Uue sõjafilmi idee - "Metsavennad" ?
Uue sõjafilmi idee - "Metsavennad" ?
Metsavendlusest võiks tulla sõjafilm. Eeskujuks võiks olla valmiv "Detsembrikuumus".
Korraliku sisuga film sellest kuidas ja mismoodi pärast 1944. aasta kaitselahinguid jäi suur osa eestlasi metsadesse maha või lahkus Saksa armee ridadest ning astusid võitlusse okupatsiooni vastu.
Sõjadraama oleks filmizanr. Pikkuseks mingi 90 minutit ja oleks suht hoogsas tempos. Käsitleks NKVD tegusid, metsavendluse põhjust, kohalike abi metsavendadele. Filmi peategelasteks oleks 4-5 metsavenda, kel on ühine minevik ent erinevad põhjused miks nad metsa läksid. Filmi käigus tuleksid need esile. Samuti peaks olema filmis kui mitte keskmes armastusliin ühe metsavenna ja tolle endise tüdruksõbra vahel. See võiks olla järgnev - paarike, kelle viis lahku üldmobilisatsioon 1944. aastal. Kuna tüdruk ei tea mis ta kutist sai, kas langes või pääses ning möödund ka paar aastat, tuleb eluga edasi minna. Siis ühel päeval - a la 1952 - kohtub paar uuesti. Kohtumine toimub külas, mida on rünnanud metsavennad ja seal hävitanud venelaste salga, kes valmistub metsavendi likvideerima. Edasi mõelge ise mis tunded ja mis teema juhtuks edasi. Palju küsimusi kõhklusi jne.
Saavad kokku paar aastat toimiks mingi suhe salakohtumistega jne. oleks actionit nkvd ja metsavendade vahel - kassi-hiire mäng. Film lõppeks salga hukkumisega a la 1958. aastal (kasutada võiks tõestisündinud lugusid jne). Ebaõnnestub varitsus või reedad keegi salgast oma kaaslased. Reetur aga küüditatakse siberi või lastakse ka maha kuna ikkagi "element". Selline kurva lõpuga film samas näitaks ja tõstaks esile nende meeste tegusid ja võitlust anastajate vastu.
Filmi lõpus jookseks infot - partisanid pidasid vastu 1978. aastani, mil... nende panus oli see ja see nad saavutasid seda ja seda aga ebaõnnestusid selles ja selles.
Mida rahvas arvab sellest ideest?
Korraliku sisuga film sellest kuidas ja mismoodi pärast 1944. aasta kaitselahinguid jäi suur osa eestlasi metsadesse maha või lahkus Saksa armee ridadest ning astusid võitlusse okupatsiooni vastu.
Sõjadraama oleks filmizanr. Pikkuseks mingi 90 minutit ja oleks suht hoogsas tempos. Käsitleks NKVD tegusid, metsavendluse põhjust, kohalike abi metsavendadele. Filmi peategelasteks oleks 4-5 metsavenda, kel on ühine minevik ent erinevad põhjused miks nad metsa läksid. Filmi käigus tuleksid need esile. Samuti peaks olema filmis kui mitte keskmes armastusliin ühe metsavenna ja tolle endise tüdruksõbra vahel. See võiks olla järgnev - paarike, kelle viis lahku üldmobilisatsioon 1944. aastal. Kuna tüdruk ei tea mis ta kutist sai, kas langes või pääses ning möödund ka paar aastat, tuleb eluga edasi minna. Siis ühel päeval - a la 1952 - kohtub paar uuesti. Kohtumine toimub külas, mida on rünnanud metsavennad ja seal hävitanud venelaste salga, kes valmistub metsavendi likvideerima. Edasi mõelge ise mis tunded ja mis teema juhtuks edasi. Palju küsimusi kõhklusi jne.
Saavad kokku paar aastat toimiks mingi suhe salakohtumistega jne. oleks actionit nkvd ja metsavendade vahel - kassi-hiire mäng. Film lõppeks salga hukkumisega a la 1958. aastal (kasutada võiks tõestisündinud lugusid jne). Ebaõnnestub varitsus või reedad keegi salgast oma kaaslased. Reetur aga küüditatakse siberi või lastakse ka maha kuna ikkagi "element". Selline kurva lõpuga film samas näitaks ja tõstaks esile nende meeste tegusid ja võitlust anastajate vastu.
Filmi lõpus jookseks infot - partisanid pidasid vastu 1978. aastani, mil... nende panus oli see ja see nad saavutasid seda ja seda aga ebaõnnestusid selles ja selles.
Mida rahvas arvab sellest ideest?
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
-
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Minule isiklikult on vastumeelsed igasugused sõjafilmid kus on sees "armastusliin". Saan aru küll, et filmi müümiseks peaks see olema huvitav võimalikult laiale publikule, film ise aga sellest ainult kaotab.
Sõjafilmis tahaks siiski näha sõda oma eheduses, mitte aga mõttetut propagandat ja armastust. Metsavendade puhul võiks film olla hoopis sellest, kuidas metsavend kuskil aastal 1956 ikka punkris istub ja tasapisi hulluks läheb. Nii et siis pigem siis selline psühholoogiline draama
. Soodne teha ka, pole vaja mingeid massistseene ja lahinguid, piisab paarist heast näitlejast.
Ja veel - et maailmas filmivallas tähelepanu äratada on põhimõtteliselt 2 teed: 1. müüa idee maha Hollywoodile ja teha kassahitt. 2. teha põlveotsas odavate vahenditega film vis kinofriikide seas läbi lööks.
Sõjafilmis tahaks siiski näha sõda oma eheduses, mitte aga mõttetut propagandat ja armastust. Metsavendade puhul võiks film olla hoopis sellest, kuidas metsavend kuskil aastal 1956 ikka punkris istub ja tasapisi hulluks läheb. Nii et siis pigem siis selline psühholoogiline draama

Ja veel - et maailmas filmivallas tähelepanu äratada on põhimõtteliselt 2 teed: 1. müüa idee maha Hollywoodile ja teha kassahitt. 2. teha põlveotsas odavate vahenditega film vis kinofriikide seas läbi lööks.
Ei tea kui paljud viitsivad vaadata metsavendade kampa kuskil punkris istumas, kel kohe-kohe hakkab katus ära sõitmaFrundsberg kirjutas:Minule isiklikult on vastumeelsed igasugused sõjafilmid kus on sees "armastusliin". Saan aru küll, et filmi müümiseks peaks see olema huvitav võimalikult laiale publikule, film ise aga sellest ainult kaotab.
Sõjafilmis tahaks siiski näha sõda oma eheduses, mitte aga mõttetut propagandat ja armastust. Metsavendade puhul võiks film olla hoopis sellest, kuidas metsavend kuskil aastal 1956 ikka punkris istub ja tasapisi hulluks läheb. Nii et siis pigem siis selline psühholoogiline draama. Soodne teha ka, pole vaja mingeid massistseene ja lahinguid, piisab paarist heast näitlejast.
Ja veel - et maailmas filmivallas tähelepanu äratada on põhimõtteliselt 2 teed: 1. müüa idee maha Hollywoodile ja teha kassahitt. 2. teha põlveotsas odavate vahenditega film vis kinofriikide seas läbi lööks.

Armastusliin tooks välja pshühholoogilise dimensiooni - peab jätma midagi maha mida vb kõige rohkem armastad, kuidas kistakse ühest maailmast teise jne.
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
kõrvuti saaks ju mõlemad versioonid teha. ühest lõikab lihtsalt naised ja armastuse välja ja lisab rohkem metsaelu ja nagu öeldud "katuse sõitmist".
Mõte ise on väga hea!!! Tõsiselt!!!
Mingit täielikku Hollywoodi kommerts love-action-thriller-comedy lugu aga tuleks ikka maksimaalselt vältida. Massitarbe kaup nüüd küll ei sobiks. Aga jah, heietused heietusteks... Sellist asja vist kunagi ei tule

Mõte ise on väga hea!!! Tõsiselt!!!
Mingit täielikku Hollywoodi kommerts love-action-thriller-comedy lugu aga tuleks ikka maksimaalselt vältida. Massitarbe kaup nüüd küll ei sobiks. Aga jah, heietused heietusteks... Sellist asja vist kunagi ei tule

1) Mina isiklikult jätaksin selle armuloo suhtkoht tahaplaanile. Filmi eesmärk oleks siiski natukenegi metsavendadelt seda ajalootolmu pealt ära tõmmata ning rahvale mingitki aimu anda, et isegi sellise türanni, nagu oli seda Stalin, valitsemise ajal on mehi, kes julgevad oma aadetele kindlaks jääda. Kontrastiks sinna mõned NKVD õudused ning peaks inimestel lõpuks ometi koitma hakkama.
2) Siiamaani on sõjastseenid peaaegu kõik filmid ära rikkunud, millele olen vähegi lootust pannud. Sedapuhku on enamasti tegemist militaarsest vaatevinklist täieliku enesetapuga, mida kangelased korda saadavad. Heaks näiteks on sommide film "Luurerühm", millest mina tegelikult väga paljut ootasin. Ehk siis: kindlasti peaks kogu filmi tegema tõetruult, alustades punkri kaevamisega, mis pole teps mitte lihtne töö, lõpetades lahingustseenidega. See eeldab konsulteerimist ajaloolastega ning sõjandusest tsipa rohkem teadvate inimestega. Samuti võiks enne filmi tegemist teha mingi mälestuste kogumise kampaania, sest kaugeltki mitte kõik metsavennad pole oma mälestusi kirja pannud. Ehk juhtub mõni, kes kunagi hallil nõukogude aal metsas redutas, ent miskil moel eluga pääses, veel elus olema.
Kokkuvõtteks: rohkem reaalsust, vähem väljamõeldisi. Et tuleks hea linateos, on vajalik väga hea eeltöö. Filmi enda tegemine ei pruugigi see kõige mahukam olla
2) Siiamaani on sõjastseenid peaaegu kõik filmid ära rikkunud, millele olen vähegi lootust pannud. Sedapuhku on enamasti tegemist militaarsest vaatevinklist täieliku enesetapuga, mida kangelased korda saadavad. Heaks näiteks on sommide film "Luurerühm", millest mina tegelikult väga paljut ootasin. Ehk siis: kindlasti peaks kogu filmi tegema tõetruult, alustades punkri kaevamisega, mis pole teps mitte lihtne töö, lõpetades lahingustseenidega. See eeldab konsulteerimist ajaloolastega ning sõjandusest tsipa rohkem teadvate inimestega. Samuti võiks enne filmi tegemist teha mingi mälestuste kogumise kampaania, sest kaugeltki mitte kõik metsavennad pole oma mälestusi kirja pannud. Ehk juhtub mõni, kes kunagi hallil nõukogude aal metsas redutas, ent miskil moel eluga pääses, veel elus olema.
Kokkuvõtteks: rohkem reaalsust, vähem väljamõeldisi. Et tuleks hea linateos, on vajalik väga hea eeltöö. Filmi enda tegemine ei pruugigi see kõige mahukam olla

Ma ei tea kuidas publik metsas toimuvat pede-actionit vastu võtaks aga mina soovitaks sellest ideest loobuda. Sõjaporni nüüd küll vaja ei olevilly.64 kirjutas:riskides nüüd raevukate rünnakutega pakun välja, et armastusteema võiks ju olla-me stevaheline (igavesti popp tänapäeval ja kohe oleks ka teatud grupi soosing olemas)kust neil seal metsas naisi ikka võtta oli aga loodus nõuab oma

"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Aga nii see elu neil enamasti oligi. Selliseid tiheda võitluse ja tegevuse pikemaid perioode oli, kuid punkrielu rohkem. Kui juba teha, siis nii nagu oli. Palun väga - Arved Viirlaid on kirjeldanud metsavendade elu ja tegevust väga hästi, miks mitte tema raamatuid eeskujuks võtta.Ei tea kui paljud viitsivad vaadata metsavendade kampa kuskil punkris istumas, kel kohe-kohe hakkab katus ära sõitma
Tõetruult jah teha aga niisama punkris passimine - publik ei viici 90 minutit vaadata ruumis istumist. See on lihtsalt igav ja raharaiskamine. Punkrielu tuleks näidata selles filmis aga see ei tohiks olla domineeriv. Domineerima peaks action - nkvd vs metsavennad et oleks millele kaasa elada.Rändur kirjutas:Aga nii see elu neil enamasti oligi. Selliseid tiheda võitluse ja tegevuse pikemaid perioode oli, kuid punkrielu rohkem. Kui juba teha, siis nii nagu oli. Palun väga - Arved Viirlaid on kirjeldanud metsavendade elu ja tegevust väga hästi, miks mitte tema raamatuid eeskujuks võtta.
Iga aasta võiks 1 detsembrikuumuse taoline film välja tulla, mis räägiks Eestist IIms ajal ja pärast. Oleks kodumaise turu jaoks välismaal võiks vb festivalidele saata. Aga sihtgrupop oleks kodumaine publik - ajaloo tudvustamise-levitamise ja õpetuse eesmärgil. Meil ju muulased ka, kes enamikus ei jaga seda samustki ajaloost.. muudkui pabeda nasha pabeda mölisevad
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Ehk siis, et asi ei jääks idee tasemele, tuleb kohe-kohe tegutsema hakata. Liiatigi on kevad ja suvi juba lähenemas, millal on ehk kõige parem filmida. Eeltööga peab juba täna pihta hakkama, et ilusate ja soojade ilmade saabumise ajaks oleks kõik filmimiseks valmis.
Niisiis, teadjamad mehed, teie etteaste:
1) Kui palju sellise ülla ürituse jaoks krõbisevat vaja on?
2) Kui palju on vaja näitlejaid? Kas need peavad olema mingi kogemusega, või kõlbavad ka täielikud näitlemisvõhikud, ent asjahuvilised inimesed?
3) Kes stsenaariumi valmis kirjutab? Kui keegi siinsetest foorumlastest on nõus selle oma õlule võtma, siis kuidas abiväega on?
4) Kui palju on vaja materjali eelnevalt läbi töötada? Kellega konkreetselt ühendust võtta konsulteerimise asjus?
5) Tehnika ja muud rekvisiidid?
Kaasfoorumlastele ka väike küsimus:
Kes oleks nõus vabatahtlikult oma abi pakkuma?
Mina iseenesest oleksin nõus võimaluste (ehk siis aja) piires aitama.
Niisiis, teadjamad mehed, teie etteaste:
1) Kui palju sellise ülla ürituse jaoks krõbisevat vaja on?
2) Kui palju on vaja näitlejaid? Kas need peavad olema mingi kogemusega, või kõlbavad ka täielikud näitlemisvõhikud, ent asjahuvilised inimesed?
3) Kes stsenaariumi valmis kirjutab? Kui keegi siinsetest foorumlastest on nõus selle oma õlule võtma, siis kuidas abiväega on?
4) Kui palju on vaja materjali eelnevalt läbi töötada? Kellega konkreetselt ühendust võtta konsulteerimise asjus?
5) Tehnika ja muud rekvisiidid?
Kaasfoorumlastele ka väike küsimus:
Kes oleks nõus vabatahtlikult oma abi pakkuma?
Mina iseenesest oleksin nõus võimaluste (ehk siis aja) piires aitama.
Seda teostada saaks kõige varem 2009. aastal ma avran. Paari kuuga eis aa korralikku filmi teha - eeltöö aega napib liialt. Kui teha siis juba korralikult ja nii, et sellest tuleks väärt film, mdia saaks teiste sõjafilmidega ühele riiulile pannaJuhan K kirjutas:Ehk siis, et asi ei jääks idee tasemele, tuleb kohe-kohe tegutsema hakata. Liiatigi on kevad ja suvi juba lähenemas, millal on ehk kõige parem filmida. Eeltööga peab juba täna pihta hakkama, et ilusate ja soojade ilmade saabumise ajaks oleks kõik filmimiseks valmis.
Niisiis, teadjamad mehed, teie etteaste:
1) Kui palju sellise ülla ürituse jaoks krõbisevat vaja on?
2) Kui palju on vaja näitlejaid? Kas need peavad olema mingi kogemusega, või kõlbavad ka täielikud näitlemisvõhikud, ent asjahuvilised inimesed?
3) Kes stsenaariumi valmis kirjutab? Kui keegi siinsetest foorumlastest on nõus selle oma õlule võtma, siis kuidas abiväega on?
4) Kui palju on vaja materjali eelnevalt läbi töötada? Kellega konkreetselt ühendust võtta konsulteerimise asjus?
5) Tehnika ja muud rekvisiidid?
Kaasfoorumlastele ka väike küsimus:
Kes oleks nõus vabatahtlikult oma abi pakkuma?
Mina iseenesest oleksin nõus võimaluste (ehk siis aja) piires aitama.
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Seda teostada saaks kõige varem 2009. aastal ma avran. Paari kuuga eis aa korralikku filmi teha - eeltöö aega napib liialt. Kui teha siis juba korralikult ja nii, et sellest tuleks väärt film, mdia saaks teiste sõjafilmidega ühele riiulile pannaJuhan K kirjutas:Ehk siis, et asi ei jääks idee tasemele, tuleb kohe-kohe tegutsema hakata. Liiatigi on kevad ja suvi juba lähenemas, millal on ehk kõige parem filmida. Eeltööga peab juba täna pihta hakkama, et ilusate ja soojade ilmade saabumise ajaks oleks kõik filmimiseks valmis.
Niisiis, teadjamad mehed, teie etteaste:
1) Kui palju sellise ülla ürituse jaoks krõbisevat vaja on?
2) Kui palju on vaja näitlejaid? Kas need peavad olema mingi kogemusega, või kõlbavad ka täielikud näitlemisvõhikud, ent asjahuvilised inimesed?
3) Kes stsenaariumi valmis kirjutab? Kui keegi siinsetest foorumlastest on nõus selle oma õlule võtma, siis kuidas abiväega on?
4) Kui palju on vaja materjali eelnevalt läbi töötada? Kellega konkreetselt ühendust võtta konsulteerimise asjus?
5) Tehnika ja muud rekvisiidid?
Kaasfoorumlastele ka väike küsimus:
Kes oleks nõus vabatahtlikult oma abi pakkuma?
Mina iseenesest oleksin nõus võimaluste (ehk siis aja) piires aitama.
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 5 külalist