Eesti 10a riigikaitse plaan militaar.net foorumlastelt??
Mis selle "militaarneti 10 aasta plaaniga" pääle hakatakse, kui agarad ta ükskord valmis saavad?
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
Allikad:
Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/1370
Ise otsin taga üht rootslaste dokumenti nimega "A Defense Model for Baltic States"
Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/1370
Ise otsin taga üht rootslaste dokumenti nimega "A Defense Model for Baltic States"
Otsapidi on ju ka huvitav teada saada, kas suudab midagi sellist taolises koosluses kokku panna ja kas muidujutu rääkimise kõrvalt ka mingi konkreetse produkti suudab luua.Janka kirjutas:Mis selle "militaarneti 10 aasta plaaniga" pääle hakatakse, kui agarad ta ükskord valmis saavad?
Nagu ka sisukorra ettepanekust tagasihoidlikku vihjet välja võib lugeda võiks see olla nii üks võimalik arengukava kui ka selgitav dokument poliitikutele, pereemadele, sõjaväepõlguritele ja muiduhuvilistele, et miks meil üldse sõjaväge vaja on ja milleks üks Eesti mees paraku valmis peab olema.
Loomulikult ei võta riigikogu või valitsus just seda militaar.net-i dokumenti oma otsusega vastu aga
a) on ju väike lootus, et pärisdokumendi koostajad näevad ja saavad aru, mis suunas sõjandushuviliste inimeste mõtted Eesti riigikaitse küsimustes käivad
b) kas läbi tavakodanike hoiakute, poliitikute või muidu otsuselangetajate, kes seda loevad on ehk lootust meie riigikaitselisi arenguid suunata
c) on olemas konkreetne dokument, seisukoht, formuleering, mis on siinsete foorumlaste jõududega koostatud ja millele saab viidata või võrdluseks tuua.
Abstraktsest nurinast riigikaitselise armetuse või kamina tegemiste või tegematajätmiste üle ei piisa. Päeva lõpus esitatakse niikuinii küsimus: Aga millised on ettepanekud? Üksikud etteheited ongi kõige lihtsamini pareeritavad seetõttu, et küsitakse, et kus on põhjendus?, mis on eelarve ja ajakava? aga mis saab siis? jne.
No kui see dokument (nimetame seda siis nii) lähima kuu või paari jooksul valmis saab ja siit foorumist paberipatakana kuskile kõrgemale poole kah jõuab, siis jälgin huviga edasist arengut.
Kui aga plaan on niisama kohapeal kõvatada stiilis "me ka võime..." ja see kriblamine siiasamasse foorumiseinte vahele jääbki, siis pole küll tahtmistki edasisi postitusi uurida.
Et siis viimane küsimus: kumb variant?
Kahjuks ise kaasa rääkima sel teemal pole eriti võimeline. Olen selleks, ütleme, liiga rikutud.
Kui aga plaan on niisama kohapeal kõvatada stiilis "me ka võime..." ja see kriblamine siiasamasse foorumiseinte vahele jääbki, siis pole küll tahtmistki edasisi postitusi uurida.
Et siis viimane küsimus: kumb variant?
Kahjuks ise kaasa rääkima sel teemal pole eriti võimeline. Olen selleks, ütleme, liiga rikutud.
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
Oleme realistid. Kuu või paariga sellises sporaadilises seltskonnas taolist asja valmis ei tee. 3-6 kuud miinimum, seda küll kui asi vahepeal maha ei käi. Kamina dokumendi tähtaeg on "sügis" 2008, mis tähendab, et esimesed draftid ringlevad hiljemalt jaanipäeva kandis.No kui see dokument (nimetame seda siis nii) lähima kuu või paari jooksul valmis saab ja siit foorumist paberipatakana kuskile kõrgemale poole kah jõuab, siis jälgin huviga edasist arengut.
Paberipataka kõrgemale poole saatmine, ajalehes või raamatuna avaldamine on kõige lihtsam asi ja nii tuleb kindlasti toimida. Teeks kõigepealt midagi valmis. Süvafilosoofia asemel võiks see minu poolest olla kasvõi 5 lehekülge kontsentreeritud teksti, mis ütleks miks ja kuidas asjad võiksid olla.
* * *
Kuna mul antud Delfi uudise peale natuke kihvatas ja juhtumisi selline mõte sai välja käidud, siis astusin ka esimesed sammud (dokumendi ülesehitus). Reaktsioonid on ootuspärased aga pigem lootsin suuremat huvi. Ja olge mureta, üksinda ma seda valmis ei kirjuta, teatud osad kindlasti - puudub lihtsalt selline kogemus ja haare mida nii mõnedki siin omavad.
Aga kui ise ei tee, siis kes kurat teeb?
Kust üldse peaks tulema alternatiivne kaitsepoliitiline mõte? EROK, Kaitseliit või BALTDEFCOL-i kursandid selliste etteastetega paraku esineda ei saa, kaadrisõjaväelastest rääkimata. Kunnast on kõigest üks ühik ja Laaneotsal, nagu kuulda, eriti lobiseda ei lasta. Kas see just militaar.net-i brändi all peab käima (mille vastu pole kõigevähematki) aga kriitiline mass teemat valdavaid inimesi on siin olemas ja töövahend ka - foorum. Muudes lõngades on siin arutatud, et kust otsast seda vaikuse müüri lammutama hakata?
Astume kõik Reformierakonda või läheme Toompeale piketeerima, kutsume kõik sõbrad-tuttavad KL-i või üritame inimestena tänavalt kaitsepoliitiliste kirjutistega meedias tähelepanu saada? Hetkel ei ole meil peale leegioniromantika ja välismaa sõjandus-saitide värvipiltide midagi, millele kahe käega alla kirjutada ja öelda: Mehed, tehke vat nii, siis on riik ja rahvas hoitud.
Viimati muutis araterI, 03 Jaan, 2008 22:16, muudetud 1 kord kokku.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... eo=1#video
Vaadake seda videot ja lugege ridade vahelt. Võib-olla näen tonte, aga tundub, et ka veetilk uuristab kivi.
Muidugi väga täpselt siin kaminaga ei konkureeri - põhjusel, et puuduvad andmed kuludest. Laaneotsa intervjuusid vaadates jääb mulje, et varsti võib Ämarist tõsisemat mürinat tulema hakata.
Aga "vaikuse müür" on täpne termin. See on laiemalt probleemiks, et valitsejad peavad end valijast kõrgemaks ja teevad kisa kuuldes kala nägu ja lasevad samamoodi edasi.
Struktuuriliselt soovitaksin eeskujuks võtta olemasoleva dokumenti ja kasvõi teha sinna esialgu parandusi - uue tegemine tühjast kohast, eriti kui kogemus puudub, on raskevõitu.
Oluline on, et kõik asjad on arvutustega tagatud, tehnika hinnad pärinevad reaalsetest tehingutest (mille andmed pärinevad omakorda usaldusväärsetest allikatest, mitte vikipeediast jne). Kõik asi on rahaliselt läbi arvutatud - sellega armastab kamin teadupärast närida - löögem siis vastast tema enda relvaga
Vihje - kuidas saada võimekuse suurenemine ilma oluliselt raha lisamata, selleks annavad vastuse teemad ohvitseri väärikusest, sissisõda 2010 jne.
Vaadake seda videot ja lugege ridade vahelt. Võib-olla näen tonte, aga tundub, et ka veetilk uuristab kivi.
Muidugi väga täpselt siin kaminaga ei konkureeri - põhjusel, et puuduvad andmed kuludest. Laaneotsa intervjuusid vaadates jääb mulje, et varsti võib Ämarist tõsisemat mürinat tulema hakata.
On üks "ankur" selle asja jaoks. Nimi hakkab K-tähega. Võib arvata, et nimetet reservkol.ltn tegeleb või hakkab tegelema ka mingi kirjatööga sellel teemal.Kust üldse peaks tulema alternatiivne kaitsepoliitiline mõte? EROK, Kaitseliit või BALTDEFCOL-i kursandid selliste etteastetega paraku esineda ei saa, kaadrisõjaväelastest rääkimata. Kas see just militaar.net-i brändi all peab käima aga kriitiline mass teemat valdavaid inimesi on siin olemas ja töövahend ka - foorum. Muudes lõngades on siin arutatud, et kust otsast seda vaikuse müüri lammutama hakata?
Aga "vaikuse müür" on täpne termin. See on laiemalt probleemiks, et valitsejad peavad end valijast kõrgemaks ja teevad kisa kuuldes kala nägu ja lasevad samamoodi edasi.
Struktuuriliselt soovitaksin eeskujuks võtta olemasoleva dokumenti ja kasvõi teha sinna esialgu parandusi - uue tegemine tühjast kohast, eriti kui kogemus puudub, on raskevõitu.
Oluline on, et kõik asjad on arvutustega tagatud, tehnika hinnad pärinevad reaalsetest tehingutest (mille andmed pärinevad omakorda usaldusväärsetest allikatest, mitte vikipeediast jne). Kõik asi on rahaliselt läbi arvutatud - sellega armastab kamin teadupärast närida - löögem siis vastast tema enda relvaga
Vihje - kuidas saada võimekuse suurenemine ilma oluliselt raha lisamata, selleks annavad vastuse teemad ohvitseri väärikusest, sissisõda 2010 jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Krooni kaupa asjad letti lüüa ja siis kokku panna - no ja see saab tubli tükk tööd olema. Samas kui on selge kulud-kate olemas siis tuleb seda alternatiivi kaaluda, sest see ei põhine enam mullil.Kapten Trumm kirjutas: Oluline on, et kõik asjad on arvutustega tagatud, tehnika hinnad pärinevad reaalsetest tehingutest (mille andmed pärinevad omakorda usaldusväärsetest allikatest, mitte vikipeediast jne). Kõik asi on rahaliselt läbi arvutatud - sellega armastab kamin teadupärast närida - löögem siis vastast tema enda relvaga
Vihje - kuidas saada võimekuse suurenemine ilma oluliselt raha lisamata, selleks annavad vastuse teemad ohvitseri väärikusest, sissisõda 2010 jne.
Juhul kui seda ei vaadata üldse siis saab juba kisa tõsta, et algatust tambitakse jalge alla, rahvast ei kuulata lasta võimu teostada kaudselt jne.
Keegi, kel käpp sees ajakirjanduses ehk saaks selle valminud pätsi nt meediasse ringlema lasta - et pakutakse alternatiive selgete plaanide ja starteegiaga bürokraatide oma vastu.
Ega need valimised ka enam väga kaugel ole...
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Panin esmalt leitud dokumendid siiaVaiks kirjutas:Kas seda veel praegu kehtivad arengukava on kuskilt saada või on tegemist salastatud asjaga?
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=11758
Päris tühja kohta meil hetkeseisuga vast pole, vaata siinsamas lõngas veidi ettepoole - struktuur on olemas. Mitte, et ma oleks maailmatark ja tahaks kangesti Kaitseministeeriumi spetsialistidele oponeerida aga siin väikesed lühiarvustused mulle pihkujäänud dokumentideleKapten Trumm kirjutas:Struktuuriliselt soovitaksin eeskujuks võtta olemasoleva dokumenti ja kasvõi teha sinna esialgu parandusi - uue tegemine tühjast kohast, eriti kui kogemus puudub, on raskevõitu.
Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773389
* Dokument "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" kulutab liiga palju auru sõjalisest seisukohast eba- või väherelevantsetele teemadele nagu sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnaohud ning keskendub liialt liitlassuhetele. Küsimus _kuidas_ on väga nõrgalt kaetud ja probleemikäsitlus on mittemidagiütlevalt eurolik.
KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ARENGUPLAAN KUNI AASTANI 2010
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=730333
* "«Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010» kinnitamine" on natuke praktilisem. Fookus on endiselt liitlasabil. Suur osa dokumendist on kaitsejõudude struktuuri kirjeldamisel, mille osas pole suurem spets hindama aga küsimus, et kuidas ja millega need struktuurid Eestit kaitsevad, jääb endiselt vastuseta. Kui lõpuks lugeda, et 2008-10 olulisematest hangetest 3/4 võtab enda alla 800 miljoni eest miinijahtijate väljavahetamine...
Eesti sõjalise kaitse strateegia
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=840391
* Kõige rohkem sisulist lugemist on ehk dokumendist "Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtestamine" aga jällegi häirib liigne teoretiseerimine. Julgeolekuolukorra ja ohtude hinnangud on kõikides dokumentides väga poeetilised ja kõikehõlmavust taotlevad.
Ja siis üks väga tagasihoidlik dokument. Ei oskagi kohe kommenteerida.
Agenda 2007 – Eesti riigikaitse aastaeesmärgid
http://www.kmin.ee/?op=body&id=427
Klassikud on öelnud, et ajalehega võib tappa nii kärbse kui ka poliitiku. Aaviksoo on praegu piltlikult öeldes tankis. Tegi meeltesegaduses vale otsuse ülikooli rektori kohalt ära tulemisega, kuna arvas, et saab partei esimeheks, aga võta näpust peab ennast hoopis ühe raskeima ministeeriumi juhina tõestama. Kui ta selles ametis ebapopulaarseks saab, siis ei paku ta oma parteile järgmistel valimistel mingit huvi, sest ei too hääli, ja enam ministrikohta ta ka ei näe. Mis ta vaene mees siis tegema peab hakkama? Teisejärgulise parteifunktsionärina edasi tiksumine või professoriks kandideerimine on mõlemad kaotused. Kui juhtub selline asi, et militaar.neti seltskond suudab kirjutada parema kava, kui tema ministeerium, siis on ta ju täielik naerualune.Kapten Trumm kirjutas: Vaadake seda videot ja lugege ridade vahelt. Võib-olla näen tonte, aga tundub, et ka veetilk uuristab kivi.
Teisalt kui tema kava on sarnane meie omaga, siis on tal lihtsam reformierakonnaga võidelda, sest need tahaksid, et ta jääkski igavesti tanki, s.t. kukuks oma ametis läbi.
Tugev avalik arvamus on ainus mis sunnib reformareid oma palgarmee juttu unustama. Kui Ansip näeb, et tal on kaks võimalus ajalukku minna: esiteks ignoreerides rahvaalgatust kaitsevõime tugevdamiseks ja teiseks Eestile tankide ja lennukite toojana, siis ei suuda teda seda teist võimalust küll kasutamata jätta. Seega elame-näeme!
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Mina ei saa aru, kuidas poliitikud, kes on enamuses ju teada tuntud populistid ja aferistid, ei ole ära tabanud, et tankide/lennukite maaletoojatena on neil teatav võimalus kogu selles sogases supis ajalukku minna. Ennast sellega reklaamida nad kindlasti juba oskaksid. Meenutagem siinkohal näiteks EVR tagasiostu värke.
Riigikaitse ehitamine pole kinni ainult rahas. Ka praeguste vahendite arukama juhtimise ja kasutamisega oleks ilmselt võimalik sõjaaegset efektiivsust teatud määral suurendada. Meil ei peakski võib-olla rahuajal laos olemas olema (mädanema-idanema) sadade kaupa taktikalisi veoautosid ja muud sellist suuremat trääni, kuid kindlasti kogu käsirelvastus ja individuaalvarustus. Ohu korral on ränka raha välja pannes või rekvireerides võimailk suur osa vahenditest soetada, kuid üksusteks õpetatud planeeritud reservväelasi ja juhtivat kaadrit mitte.
Nagu juba teles viidati, siis kõige kriitilisem väeliik on Õhuvägi, ehk praktiliselt selle (lendavkoosseisu) puudumine. Samuti nõuab selle hea ettevalmistamine palju aega ja vaeva. Lisaks raha. Kuskilt peab siiski alustama ja õnneks on osad tegijamad õhuväelased ka L-39 rendi äratõestamise- ja elluviimisega asjaga pisukest algust teha suutnud. Meie vajaduste lagi on minu nägemusel lennukite arv, mis võimaldaks erilise ohu korral hoida pidevalt 2 masinat õhus. 8 hävitajat peaks selleks vist küllalt olema - neist 1-2 kaheistmelised. Neid ei ole vaja muretsed üheskoos ja sellsks pole ka raha. Piisab, kui osta 1-2 ja edaspidi 1 aastas. 10 aasta pärast on need esimesed ostetud masinad juba vananenud ja saab jätkata vaikse uute vastu vahetamisega - 1-2 aastas.
Soomusvägi puudb meil väeliikide nimistust üldse ja minuarust on see siiski suur viga. Nagu meesterahvas ilma p**niseta. Soomusväe vähemal määral omamine tõstab lihtsalt kogu armee kvaliteeti ja silmaringi. Seeleks ei peagi ta olema ülimoodne. Samal eesmärgil oli soomusvägi ka suure sõja eelõhtul Eestis. Soomusväe formeerimine eeldab teatavat ettevalmistust ja finantse, kuid see pole siiski võrreldav lennukite omaga. Minu nägemusel piisaks meile siis ühest ainsast tankipataljonist ja samas ka scoutsi põlvkond-paar vanematele odavamatele lahingumasinatele asetamist tuleks kaaluda. Algatuseks oleks neid riistu aga mõtekas rentida prooviks.
Minu arvates on üheks olulisemaks ja süvenevaks hädaks militaarinimeste iga aastaga kasvav teadlikkus meie SA riigikaitse marginaalsuse üle. Keegi pole isegi kusagil üritanud seletada, kuidas saaks kaitsta riiki tervelt mõne nädala jooksul 16 000 mehega, kui sellest ei jagu korralikult isegi pealinna kaitseks. SA brigaadide arvu tuleks kindlasti suurendada sedavõrd, et enamuste KRK-de kohta oleks paberilgi näidatud 1. Rahuajal on vaja formeerida vaid staabid, mida tuleks ühildada KRK staapidega. Meil ei pea olema nende kõigi jaoks veoautosid, kuid piisaks kasvõi enamuse raskerelvade vastavast arvust.
Rahuaegse kaitseväe ülesehitust tuleks kindlasti muuta sedavõrd, et kõik üheainsa jalaväepataljoni allüksused õpiksid algatuseks ühes linnakus. See lubaks suurtõppuste paremat õnnestumist, mis täna on probleemide tõttu paljuski raha raiskamine. Lähema aasta jooksul (kui lõpevad suuremad ehitustööd) oleks võimalik tuua kuppi juurde sealt puudvad jalaväepataljoni komponendid - 2 jalaväekompaniid. Selleks saab Võrust Jõhvi eest ära viia luurekompanii, mis pole jalaväepataljoni õppes vajalik.
Perspektiivis võiks ajateenijate arv suureneda 3000 -ni aastas, mis lubaks formeerida 75% ulatuses rahuaegse jalaväepataljoni tegelikult ka Jõhvis.
Raha saaks ilmselt säästa ka tänase 3-4 eri kohas asuva jalaväekooli (!!!) ühendamisega üheks jalaväekooliks. KV allohvitseride jalaväekool võiks tulla näiteks Meegomäele, mis minuteada seisab enamuse ajast üsna tühjavõitu (mis on aga infrastruktuuri efektiivsuse raiskamine!). Samas tõuseks selle lükkega ka KVLK enda tase ja populaarsus.
Tühi on ka suhteliselt soodsa asukohaga Jägala linnak, kuhu saaks kahe jaöaväepataljoni formeerimise korral koondada näiteks TT ja luure väljaõppe. Scoutsi teema ka äkki veel päevakorras?
Nagu näha, saaks riigikaitse märgatavalt efektiivsemaks muutmiseks kasutada palju vähemrahalisi, kuid kõva kätt nõudvaid lükkeid. KVJ peaks seda viimast omadust jaguma.
Riigikaitse ehitamine pole kinni ainult rahas. Ka praeguste vahendite arukama juhtimise ja kasutamisega oleks ilmselt võimalik sõjaaegset efektiivsust teatud määral suurendada. Meil ei peakski võib-olla rahuajal laos olemas olema (mädanema-idanema) sadade kaupa taktikalisi veoautosid ja muud sellist suuremat trääni, kuid kindlasti kogu käsirelvastus ja individuaalvarustus. Ohu korral on ränka raha välja pannes või rekvireerides võimailk suur osa vahenditest soetada, kuid üksusteks õpetatud planeeritud reservväelasi ja juhtivat kaadrit mitte.
Nagu juba teles viidati, siis kõige kriitilisem väeliik on Õhuvägi, ehk praktiliselt selle (lendavkoosseisu) puudumine. Samuti nõuab selle hea ettevalmistamine palju aega ja vaeva. Lisaks raha. Kuskilt peab siiski alustama ja õnneks on osad tegijamad õhuväelased ka L-39 rendi äratõestamise- ja elluviimisega asjaga pisukest algust teha suutnud. Meie vajaduste lagi on minu nägemusel lennukite arv, mis võimaldaks erilise ohu korral hoida pidevalt 2 masinat õhus. 8 hävitajat peaks selleks vist küllalt olema - neist 1-2 kaheistmelised. Neid ei ole vaja muretsed üheskoos ja sellsks pole ka raha. Piisab, kui osta 1-2 ja edaspidi 1 aastas. 10 aasta pärast on need esimesed ostetud masinad juba vananenud ja saab jätkata vaikse uute vastu vahetamisega - 1-2 aastas.
Soomusvägi puudb meil väeliikide nimistust üldse ja minuarust on see siiski suur viga. Nagu meesterahvas ilma p**niseta. Soomusväe vähemal määral omamine tõstab lihtsalt kogu armee kvaliteeti ja silmaringi. Seeleks ei peagi ta olema ülimoodne. Samal eesmärgil oli soomusvägi ka suure sõja eelõhtul Eestis. Soomusväe formeerimine eeldab teatavat ettevalmistust ja finantse, kuid see pole siiski võrreldav lennukite omaga. Minu nägemusel piisaks meile siis ühest ainsast tankipataljonist ja samas ka scoutsi põlvkond-paar vanematele odavamatele lahingumasinatele asetamist tuleks kaaluda. Algatuseks oleks neid riistu aga mõtekas rentida prooviks.
Minu arvates on üheks olulisemaks ja süvenevaks hädaks militaarinimeste iga aastaga kasvav teadlikkus meie SA riigikaitse marginaalsuse üle. Keegi pole isegi kusagil üritanud seletada, kuidas saaks kaitsta riiki tervelt mõne nädala jooksul 16 000 mehega, kui sellest ei jagu korralikult isegi pealinna kaitseks. SA brigaadide arvu tuleks kindlasti suurendada sedavõrd, et enamuste KRK-de kohta oleks paberilgi näidatud 1. Rahuajal on vaja formeerida vaid staabid, mida tuleks ühildada KRK staapidega. Meil ei pea olema nende kõigi jaoks veoautosid, kuid piisaks kasvõi enamuse raskerelvade vastavast arvust.
Rahuaegse kaitseväe ülesehitust tuleks kindlasti muuta sedavõrd, et kõik üheainsa jalaväepataljoni allüksused õpiksid algatuseks ühes linnakus. See lubaks suurtõppuste paremat õnnestumist, mis täna on probleemide tõttu paljuski raha raiskamine. Lähema aasta jooksul (kui lõpevad suuremad ehitustööd) oleks võimalik tuua kuppi juurde sealt puudvad jalaväepataljoni komponendid - 2 jalaväekompaniid. Selleks saab Võrust Jõhvi eest ära viia luurekompanii, mis pole jalaväepataljoni õppes vajalik.
Perspektiivis võiks ajateenijate arv suureneda 3000 -ni aastas, mis lubaks formeerida 75% ulatuses rahuaegse jalaväepataljoni tegelikult ka Jõhvis.
Raha saaks ilmselt säästa ka tänase 3-4 eri kohas asuva jalaväekooli (!!!) ühendamisega üheks jalaväekooliks. KV allohvitseride jalaväekool võiks tulla näiteks Meegomäele, mis minuteada seisab enamuse ajast üsna tühjavõitu (mis on aga infrastruktuuri efektiivsuse raiskamine!). Samas tõuseks selle lükkega ka KVLK enda tase ja populaarsus.
Tühi on ka suhteliselt soodsa asukohaga Jägala linnak, kuhu saaks kahe jaöaväepataljoni formeerimise korral koondada näiteks TT ja luure väljaõppe. Scoutsi teema ka äkki veel päevakorras?
Nagu näha, saaks riigikaitse märgatavalt efektiivsemaks muutmiseks kasutada palju vähemrahalisi, kuid kõva kätt nõudvaid lükkeid. KVJ peaks seda viimast omadust jaguma.
Mul on ajuti tunne, et mind on vahepeal UFO-de poolt röövitud. Mitte kuidagi ei suuda mäletada üldist ja kõikehaaravat arutelu raudtee tagasiostu teemadel. Siiski Äripäeva vastavat artiklit meenutades tehti valitsuses üle kahe tunni kõvat tööd enne kui 2,35 miljardit sutsi sirgeks löödi.
Seega mitte mingit rahaprobleemi meie riigis praegu pole. On lihtsalt vaja ühte poliitikut, kes suudab oma tahtmise läbi suruda ja olekski kahe-kolme tunni jooksul lennu- ja soomusväe raha eraldatud. Seega võiks ka küsimuse nii püstitada, et missugusel poliitikul tuleks nööbist kinni võtta ja talle vastavad asjad selgeks teha? Riigikogus mitte esindatud erakondi pole mõtet vaadata, Savisaare valijaskonda need probleemid ei huvita. Sotsid, Rahvaliit ja Rohelised pole ka erilise kaasarääkimise õigusega. Jäävad Isamaa ja Res Publika Liit ning Reformarid. Isamaalaste hulgas leiab inimesi küll kes asjast aru saavad ja reformierakonnas on jälle piisavalt inimesi kes populaarsuse nimel kõigeks valmis on. See, et Ligi palgaarmee pooldaja on ei tähenda seda, et näiteks Ansip tal suud kinni panna ei suuda. Ligi oli raudtee tagasiostu puhul ka vait, temasuguselt suurelt majandusgeeniuselt oleks oodanud küll võitlust viimase veretilgani.
Siinkohal võiks meenutada ka emapalga ideed, mis sai alguse sotside poolt, mida populariseerisid isamaaliitlased ja mille rakendamise on oma kontole kirjutanud reformarid.
Seega tuleb teha tõesti pädev plaan koos põhjendustega, siis tekitada ajakirjanduses arutelu ja siis lasta see mõnel poliitikul valimisvankri ette rakendada. Kui keegi siit seltskonnast selle orgunniga hakkama saaks, siis ma olen nõus isiklikult talle valimistel oma hääle andma.
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?Article ... 7bccdd57f8Kolmandat korda valitsuse kabinetinõupidamisel arutatud AS Eesti Raudtee tagasiost 2,35 miljardit krooniga sai lõpuks heakskiidu.
Otsus sündis pärast enam kui kaks tundi kestnud arutelu. Reedel toimub ka valitsuse istung, mille ainuke päevakorrapunkt on Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine ning majandusminister Edgar Savisaarele volituse andmine lepingu allkirjastamiseks.
“On loomulik, et nii suuremahulist, kaalukat ja pretsedenditut otsust ei saa teha uisa-päisa,” põhjendas Savisaar arutelu venimist.
Seega mitte mingit rahaprobleemi meie riigis praegu pole. On lihtsalt vaja ühte poliitikut, kes suudab oma tahtmise läbi suruda ja olekski kahe-kolme tunni jooksul lennu- ja soomusväe raha eraldatud. Seega võiks ka küsimuse nii püstitada, et missugusel poliitikul tuleks nööbist kinni võtta ja talle vastavad asjad selgeks teha? Riigikogus mitte esindatud erakondi pole mõtet vaadata, Savisaare valijaskonda need probleemid ei huvita. Sotsid, Rahvaliit ja Rohelised pole ka erilise kaasarääkimise õigusega. Jäävad Isamaa ja Res Publika Liit ning Reformarid. Isamaalaste hulgas leiab inimesi küll kes asjast aru saavad ja reformierakonnas on jälle piisavalt inimesi kes populaarsuse nimel kõigeks valmis on. See, et Ligi palgaarmee pooldaja on ei tähenda seda, et näiteks Ansip tal suud kinni panna ei suuda. Ligi oli raudtee tagasiostu puhul ka vait, temasuguselt suurelt majandusgeeniuselt oleks oodanud küll võitlust viimase veretilgani.
Siinkohal võiks meenutada ka emapalga ideed, mis sai alguse sotside poolt, mida populariseerisid isamaaliitlased ja mille rakendamise on oma kontole kirjutanud reformarid.
Seega tuleb teha tõesti pädev plaan koos põhjendustega, siis tekitada ajakirjanduses arutelu ja siis lasta see mõnel poliitikul valimisvankri ette rakendada. Kui keegi siit seltskonnast selle orgunniga hakkama saaks, siis ma olen nõus isiklikult talle valimistel oma hääle andma.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
- Rahas tõesti ei ole probleem. Probleem on tahtes. Tegelikult pole eriti keeruline kaitseelarve miljardi-paari võrra suuremaks saada ehk siis 5 pealt nt 7 peale
- Enamus suuri militaartehnika ostudiile keskmikest riikide poolt tehakse järelmaksu, liisiingu või laenuga. Kuna Eesti rahasüsteemist tulenevalt on riigi võimalused laenu võtta piiratud, siis järelmaks on piisavalt hea. Lennuväe puhul tähendaks see korraga rohkem kui ühekaupa ostmist. Korraga ostetud masinad on üldjuhul identsed ja aasta aega hiljem täpselt sama konfiguratsiooni ei pruugi olla lihtne saada. Teenindus, õpe, meeste vahetatavus masinate vahel lihtsam. Nt 4 kaupa - 2 valves 2 reservis oleks hea algus. MBT-dega lugu sarnane aga kogused natuke suuremad. Koostöö Lätlastega oleks huvitav teema aga sellega on nagu Balti koostööga ikka.
- Eesti Raudtee puhul oli ka mitmeid muid argumente, muuhulgas:
-- Burckhardtil olid nõuded Eesti riigi vastu nii nagu Eesti riigil tema vastu. Kristallselget case'i polnud kummalgil. Kui vaidluseks oleks läinud siis oleks see kestnud aastaid, mis oleks tekitanud aina probleeme
-- Raudtee infra arendamiseks saab EL-ist kopsakaid abirahasid aga ainult ühel tingimusel - see peab olema avaliku sektori omanduses
- Eesti kaitsepoliitilised otsused saavad sündida välismõjurite ja poliitiliste mängude koosmõjuna. Välismõjuritest võib öelda, et annaks jumal, et Venemaa jätkaks praegusel kursil. Ideaaljuhul sobiks eriti hästi sõjaline konflikt nt Gruusia vms riigiga. Kahju neist küll aga küüniline omakasu maksab ka midagi. Kuna meie parlamentaarne demokraatia dikteerib selle, et toimivad on ühe erakonna dominantsiga koalitsioonid, siis tasub täpselt jälgida toimuvat positsioonidemängu.
Selge on see, et Reform tuleb selle idee poole võita. Reform toetub liberaalsete sõjandusökonomistide teooriale ja seda tulebki vaikselt õõnestada. IRL-ile isiklikult väga ei panusta kuna nad on ainuke tõsiste rivaaliambitsioonidega erakond Reformile ja R on väga tähelepanelik, et mitte öelda tundlik selle suhtes. Kui kordub gaasijuhtme show siis see ei mõju tervislikult koalitsioonile. IRL on niikuinii poolt. Kui aga mäng läheb rivaalitsemiseks kätte võib R lihtsalt jonnist tulenevalt teemat blokkida.
Mina panustaks hoopis sotsidele. Mikser on kaevikuvõõrusest hoolimata väga asjalik. Sotsid tervikuna on piisavalt ohutu Reformile. Sots Padar on juhtumisi Rahandusminister. President ja tema kaastöötajad on ka suures osas eks-sotsid. Ehk siis tagasihoidlik tõusvas joones teemapüstitus. Asjakohane on ka tähelepanek, et kõik enamuserakonna poolt enda omade pähe maha müüdud ideed on kelleltki teiselt pärit.
- Enamus suuri militaartehnika ostudiile keskmikest riikide poolt tehakse järelmaksu, liisiingu või laenuga. Kuna Eesti rahasüsteemist tulenevalt on riigi võimalused laenu võtta piiratud, siis järelmaks on piisavalt hea. Lennuväe puhul tähendaks see korraga rohkem kui ühekaupa ostmist. Korraga ostetud masinad on üldjuhul identsed ja aasta aega hiljem täpselt sama konfiguratsiooni ei pruugi olla lihtne saada. Teenindus, õpe, meeste vahetatavus masinate vahel lihtsam. Nt 4 kaupa - 2 valves 2 reservis oleks hea algus. MBT-dega lugu sarnane aga kogused natuke suuremad. Koostöö Lätlastega oleks huvitav teema aga sellega on nagu Balti koostööga ikka.
- Eesti Raudtee puhul oli ka mitmeid muid argumente, muuhulgas:
-- Burckhardtil olid nõuded Eesti riigi vastu nii nagu Eesti riigil tema vastu. Kristallselget case'i polnud kummalgil. Kui vaidluseks oleks läinud siis oleks see kestnud aastaid, mis oleks tekitanud aina probleeme
-- Raudtee infra arendamiseks saab EL-ist kopsakaid abirahasid aga ainult ühel tingimusel - see peab olema avaliku sektori omanduses
- Eesti kaitsepoliitilised otsused saavad sündida välismõjurite ja poliitiliste mängude koosmõjuna. Välismõjuritest võib öelda, et annaks jumal, et Venemaa jätkaks praegusel kursil. Ideaaljuhul sobiks eriti hästi sõjaline konflikt nt Gruusia vms riigiga. Kahju neist küll aga küüniline omakasu maksab ka midagi. Kuna meie parlamentaarne demokraatia dikteerib selle, et toimivad on ühe erakonna dominantsiga koalitsioonid, siis tasub täpselt jälgida toimuvat positsioonidemängu.
Selge on see, et Reform tuleb selle idee poole võita. Reform toetub liberaalsete sõjandusökonomistide teooriale ja seda tulebki vaikselt õõnestada. IRL-ile isiklikult väga ei panusta kuna nad on ainuke tõsiste rivaaliambitsioonidega erakond Reformile ja R on väga tähelepanelik, et mitte öelda tundlik selle suhtes. Kui kordub gaasijuhtme show siis see ei mõju tervislikult koalitsioonile. IRL on niikuinii poolt. Kui aga mäng läheb rivaalitsemiseks kätte võib R lihtsalt jonnist tulenevalt teemat blokkida.
Mina panustaks hoopis sotsidele. Mikser on kaevikuvõõrusest hoolimata väga asjalik. Sotsid tervikuna on piisavalt ohutu Reformile. Sots Padar on juhtumisi Rahandusminister. President ja tema kaastöötajad on ka suures osas eks-sotsid. Ehk siis tagasihoidlik tõusvas joones teemapüstitus. Asjakohane on ka tähelepanek, et kõik enamuserakonna poolt enda omade pähe maha müüdud ideed on kelleltki teiselt pärit.
Viimati muutis araterI, 09 Jaan, 2008 0:51, muudetud 1 kord kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: chucknorrisjr ja 2 külalist