukaitse c) ilmselt ka transport.

Ka 30ndatel oli sedavõrd massiivne riigikaitse rajatud sellele, et peale kuuajast sõda tuleb keegi appi.

Seega oli 30ndate kaitsevõime vaid esmane. Vaja oli juurde relvastust, moona, toetust merelt ja õhust.

Kui täna peaks olema karvu pidi kokku minema kaks Eestit, üks 1930ndate lõpu seisuga ja teine 2007 seisuga, siis 2007.a Eesti saaks peksa, isegi kui tal on moodsamad relvad, sest
1. 1930ndate Eestis oli organiseeritud ja varustatud reserve mitu korda rohkem, samuti on võimalik täiendreserv kolm korda suurem
2. riik ja ühiskond on selleks paremini valmis
3. 1930ndate Eestis oli toimiv ja katsetatud mobilisatsioonisüsteem praeguse KRA jura vastu.
4. 1930ndate Eestis oli olemas merevägi ja rannakaitse sõjalises tähenduses, eriti tugev oli see Tallinna piirkonnas. 1930ndate Eesti vallutab merelt Tallinna ära (sest selle kaitse=0) ja ongi shahh-matt. Enamik Eesti ressurssidest on ju Tallinna piirkonnas.
4. 1930ndate Eestis oli alalises valmiduses katteväeosi piiride kaitseks rohkem kui praegu suudetakse üldse võitlusvõimelist väge kokku ajada.

Loomulikult on praegu relvade tulejõud suurem ja taktika/struktuur kaasaegsem. Kuid sellest on vähe kasu, kui mehi ei saada kiiresti püssi alla, katteväeosad on null ja enamik reservistide massist on kordusõppusteta ja raskerelvadeta.

1930ndate oma paneb 16 brigaadi ühe vastu ja thats it. Ülekaal on liiga suur.

[hummel]

Kui plastmasskerega miinijahtijad on hävitatavad lennukite poolt sadmas seistes, siis seda enam on sedasama ka nt fregatid, korvetid, miiniveeskajad jt alused, mida miinijahtijate asemele teinekord nähakse.

Mis puudutab 120mm miinipildujaid, siis minu teada vaevad soomlased neid ka Pasidega varustatud üksustes soomukite järel eelikutel, mitte ei monteeri neid soomukitele. Seda, kas Scoutsi tuletoetuskompaniis on 120-mm torud Paside järel või veoautodes, ei oska ma öelda.

Alustame lõpust. 120 mm mp veeti minuteada scoutsis viimati mingite veoautode slepis. Ehk nüüd on vedukit vahetatud, ei tea. 120 mm on soomlastel (koostöös rootslastega) pandud ka soomuki peale.
http://www.panssarikilta.fi/Lehti/Panss ... ivu_4.html

Fregattidel ja korvettidel on tänapäeval juba arendatud arvestatavat seire- ja õhutõrjevõimekust. Miinilaevad on põhimõtteliselt abilaevad, millel taolisi võimekusi eriti pole, sest nende töö julgestamine peaks toimuma korralikult relvastatud sõjalaevade poolt. Miine (kui need olemas on) on võimalik häda pärast panna mitmesugustelt laevadelt. Normaalne variant on aga relvastatud kaatrid, mille kiirus ületab 30 sõlme. Nende puhul on lootust, et jõuavad ka väljasõidu ära teha õigel ajal või esimese rünnaku tõrjuda. Saksa kaatreid olla ka pakutud meile enam-vähem tasuta u 5 a tagasi. Eesti pool vist viivitas vms ja kaatrid müüdi hoopis kuhugi kaugele maale suure raha eest maha.
Miininduse eelishaipimine merenduses on samaväärne, kui maismaaväed koosneksid enamuses EOD-st. Küllap on ka miinilaevadest riigikaitsel teatavat kasu, kuid koostöös õhutõrjevõimekusega laevadega.

Enne 2. ms oli kaitseväes rahuajal 3(4) diviisi staapi ja kas vist 8 sõjaväeringkonna staapi. Sõjaväeringkonna staapidest pidid saama sõjaseisukorras brigaadi staabid. Iga diviis koosnes minu mäletamist mööda sõjaajal 2 brigaadist. Brigaad koosnes rügementidest. Igal diviisil oli rahuajal 2 suurtükiväegruppi (kerge+raske). 2 suurtükiväegruppi ja 2 jalaväerügementi olid katteväeosadena täielikult komplekteeritud idapiiri läheduses.

Tolleaegset rügementi ei ole võib-olla otstarbekas samastada tänapäevase brigaadiga. Tolleaegne rügementi oli vast kuni 3000 meest, tänane jalaväebrigaad peaks jääma ikka 5000 kanti.
Ikkagi oleks edasiminek seegi, kui tänapäeval oleks iga KRK kohta oma SA jalaväebrigaad. Võib-olla osaliselt paberil, kuid staap peaks eksisteerima ja vähemalt põhirelvastus ladudes olemas olema. Otseloomulikult välja koolitatud mobilisatsioonireserv. Seega kuluks meile ära vähemalt:
kolme 155 mm suurtükiväegrupi relvastus (~ 75 haubitsat) + 1 täiendreservis,
u 10 120 mm mp patareid (9-relvalistena ~ 85 miinipildujat) + 1-2 täiendreservis.
u 42 81 mm mp rühma kv ja KL peale (~ 130 miinipildujat) + mõni rühm täiendreservis

Netiavarustest leitavate arvandmete järgi peaks siis praegu olemas olema olemas relvastus vastavalt ligikaudu järgnevalt:
155 mm - 1 grupp (pataljon)
120 mm - u 2 patareid rootsi tüüpi + 1 patarei vene tüüpi
81 mm - u 15 rühma
Soomlastelt oli vist hiljuti plaan muresteda juurde hulk 81 mm relvi (ja eks muudki kasulikku), kuid ministeerium ei lubanud. Nirud lood.

Õhutõrjest ei tahaks üldse rääkida.

[Yamamoto]

Meie esiisad valmistusid 30ndatel Eestit kaitsma umbes 16 brigaadi ja 18 suurtükiväegrupiga (meil võib võitlusvõimeliseks reaalselt pidada ühte brigaadi ja ühte suurtükiväegruppi.)

Minu arvates tuleks 1930ndate süsteemi praegu taastada nii palju kui võimalik. Kui meil on vaid üks suurtükiväegrupp, ei suuda ta korraga tegutseda mitmel rindel. Kui keegi arvab, et see võtab liialt aega ja raha, siis vaadake, kuidas 1918. a. novembri ja detsembriga peaaegu mitte millestki loodi võimas Eesti Rahvavägi.

[Shiim]

Kui keegi arvab, et see võtab liialt aega ja raha, siis vaadake, kuidas 1918. a. novembri ja detsembriga peaaegu mitte millestki loodi võimas Eesti Rahvavägi.

Kuidas võtta. Relvastusega oli seis nadi, kuid eelnevalt eksisteerisid ju Eesti rahvusväeosad tsaariarmee koosseisus. Erinevalt praeguse iseseisvusaja algusest ei tulnud sõjaväge kaugeltki mitte nullist looma hakata!
Siin on üks tabel Rahvaväe relvastuse päritolu kohta (ei tea millisest allikast see algselt pärineb):
http://www.kool.ee/?5782

[Juhani Putkinen]

Miinilaevad on põhimõtteliselt abilaevad, millel taolisi võimekusi eriti pole, sest nende töö julgestamine peaks toimuma korralikult relvastatud sõjalaevade poolt.

Ühele suurele Soome miiniveeskajale on kapitaalremondi käigus paigaldatud väga moodne õhutõrjevõimekus - võib-olla parim mis on rahaga saada.

[Error404]

[quote="Juhani Putkinen"
Ühele suurele Soome miiniveeskajale on kapitaalremondi käigus paigaldatud väga moodne õhutõrjevõimekus - võib-olla parim mis on rahaga saada.[/quote]

No Soome merevägi on Eesti omaga võrreldes pool Briti laevastikku

See aga miks ei võiks toota siin 50 ja nt 105 mm suurtükke? Need võiksid olla II mm. aegsete moodsad koopiad - 50mm oleks selline kergesuurtükk analoog Sergei 20mm õhutõrjesuurtükist ja 105mm oleks sakslaste 88mm moodne koopia. Mõlemad oleksid ratastel järelveetavad 4x4 vist rattakood.
Tuleks E-Arsenalile rahasüst teha ja kodumaist sõjatööstust arendada.