Eesti 10a riigikaitse plaan militaar.net foorumlastelt??

[araterI]

No ei ole kuhugi mujale seda nupukest panna kui "Et juttu jätkuks"...

Valitsus kavatseb homsel istungil anda kaitseministeeriumile korralduse pikaajalise sõjalise riigikaitse arenguplaani koostamiseks perioodiks 2009 kuni 2018.

Arenguplaan on loogiliseks jätkuks Eesti kaitseplaneerimise senisele arengule, millega luuakse pikaajaline tasakaalustatud vaade Eesti sõjalise riigikaitse kavandamiseks järgnevaks kümneks aastaks, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Ühtlasi harmoniseeritakse arenguplaaniga Eesti kaitseplaneerimine NATO vastava planeerimistsükliga, mis võimaldab senisest veelgi konstruktiivsemat dialoogi ja koostööd meie liitlastega.

Sõjalise riigikaitse arenguplaan koostatakse kaitseministeeriumi haldusala spetsialistide poolt ning peaks valmima 2008. aasta sügiseks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=17839294

Mitte nüüd kiusu pärast aga lihtne küsimus, et kuna tuleb kahjuks arvata, et kamina hubisevatest leekidest seda riigikaitsefööniksit ei tõuse, siis kas ja kuivõrd on realistlik siinsed pead ja räägitud teemad kokku panna ja mingi alternatiivne kava välja pakkuda? Küsimus ei ole niivõrd mingis 3*1000 leheküljelises suurteoses vaid mõnede fundamentaalsete tõdede teavitamises kuni 50-l leheküljel ja kevadel mitte "2008. aasta sügiseks" milline sõnastus juba ennustab, et sigitatakse üks pakike tolmuma hakkavat paberit kuhugi lauanurgale.

Et siis
- meie ainus reaalne oht on Idast
- iseseisvuse nimel on meil vaja totaalkaitset, sissisõda etc
- abivägede saabumine võtab aega ja selle aja peame ise vastu pidama
- mõelda tuleb suurelt - 15 aasta pärast oleme suutelised küll relvasüsteeme ostma aga selleks on ka vaja valmistuda - MBT-d, hävitajad, liikursuurtükid, portatiivne õhutõrje jne
...
no rohkem ei hakka üles lugema. Kes foorumis rohkem olnud, see võib need une pealt ette laulda või teistpidi öeldes, et vaatad mis viimased 5-10 aastat tehtud on ja teed risti vastu pidi. No selge eelarvearvestus tuleb ka sellele alla panna, et me ei lõpetaks teistpidi lollustega.

Muidugi on ka variant, et las küpsetavad valmis, siis on sügisel kindla peale hea järgmised 10 aastat ilkuda. Miskipärast tundub, et sellise asjade käigu puhul järgmist samalaadest kava ei koosta enam eestlased ja Eesti kaitseks.

Mis praegu olemas on:
Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773389

Agenda 2007 – Eesti riigikaitse aastaeesmärgid
http://www.kmin.ee/?op=body&id=427

KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ARENGUPLAAN KUNI AASTANI 2010
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=730333

Eesti sõjalise kaitse strateegia
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=840391

Hämmastav, kui palju juttu ja kui vähe asjast.

[Kapten Trumm]

Mõte on hea, ainult kui seda asja hakkavad siin 30 foorumikasutajat koos tegema, on tulemuseks Novgorodi veetse.

Muide liiguvad kõlakad, et sellesse kavasse tahetakse sisse kirjutada hiiliv üleminek palgaarmeele.

Kõik, mida muidugi saavutame on ehk mõningane meediakajastus, kamina vastavad asjamehed vahivad kalanäoga ja ajavad oma joru edasi.

Aga siiski, mina kavatsen küll natuke kribada.

[Arnold]

Mõte on hea, ainult kui seda asja hakkavad siin 30 foorumikasutajat koos tegema, on tulemuseks Novgorodi veetse.

Nõunikud on ju olemas, 30 -kesi ei suudaks ka kindlasti 0,2 piiri pidada

[araterI]

No eks selliseid asju ole ka varem ja tunduvalt hullema seltskonnaga tehtud. Tore ongi, et see veetše pole. Hääl ei kosta ja kui ei meeldi võib rate-s oma kontot kaunistada.

1) Vaja teha sisu ülesehitus peatükkide lühikirjeldustega, osade maht lehekülgedes, mida panna sisse, mida pigem mitte. Dokumendi eesmärgis, esitusviisis, sihtgrupis tuleks varakult kokku leppida.

2) Jagada pundi tegelaste vahel ära (viis kuni seitse inimest oleks optimaalne) kes siis kirjutavad ja/või vastutavad konkreetse alalõigu eest. Foorumi kujul võiks iga peatüki kohta olla üks teema.

3) Enamus seltskonda niikuinii innustab kirjutajaid kord hea- kord pahatahtliku mölinaga aga sellised need inimesed kord juba on.

4) Leppida tuleb sellega, et mingiks hääletamiseks ei lähe. Kes kirjutab ja sisulist tööd teeb, sellel on paraku ka rohkem sõnaõigust. Aga kui kolm inimest ütlevad, et konkreetne väide jama on, siis ikka vist on ka. Väga konkreetne abi ja panus on siitsamast foorumist linkide koondamine ja pikast mölalõngast kümnerealise kokkuvõtte tegemine. Alus. Öeldis. Sihitis.

5) Mõned asjad mis tuleks ära unustada / kokku leppida
- kamina heategude üle soigumine ei ole eriti viljakas. Konstruktiivne analüüs (investeeringute ja tegevuse kohta) tuleb nii ehk nii teha
- kes tahab kritiseerida peab ka midagi sisulist välja pakkuma aga mõnel inimesel ongi paraku annet just nimelt ilma inisemata asjades nõrku kohti leida.

6) See on täiesti normaalne, et sisulise ja nõrgalt struktureeritud teksti keegi hoopis teine inimene lõpuks mummuks kokku kirjutab. Egod tuleb mõnikord öökapi peale veeklaasi likku jätta.

[Error404]

aitaks meeleldi. Endal on lõetamisel küll haldusjuhtimise eriala aga ega see mind vähem teadjaks tee riigikaitse asjadest. olen siiani olnud konkurentsivõimeline analüüsi-esitamise alal ehk on ka siin sellest kasu. Aitaks pigem juriidilise sõnatuse või vormistuse osas kui spetsiifilise sisu juures - ei oma piisavat ülevaadet ega infot, et planeerida pataljonide asukohti või nende erialast relvastust.

Palgaarmeele - EI!

[A4]

Väga teretulnud algatus. Kusjuures on veel üks asutus, kus tehakse oma varianti 10-aastasest arengukavast: http://www.icds.ee/index.php?id=64&L=0

Kui aga hakata arengukava kirjutama, siis kõige aluseks võiks olla siiski see, MILLEKS ehk MILLISE VAENLASE vastu meile kaitsevägi vaja on. Ma isiklikult arvan samuti, et üheks suurimaks julgeolekuohuks on ja jääb Venemaa, aga see ei oht ei pruugi olla vaid puht-sõjaline, vaid ka majanduslik, energeetika-alane, ökoloogiline, info-süsteemide vastu suunatud. Tuletage meelde kevadet - tookord ei tulnud agressioon mitte tankidiviiside ja pommitaja-eskadrillide kujul, vaid saatkonnas asuvate spioonide ja nende käsilaste ässitamiste, küberrünnakute ja meediasõja kujul.

Samuti võiks sügavalt mõelda sellele, kas pidevalt kahaneva elanikkonnaga, naftavarude lõppedes majanduskrahhi ootav, elanikkonna sügava ja pideva kihistumise, Kaug-Idas hiinlaste ja Kaukaasias islamivõitlejatega silmitsi seisev, laguneva armeega Venemaa ikka suudab või julgeb Eestile kallale tungida? Ja mõelda sellele, et Eestit rünnates peaks Venemaa kindlasti ründama minimaalselt ka Lätit, Leedut, Poolat ja sisuliselt tervet NATO-t, milleks neil vaesekestel kindlasti jõudu ei jätkuks. Ma ei ole absoluutselt ajateenistuse, reservarmee, tankide jms vastane, pigem pooldaja, aga ohuhinnangud ja seega ka kaitsevägi peaks natukene vastama ka reaalsele vaenlasele, mitte Vene poliitikute jõuetutele ähvardustele ja Vene kindralite muinaslugudele "relvadest, millele maailmas pole analooge".

Samuti tuleks kindlasti arvesse võtta ka järgmisi, täiesti objektiivseid ja vääramatuid näitajaid. Ajateenijate st reservide suuruse arvestamisel tasuks tähele panna, et antud ajahetkel on kutsealuste aastakäikude suurus maksimaalne ning langeb lähi-aastatel järsult. Siia tuleb juurde lisada ka kurb tõsiasi, et ega ka noorte tervis aastate jooksul eriliselt paremaks ei muutu, samuti nende valmidus ja soov aega teenida.

Reservbrigaadide ja tankipataljonide planeerimisel on ehk kuidagi võimalik leida erinevate relvasüsteemide hinda maailmaturul ning siis omakorda seda, kui suure kaitse-eelarvega saab arvestada. Ja samuti mõelda sellele, et mitte 100-protsenti kaitse-eelarvest ei lähe relvade ja varustuse ostmiseks, vaid tõsise tüki hammustavad kaitseväe personali st palga ja eripensioni kulutused, uute kasarmute ehitamine jms ning jooksvad kulutused riietuse, varustuse ja laskemoona peale.

Kaitse-eelarve tulevast suurust ennast pole üldse keeruline kindlaks määrata. Kindlalt saab arvestada sellega, et alates umbes 2010. aastast peaks kaitsekuludeks igal aastal minema 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Seda protsenti vaevalt et poliitikud suurendavad, kui meid ümbritsev julgeolekukeskkond ei peaks mingil põhjusel järsult ja kardinaalselt halvenema.

Prognoosid SKP suurenemisest aastate lõikes peaks leidma kuskilt rahandusministeeriumi leheküljelt. Head planeerimist!

[A4]

aitaks meeleldi. Endal on lõetamisel küll haldusjuhtimise eriala aga ega see mind vähem teadjaks tee riigikaitse asjadest. olen siiani olnud konkurentsivõimeline analüüsi-esitamise alal ehk on ka siin sellest kasu. Aitaks pigem juriidilise sõnatuse või vormistuse osas kui spetsiifilise sisu juures - ei oma piisavat ülevaadet ega infot, et planeerida pataljonide asukohti või nende erialast relvastust.

Palgaarmeele - EI!

Ja mida kolonel Kunnas nüüd ütleski kaitseministeeriumi ja seal töötavate haldusjuhtimist õppinud noorukeste ametnike kohta?

[Arnold]

Kunnase viimast artiklit tasuks kohe lahata - ei ole ammu kirjandusõhtutel autoriga kohtunud!

[araterI]

Väga toores kondikava, sodige. Või tehke täiesti ümber.

Sai väga militaarse orientatsiooniga aga olen ka mõned nö paraad- ja parketiteemad sisse pannud aga mitte kompensatsiooniks vaid terviku huvides.

Min (34) planeeritud lehekülge kokku.

I. (3) Kaitsepoliitilised eesmärgid ja riskid/ohud
- eesmärgid
- ohud (oht)
- liitlaskohustused (2%, missioonid)
- ajalooline kogemus 39/40
- globaalsed arengud
...
II. (5) Senise kaitse- ja sõjanduspoliitika analüüs
- organisatsioon
- finantseerimine ja investeeringud
-- ajateenijad (väljaõppevõimekus, tervis, tunnetatud kasu, ajateenistus kui ajaraisk)
-- hoiakud (ei teadvustata elulisi stsenaariume, kesse ikka ründab, natokaitseb, emigreerun, elan oma elu edasi, kollaboreerun, kaitseväe ja kaitseliidu madal renomee, KM ja KV konfliktid, militaariapõlgus, natsiromantiseerimise hirm - leegionäride kontekstis)
- kaitseväelaste tasustamine ja soodustused
- riigikaitse ja kaitsevõime ei ole avaliku ja (valimiseelse) poliitilise debati teema (v.a. ajateenistus, sõjaväe/KL skandaalid, KM vs KV). Poliitikasse läinud sõjaväelased vaikivad.
- hinnangud, minevikualternatiivid
...
III. (3) Võimalikud ohustsenaariumid
- vahetu agressioon (juhuslik või kavatsetud)
* teadlik agressioon, juhuslik konflikt, juhusliku pähe mängitud teadlik (Georgia, Leedu jms)
* rünnakusuunad ida-kagu, lõuna, Põhjarannik, õhudessant (Tallinn)
-- 40/91
-- Tšetšeenia
-- 44
-- Moodne (eelneva pehmekspommitamisega)
- välised faktorid
-- rahvusvaheline fookus mujal
-- EL-i ja/või NATO lahustumine/nõrgenemine ning lähedus peamise ohuallikaga
- 5. kolonn ja/või kaasmaalaste kaitse
- NordStream
...
IV. (4) Ohtude vastumeetmed
- välispoliitika
- merepiiri nihutamine
- liitlasabi (NATO, USA)
-- nõrgad liitlassuhted vahetute naabritega / koostöö Lätiga kui kõige reaalsem
- "propagandasõda" (igasuguste intsidentide või nende ohu operatiivne, tõrkekindel, tähelepanutõmbav kajastus välismeedias)
- riigikaitse outsourcemine (USA, Islandi näide)
- massiivne kaitse
- sissivastupanu
- tsiviilkaitse (drill, isiklikud kaitsevahendid, varjendid)
- küberkaitse
- ?kodanikuallumatus?
- kokkulepetele minek
- tsiviilinfrastruktuuri militaarkõlbulikkus
-- side ja massiteave
-- hajusenergeetika
...
IV. (5) Organisatsioon ja Elavjõud
- demograafia
- potentsiaalne elavjõud
- väljaõppega personali saavutamise meetodid (prof/ajateenistus)
- moraal/hoiakud/kasvatus
- teavitustöö

- rünnakustsenaariumidest ja vahetust kaitsest tulenev elavjõu vajadus ning vajalikud oskused
- vajalik infrastruktuur ja rahuaja struktuurid
- juhtimine
...
V. (7) Varustus ja Infrastruktuur (fookusteemati)
- Jalavägi, kergerelvastus, kergsoomukid, jalaväelogistika
- Sissivarustus ja infrastruktuur
- Tankitõrje
- Raskerelvastus - suurtükivägi ... MBT-d
- Õhutõrje
- Õhuvägi
- Merevägi
- Missiooni- ja luureüksused
...
V. (4) Finantseerimine, eelarve ja ajakava (Google Spreadsheeti tabelid üles)
- allikad, kogumaht
- investeerimiskava
- opereerimiskulud

VI. (3) Kaitsepoliitilised analoogid ja (võimalikud) eeskujud (igaüks parajalt hea kursusetöö teema, mis tuleks pressida 3/4 lk-le per riik)
- Soome
- Šveits (viimase kaitseväe reformieelne)
- Iisrael

VII. (3) Kirjandus, allikad (seda koostada ka nö tagurpidi, et kui on publikatsioon, artikkel vms mida kindlasti tuleks viidata, siis siia kirja)

VIII. LISAD: Teatmeline osa (kui üldse vaja, siis neile, kel igasugune pilt asjast puudub)
- Riigikaitse ülesehitus seadusandluse järgi
- KV struktuur
- Auastmed
...

[araterI]

Pakun, et üldisemaid riske nagu majanduslik, energeetika-alane, ökoloogiline käsitledes läheks temaatika üsna laiaks ja mõistlik oleks keskenduda vahetult sõjalisele ja sõjalis-poliitilistele ohtudele. Mitte, et need üldpoliitiliselt vähetähtsad oleks aga ühine mure on just see, et ohuanalüüsi ja vastuabinõude puht-militaarne pool on Eesti puhul (üli)nõrgavõitud. Et paljasõnalisust vältida:

- majanduslik oht on nullilähedane kui meil on minimaalsed majanduslikud suhted vaenlase ja tema kuulekate liitlastega (transiit, vastastikkused välisinvesteeringud) ning ei toimu mereblokaadi (puht-sõjaline teema);

- energeetikaalane - taas otsapidi majanduslik-kaubanduslik, teisalt pikk heietus teemal, mida Strandberg ja Raukas meist palju paremini valdavad;

- ökoloogiline - kui lokaalsed ja hiilivad (kohalik saastus, tehnogeensed riskid) ning globaalsed ohud (kliimasoojenemine, ilmastiku volatiilsus) välja jätta, siis on meil laias laastus Läänemere saaste, ühepõhjalised tankerid ja Sosnovõi Bor. Esimese kahe lahendus tuleks kavasse sisse panna - ühepoolne merepiiri nihutamine, viimane aga kuulub pigem force majeure valdkonda, mille ainsaks leevenduseks on tsiviilkaitse (häireharjutused, isiklikud kaitsevahendid, varjendite võrgustik) taaselustamine (jällegi kavasse sisse)

- Propagandasõjas stiilis "kelle vale levib massivsemalt" oleme me suht armetus seisus. Meie propagandasõda on diplomaatiline korpus, poliitikute suhted ja tõrgeteta ka kriisiolukordades maailma teavitav meedia. Võitlus "kumb valetab rohkem" pole kahjuks meie kaalukategooriale. Kui, siis on siit haru hoopis sisepropagandaks 5. kolonnile või siis mõõdukas mahus mõned teadlikult propagandateosed/väljaanded.

- Infosüsteemide teema peaks mainima kuna on pop aga paraku rahuaja teema, mille vastuabinõu on kas järgiproovitud juhe seinast välja või sadade miljonite eest rämedat paketisorteerimise rauda välisühenduste ette. Ei dramatiseeriks seda üle.

- Ma jätaks fookusest välja ka terrorismi kuna see ei ole vahetult riikluse ja rahvuse püsimajäämise vastu suunatud tegevus, v.a. siis massiivne bioterrorism. Infra saboteerimine kisub juba 5. kolonni stsenaariumi järgi sisesõjaks.

Ma lihtsustaks ka natuke lähenemisnurki sellega, et sõltumata sellest kui kehvasti Venemaal läheb ja kui armetult ta alla käib, siis

- kriisis on alati väike kindlapeale edukas sõda parim sisepoliitika

- Venemaa pole just alati hiilanud oma agressioonides mõistuspärasuse ja jõukohasusega

- selles irratsionaalsuses võib Baltikumi tervikuna võtmise põhitõde ununeda või seda võivad võimaldada mõned meile hetkel teadmata asjaolud. Kusjuures on kindlasti olemas stsenaariumid, kus ühe NATO liikmesriigi ründamine ülejäänute sekkumiseta on lubatav.

- sõjanduslikult ei ole palju vahet, kas rünnaku tõenäosus on 1 või 0,7. Toimuda võivale ründele vastu seismiseks vajaliku sõjalise jõu vajadus on ikkagi 1 (samuti skaalas 0 kuni 1). Kui rünnaku tõenäosus on näiteks 0,1, siis oleks sõjalise jõu vajadus minu sisemise skaala järgi 0,4 aga eks igaühel on oma sisemine ohu/kaitse elastuse skaala.

Endiselt, kui pingutan teema piiritlemisega üle, siis venitame aga laiemaks tagasi.

[Error404]

Ja mida kolonel Kunnas nüüd ütleski kaitseministeeriumi ja seal töötavate haldusjuhtimist õppinud noorukeste ametnike kohta?

Persse, ega siis kõik ühe sita pealt riisutud ole. Amet-eriala meest veel ei riku. See, et KM-s on paras kamp pudrulõugasid ja jobusid on pigem bioloogiline eksimus kui akadeemiline

[andrus]

Eesti 10 a riigikaitse plaan militaar.net-ilt

mis õigusega paar mölapidamatusega tegelast esinevad terve foorumi nimel ?

[Tux]

Selle dokumendi juures võiksid olla siis ka viited rootslaste, soomlaste, ameeriklaste jne. vastavate uurimisasutuste töödele selle kohta mis ohud maailmas üldse on ja mida nad balti regioonist arvavad. Meie foorumis on neid linke läbi jooksnud küll ja kasutaja Kaur oskab neis hästi orienteeruda.

[Error404]

I. (3) Kaitsepoliitilised eesmärgid ja riskid/ohud
- eesmärgid
- ohud (oht)
- liitlaskohustused (2%, missioonid)
- ajalooline kogemus 39/40
- globaalsed arengud

Vaatasin uurisin natuke - laias laastus saab võtta copy paste KM lehelt ja seda edasi arendada. Neil on toodud välja eesmärgid ja ülesanded. Samas puudub detailne ohu-ohud teema ja seda võiks-peaks arendama üsna detailset selelst alternatiivses arengukavas. On vaja selgelt paika panna kas:

a) meie suurim oht on terrorism?
d) meie suurim oht on Venemaa?
c) meie suurim oht on kodusõda?

jne

Ajaloolise kogemuse alla saaks ühe allikana kasutada Tartu Ülikoolis Urmas Salo tehtud magistritööd. Magistritöö on teemal:

"EESTI KAITSEVÄE VALMISOLEK SÕJAKS JA VASTUPANUVÕIMALUSED 1939. AASTAL"

Endal on arvutis fail olemas. Sealt saaks suure ja vajaliku osa tunnustatud allikat. Globaalsed arengud - pikalt ja hästi lahatud teema. Materjale küll ja küll.


Samas on mul koolis see kuu suht kiire ja palju aega ei saa selle asja hüvanguks ohverdada. Kui palju selle idee realiseerimiseks aega antud on?

[araterI]

Eesti 10 a riigikaitse plaan militaar.net-ilt

mis õigusega paar mölapidamatusega tegelast esinevad terve foorumi nimel ?

Asjatute kirgede vältimiseks juhin tähelepanu samale märgile, mis on Sinu esitatud küsimuse sabas. Nimelt

Selguse huvides kõpitsesin pealkirja sõnastust ja lisasin veel ühe küsimärgi.

Diskleimerit veel kirjutama ei hakka