Ohoh!
ETV: Ilvese sõnul peab Eesti lahendama oma sõjalennukipuuduse
Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia
«Lähitulevikus peame tegelema aktiivselt küsimusega, kuidas me lahendame oma lennukipuudust,» ütles Ilves. «Kas me ostame, üürime või teeme mingi tehingu mõne naabriga. Meil on vaja rohkem panustada õhuturbesse.». Ja kuidas tuleb siis aru saada KaMina esindajast,kes alles nädalapäevad tagasi võttis teatada,et ei lennukeid ega tanke???Mingi suvalise jupijumala kiljatus?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
"Pressiesindaja" kommenteeris lihtsalt kehtivat poliitikat, mis muud. Ega selles idees ju midagi põrutavalt uut polnud ka?Lemet kirjutas:«Lähitulevikus peame tegelema aktiivselt küsimusega, kuidas me lahendame oma lennukipuudust,» ütles Ilves. «Kas me ostame, üürime või teeme mingi tehingu mõne naabriga. Meil on vaja rohkem panustada õhuturbesse.». Ja kuidas tuleb siis aru saada KaMina esindajast,kes alles nädalapäevad tagasi võttis teatada,et ei lennukeid ega tanke???Mingi suvalise jupijumala kiljatus?
edit: lisasin jutumärgid
Viimati muutis paul, 06 Dets, 2007 0:44, muudetud 1 kord kokku.
Eestil on vist ainukeseks töökindlaks lahenduseks järgmine mudel. Kui paralleel muidugi pädeb.
http://www.jpost.com/servlet/Satellite? ... le/PrinterFearing the possibility that airfields will be bombed and destroyed during a war, the Israel Air Force has expressed interest in purchasing a squadron of Joint Strike Fighters (JSF) with vertical take-off and landing capabilities.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Nii palju kui aru saada on, müüakse F-35 siiski riikidele, kellel on eelmise põlvkonna opereerimise kogemus käes, sest lennuk sisaldab liiga palju salajast ning kui see nt Soome lahe kohal merre potsatab, võib vaid kujutada GRU sukeldujate huvi avariikoha vastu. Seega esimeseks lennukiks on F-35 meile vähe tõenöoline
Taskukohane lahendus vanakraamiturult oleks ehk omandada mõningad Royal Navy Harrierid, mis peagi Indiale lähevad ja pärast minna sellele püststardile üle. Seejuures on oluline, et tavastardiga mudel on disainitud kasutama F-16 käigus hoidmise infrastruktuuri ja verikaalstardiga mudel Harrieri oma.
Tõsi, Harrier on väga ohtlik masin rippumisreziimides ja seetõttu üks kõrgema avariilisusega hävitajaid.
On relvastatud kahurite, lähimaa ja keskmaa rakettidega (AIM-120), korraliku radariga (Blue Vixen - sama, mille litsenssvariant on Gripenil). Ainult maksimaalkiirus on Mach 0,95 ja lennulagi kasin. See-eest omab tänu muudetavale veojõu suunale erakordset manööverdusvõimet.
Taskukohane lahendus vanakraamiturult oleks ehk omandada mõningad Royal Navy Harrierid, mis peagi Indiale lähevad ja pärast minna sellele püststardile üle. Seejuures on oluline, et tavastardiga mudel on disainitud kasutama F-16 käigus hoidmise infrastruktuuri ja verikaalstardiga mudel Harrieri oma.
Tõsi, Harrier on väga ohtlik masin rippumisreziimides ja seetõttu üks kõrgema avariilisusega hävitajaid.
On relvastatud kahurite, lähimaa ja keskmaa rakettidega (AIM-120), korraliku radariga (Blue Vixen - sama, mille litsenssvariant on Gripenil). Ainult maksimaalkiirus on Mach 0,95 ja lennulagi kasin. See-eest omab tänu muudetavale veojõu suunale erakordset manööverdusvõimet.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kui pidada silmas Rootsi sõjaväe üldist rahanappust ja selle leevendamise viise näiteks raske- ja lennutehnika osas, siis küll. Miiniveeskaja - arvestades Eesti kaitsepoliitika sisulisi prioriteete - tänan ei.Oma_Mees kirjutas:http://www.epl.ee/?uudised=398555&kommentaarid=0
Nüüd oleks Eestil aeg tegutsema hakata
Selliste loomade ekspluatatsioonikulu koos meeskonnaga on alates 1-2 miljonist Eesti kroonist ühes kalendrikuus. On meil seda ikka vaja?
See laevateema ei ole siin küll üldse kohane, kuid taolise lahmaka omamine oleks muidugi huvitav lugu. 
Miiniveeskamine on riigikiatse reaalsuse seisukohalt igati aktuaalne teema. Iseasi, palju teatud ametnikud "spetsid" sellest kuulda tahaksid.
Teatud aukartust lisaks taoline laev meie nääpsukese Mereväe juures kindlasti palju enam, kui paar plastikust miinjahtijat. Oleks, mille üle uhkust tunda. Suurele laevale saab veel olemasolevatele lisaks kaitserelvastust monteerida. Võimalik, et kutsealuste huvi Mereväkke jõuda, kasvaks.
Ülalpidamiskulud 105,7 m pikkuse ja 3635 t laeva puhul (võrdluseks "Admiral Pitka" 74,7 m / 1970 t) on kindlasti märgatavad, kuid suudetaks ilmselt ära kanda.
Positiivne on veel, et tegemist on sel aastatuhandel kapitaalremondi läbi teinud alusega, mille eluiga on veel vähemalt 10 a.
Peamine häda aga selles, et meil on täpselt samad hädad selle laeva omamise puhul, kui rotsadel. Nimelt pole personali peale võtta. "Carlskrona" meeskond on kokku kuni 170 (enamus ajateenijad) liiget, mis on samapalju, kui kogu meie Mereväe laevad kokku. Kuigi Eestis saaks ilmselt hakkama ka 100 mehega, pole sellistki hulka kusagilt võtta. 50 neist omakorda võiksid olla ajateenijad, kuid ka neid ei taheta Mereväele mitte niipalju juurde anda.
Kas rootslased oleks üldse valmis meile selle suure laeva odavalt ära müüma või sootuks kinkima?
Ja ministeerium on nagunii oma riigi kaitse hangete vastu - vahet pole, kas venitaks muidu välja või ei.
Seega võib eeldada, et antud laeva me kunagi Eesti lipu all ei näe.
Lõpetuseks teemakohaseid linke:
http://sv.wikipedia.org/wiki/HMS_Carlskrona
http://www.kockums.se/News/photostock/R ... skrona.jpg
Miiniveeskamine on riigikiatse reaalsuse seisukohalt igati aktuaalne teema. Iseasi, palju teatud ametnikud "spetsid" sellest kuulda tahaksid.
Teatud aukartust lisaks taoline laev meie nääpsukese Mereväe juures kindlasti palju enam, kui paar plastikust miinjahtijat. Oleks, mille üle uhkust tunda. Suurele laevale saab veel olemasolevatele lisaks kaitserelvastust monteerida. Võimalik, et kutsealuste huvi Mereväkke jõuda, kasvaks.
Ülalpidamiskulud 105,7 m pikkuse ja 3635 t laeva puhul (võrdluseks "Admiral Pitka" 74,7 m / 1970 t) on kindlasti märgatavad, kuid suudetaks ilmselt ära kanda.
Positiivne on veel, et tegemist on sel aastatuhandel kapitaalremondi läbi teinud alusega, mille eluiga on veel vähemalt 10 a.
Peamine häda aga selles, et meil on täpselt samad hädad selle laeva omamise puhul, kui rotsadel. Nimelt pole personali peale võtta. "Carlskrona" meeskond on kokku kuni 170 (enamus ajateenijad) liiget, mis on samapalju, kui kogu meie Mereväe laevad kokku. Kuigi Eestis saaks ilmselt hakkama ka 100 mehega, pole sellistki hulka kusagilt võtta. 50 neist omakorda võiksid olla ajateenijad, kuid ka neid ei taheta Mereväele mitte niipalju juurde anda.
Kas rootslased oleks üldse valmis meile selle suure laeva odavalt ära müüma või sootuks kinkima?
Ja ministeerium on nagunii oma riigi kaitse hangete vastu - vahet pole, kas venitaks muidu välja või ei.
Seega võib eeldada, et antud laeva me kunagi Eesti lipu all ei näe.
Lõpetuseks teemakohaseid linke:
http://sv.wikipedia.org/wiki/HMS_Carlskrona
http://www.kockums.se/News/photostock/R ... skrona.jpg
Kahjuhummel kirjutas:Seega võib eeldada, et antud laeva me kunagi Eesti lipu all ei näe.
. See laev sobiks suurepäraselt Miinilaevade gruppi. Edasi saaks keskenduda sõjalaevade grupi moodustamisele...vb kunagi ka väikese allveelaeva grupi taastamisele"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Kas mereväele on laevu vaja selleks, et mingeid konkreetseid ülesandeid (mereteede puhastamine miinidest nii rahu kui sõja ajal, osalemine NATO kiirreageerimisvägedes) täita, või selleks, et keegi saaks senisest suurema (aga kas ka kasulikuma?) laeva üle uhkust tunda?Teatud aukartust lisaks taoline laev meie nääpsukese Mereväe juures kindlasti palju enam, kui paar plastikust miinjahtijat. Oleks, mille üle uhkust tunda.
Äkki on rootslastel lisaks kaadripuudusele mingi muu väga hea põhjus, miks see alus juba paar aastat kai ääres roostetab? Meie geopoliitiline olukord ei erine rootslaste omast nüüd nii palju ka, et see annaks alust uskuda, et Eestisse ostetuna oleks meil selle laevaga midagi rohkem teha kui roostlastel.
Kuna see siin on lennukiteema (ja mitte ainult 
), siis panen siia ühe lingi meie sihitaja- mehest:
http://www.sakala.ajaleht.ee/200108/esileht/5031172.php
), siis panen siia ühe lingi meie sihitaja- mehest:http://www.sakala.ajaleht.ee/200108/esileht/5031172.php
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=17990948Soome tahab liituda NATO õhuturbesüsteemiga.
NATOsse mitte kuuluv Soome kaalub liitumist NATO õhuturbesüsteemiga, mis oleks ühine Rootsi ja Norraga.
Soome kaitseväe juhi, admiral Juhani Kaskeala sõnul peaksid Rootsi ja Soome oma õhuruumi kaitseks liituma NATO õhuturbesüsteemiga, sest Norral pole oma rahvuslikku taevakontrolli, kirjutab YLE24.
Soome maakaitsekursustel peetud avakõnes arvas Kaskeala, et NATO vaevalt seaks koostööle takistusi. Näiteks Kesk-Euroopa riikidest on NATO õhuturbesüsteemiga liitunud ka allianssi mitte kuuluvad Austria ja Šveits.
Soome kaitseminister Jyri Häkämies ütles, et antud teemal on räägitud juba nii president Tarja Haloneni kui peaminister Matti Vanhaneniga ning et lõplik otsus tehakse kevadel.
Siin on soomekeelseid tekste.
http://www.mtv3.fi/uutiset/txt/kotimaa. ... /01/602279
http://www.verkkouutiset.fi/juttu.php?id=121310
Mis puutub sellesse rotsade miiniveeskajast laevalahmakasse, siis meie näeme tast und, sõjaline kasu on aga vähemalt samasuur/samaväike kui kolmest kallist miinipaadist. Kui miinijahtijatega on võimalik miine leida, siis miiniveeskajaga on võimalik neid konflikti eelõhtuks (parima tahtmise korral) massiliselt vette poetada, et vastase merejõud mõneks ajaks eemal hoida.
Sõjalise konflikti korral pole paari miinijahtijaga midagi asjalikku peale hakata, sest faarvaatri puhastamine miinidest ei ole ilma lahinguvõimelise laevastiku katteta nagunii reaalne ja kui keegi NATO-st siia lõpuks oma võtmatu laevastiku saadab, on tal sama võimelkaid (või paremaid) miinipaate nagunii piisavalt, et endale teed teha ka siis, kui meie miinipaadid sõjategevuse esimesel päeval ühe laksuga pilbasteks on lastud. Rahu ajal võib paar miinijahtijat olemas olla, et vahest harva mõni välja tulnud vana miin kusagil kahjutuks teha. Suuri miiniotsimisoperatsioone tehakse nagunii enamuses välismaise laevastiku abiga.
Ühesõnaga pokasuuhha siiski nii ehk naa.
Hävituslennukitest on minu arvates meile siiski sõjaliselt palju enam abi, kui mis tahes miinilaevastikust. Võib ju spekuleerida ja ironiseerida, et käputäis hävitajaid ei suuda nagunii vastu seista kümnetele ja kümnetele hävitajatele, mis on teispool Peipsit löögivalmis jne. Siiski tuleb meeles pidada, et hävituslennukid on (vastupidiselt näiteks miinipaatidele) võimalikule ründajale takistuseks, mille ta on sunnitud enne invasiooni alustamist neutraliseerima või kõrvaldama. See võib viia aga lahingutegevuse edukaks alustamiseks üliolulise üllatusmomendi luhtumiseni, mis annab samas meile kullahinnalist lisaaega rahvusvahelist kisa teha ja koduseid paanika- ning häirenuppe vajutada.
Sõjalise konflikti korral pole paari miinijahtijaga midagi asjalikku peale hakata, sest faarvaatri puhastamine miinidest ei ole ilma lahinguvõimelise laevastiku katteta nagunii reaalne ja kui keegi NATO-st siia lõpuks oma võtmatu laevastiku saadab, on tal sama võimelkaid (või paremaid) miinipaate nagunii piisavalt, et endale teed teha ka siis, kui meie miinipaadid sõjategevuse esimesel päeval ühe laksuga pilbasteks on lastud. Rahu ajal võib paar miinijahtijat olemas olla, et vahest harva mõni välja tulnud vana miin kusagil kahjutuks teha. Suuri miiniotsimisoperatsioone tehakse nagunii enamuses välismaise laevastiku abiga.
Ühesõnaga pokasuuhha siiski nii ehk naa.
Hävituslennukitest on minu arvates meile siiski sõjaliselt palju enam abi, kui mis tahes miinilaevastikust. Võib ju spekuleerida ja ironiseerida, et käputäis hävitajaid ei suuda nagunii vastu seista kümnetele ja kümnetele hävitajatele, mis on teispool Peipsit löögivalmis jne. Siiski tuleb meeles pidada, et hävituslennukid on (vastupidiselt näiteks miinipaatidele) võimalikule ründajale takistuseks, mille ta on sunnitud enne invasiooni alustamist neutraliseerima või kõrvaldama. See võib viia aga lahingutegevuse edukaks alustamiseks üliolulise üllatusmomendi luhtumiseni, mis annab samas meile kullahinnalist lisaaega rahvusvahelist kisa teha ja koduseid paanika- ning häirenuppe vajutada.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Minumeelest on jutt, et siin on kõvasti vanu meremiine, üks kena 800 milli huugama paneku õigustamiseks välja mõeldud jutt. On siililegi selge, et nende ülesanne on NATO eskaadrites osalemine ja kui nädalake igasuvuses miinikampaanias Eesti rannikul käiakse, on kõvasti tehtud. Kui selleks aega ja raha jääb.
Umbes samas stiilis põhjendus oleks demineerimispataljoni loomine, sest Eesti maapinnas on kindlasti tubli pool sinna sõja-ajal jäänud kolast veel alles.
Ehk kulutus on ebaproportsinaalselt suur võrreldes ohu suurusega. Jutt, et sõja ajal tuleb vastane mineerima meie sadamaid ja meil tuleb neid miinidest puhastada enne abilaevade tulekut on kah hülge möla.
Mis puudutab hävitajate juttu, siis olen Hummeliga nõus. Eskadrill isegi eelmise generatsiooni hävitajaid on reaalne oht, kasvõi sõja eelõhtul meile infiltreeruvate eriüksuste kopteritele. Kolme miinijahtijat ei viitsi keegi isegi põhja pommitama hakata, sest vastase õhuvõimu tingimustes ei suudaks need mitte midagi teha. Ehk lennukid on heidutav jõud, miinilaevad aga mitte.
Reservarmeega riigile nagu Eesti on kriitiline piisava eelhoiatuse saamine. Ei pruugi see hoiatus kõikvõimsalt luurelt tulla midagi nii suure kindlusega, et võime rusikaga vastu rinda taguda "sõja tulekut on ette näha". Meenutame siinkohal kuupäevi 6. oktoober 1973 ja 2. august 1990.
Mõlemal juhul lajatati pidevate sõdade regioonis lagipähe pahaaimamatutele väikeriikidele, kes arvasid, et luure ja USA abi neid aitavad.
Umbes samas stiilis põhjendus oleks demineerimispataljoni loomine, sest Eesti maapinnas on kindlasti tubli pool sinna sõja-ajal jäänud kolast veel alles.
Ehk kulutus on ebaproportsinaalselt suur võrreldes ohu suurusega. Jutt, et sõja ajal tuleb vastane mineerima meie sadamaid ja meil tuleb neid miinidest puhastada enne abilaevade tulekut on kah hülge möla.
Mis puudutab hävitajate juttu, siis olen Hummeliga nõus. Eskadrill isegi eelmise generatsiooni hävitajaid on reaalne oht, kasvõi sõja eelõhtul meile infiltreeruvate eriüksuste kopteritele. Kolme miinijahtijat ei viitsi keegi isegi põhja pommitama hakata, sest vastase õhuvõimu tingimustes ei suudaks need mitte midagi teha. Ehk lennukid on heidutav jõud, miinilaevad aga mitte.
Reservarmeega riigile nagu Eesti on kriitiline piisava eelhoiatuse saamine. Ei pruugi see hoiatus kõikvõimsalt luurelt tulla midagi nii suure kindlusega, et võime rusikaga vastu rinda taguda "sõja tulekut on ette näha". Meenutame siinkohal kuupäevi 6. oktoober 1973 ja 2. august 1990.
Mõlemal juhul lajatati pidevate sõdade regioonis lagipähe pahaaimamatutele väikeriikidele, kes arvasid, et luure ja USA abi neid aitavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist