Et asja ülesleidmine pole kõige lihtsam, kopin selle siia üles. Loodetavast autor ei pahanda
Poisid maskeerimisülikonnas
Pealkiri on parafraas filmist pealkirjaga «Inimesed sõdurisinelis», kirjutama seda aga ajendavad mind ajakirjanduses ilmuvad artiklid kaitseväest ja ajateenistusest kõrvalehoidjatest. Kiites Eesti kutseliste kaitseväelaste, Scoutspataljoni ja EOD (Explosive Ordnance Disposal – demineerimisüksus – toim) meeskonna jõupingutusi missioonidel, unustatakse ära, et igal kevadel astub garnisoni väravast tsiviilellu tagasi sadu noormehi, kes on õppinud kaitsma meie riiki. Kindlasti ei taha ma selle kirjatükiga põrmugi kahandada professionaalide tegevust, pigem vastupidi.
USA endine jalaväerühma ülem Brandon Friedman toob oma raamatus «The war I always wanted» välja selle, et sissisõda, mis toimub Afganistanis ja Iraagis, on oma iseloomult sõdurile kõige raskemini talutav. Pole kindlat rindejoont ega turvalist paika, hoolimata sellest, et jõu ülekaal on sinu poolel.
Kui lugeda ajateenistust puudutavaid artikleid, võib jääda mulje, et keegi ei taha seal olla, ajateenijad on laisad, ei suuda midagi õppida, haiged, ja väljaõpe pole ka kõige parem. Viimane aeg on selgitada, et hoolimata raskustest, mida loovad bürokraatia ja asjatundmatu juhtkond, saavad sõdurid üsnagi pädeva väljaõppe ning üldiselt on distsipliiniga kõik korras. Muidugi on suuri erinevusi eri väeosade vahel. Teenisin aega pioneeripataljonis, mis paistab silma raudse korra ja kõrgete nõudmistega ülemate poolest. Silmaringi laiendas väljaõppetsükkel sidepataljonis, mille kord ja väljaõpe nõuavad veel arendamist.
Hoolimata 45-kilosest varustusest 70 km rännakul, ärajäetavatest linnalubadest, kaheksa tundi kestvatest korduvatest toakoristamistest, said minu kaasajateenijad alati hakkama.
Kuigi vahel tuli arsti juurde saamist pikalt oodata või siis endal tohtrile kolm nädalat selgitada, et sul on põskkoopapõletik, teeb suurem osa mehi siiski ajateenistuse edukalt läbi. 11 kuu jooksul õppisin jalaväetaktikat, pioneeriasjandust sillaehitusest kuni lõhkamiseni, sidetehnikat ja jao juhtimist ning väga paljusid uusi inimesi tundma kriisisituatsioonides.
Kindlasti ei tasu alahinnata seda pingutust, mida ajateenistus endast kujutab. Rääkides sellest, kas reservi läinud ajateenijatest saaksid ka riigi kaitsjad, võin öelda, et minu jaost tuli vähemalt kolm uut kaitseliitlast, ning öösel telgis arutades aprillirahutuste ajal seda, mis saab, kui tekiks tõsine sõjaline kriis, olid kõik valmis oma kodumaad kaitsma.
Minu arvates tuleks ajateenistuse mainet avalikkuse silmis tõsta, parandada väljaõpet – vähem aja ära istumist ja rohkem harjutusi, tuleks luua pädev meditsiinisüsteem, kus poleks üks arst 400 mehe peale, välja vahetada instruktoriteks mittesobivad kaitseväelased.
Maine tõstmisele pani aluse juba Ats Parve oma näituse «Malchiki! Malchiki!» avamisega Tallinna loomaaias. Tema on üks nendest meestest mu jaos, kellele julgen loota, kui peaksime taas kokku tulema rohelaigulistes riietes ja relva kätte võtma.
Erik Berlin,
2006–2007 pioneeripataljoni ajateenija, TÜ keemiatudeng
Üldine ajateenistuskohustus
ninnu-nännu ninnu-nännu...!!! suht mõttetu jutt tegelt. olks nii ja oleks naa..küll siis tuleksid ja teeksid. miks ei minda praegu sõjaväkke on eesti keeles öeldes põhjuseks see,et seal pole mingeid tagajärgi. tahan lähen ei taha ei lähe ja ongi asi mutt.! nõuka ajal oli põhjus see,et kui ei läinud võidi sind selle eest riigireeturiks tembeldada ja sellega kaasnevaid tagajärgi ei ole mul ilmselt vaja siin kirjeldada. olge nüüd ausad vanemad olijad kes nõuk. armees teenisite ja öelge,et kas te ikka oleksite siis läinud sinna suure hurraaga kui oleks kord ses suhtes samasugune olnud kui praegu...? võttes arvesse kindlasti seda,et vanus oleks 18-20 ja igasugused arusaamised ja vaated asjadele sellele vanusele vastavad. ma arvan,et ega vist ei oleks ikka või mis..?ja miks tollal vaadati viltu neile on põhjus just see,et näe meie istusime oma 2 aastat ära a sina sitavares lõid niikaua lulli! a'la kui hundikarjas elad pead koos nendega uluma. praegu ilmselt on just vastupidi,et need kes ära käivad,neile vaadatakse enamiku poolt viltu. just sellepärast,et ta erineb hallist massist.
90 nendatel oli teine arusaam asjadest...mina käisin ka siis ära ja pold hullu midagi. aga need,kes sel ajal seal käisid olid üles kasvanud kaunil nõuk. ajal ja said asjadest teisiti aru kui need memmepojukesed keda kodus on siiani mannapudruga lusika otsast toidetud.sel ajal oli pisikesest peale sisse juurdunud,et seal peab ära käima ja teist võimalust pole. praegu on asi täpselt vastupidi...pigem nii,et sealt peab minema pääsema..! olin hiljuti ühe kaubanduskeskuse kassajärjekorras ja minu ees oli 4 u.12-14 aastast poissi. tahtmatult kuulsin nende juttu pealt ja see oli u. selline:1. tead,et Timo vend võetigi sõjaväkke?
2. kas ta siis sealt med. komisjonist ära ei pääsenud?
1.ei,oli kõik korras olnud.
2. loll on. ei oska sebida. ragnari sõber sai niimoodi ära,et ütles seal komisjonis psüholoogile,et ta tõmbab iga päev kanepit ja on sõltuvuses ega saa ilma olla enam. ta oleks pidanud ka midagi sellist ütlema või siis näiteks hullu mängima. nüüd on tal 8 kuud persses.
Ansipit tsiteerides: tule taevas appi!!! kui juba 14 aastased poisikesed peavad sõjaväest ära hiilimist nii tähtsaks,et on nõus selle nimel end narkariks või hulluks tunnistada laskma,siis mida sealt oodata ongi..?
2. kas ta siis sealt med. komisjonist ära ei pääsenud?
1.ei,oli kõik korras olnud.
2. loll on. ei oska sebida. ragnari sõber sai niimoodi ära,et ütles seal komisjonis psüholoogile,et ta tõmbab iga päev kanepit ja on sõltuvuses ega saa ilma olla enam. ta oleks pidanud ka midagi sellist ütlema või siis näiteks hullu mängima. nüüd on tal 8 kuud persses.
Ansipit tsiteerides: tule taevas appi!!! kui juba 14 aastased poisikesed peavad sõjaväest ära hiilimist nii tähtsaks,et on nõus selle nimel end narkariks või hulluks tunnistada laskma,siis mida sealt oodata ongi..?
Sinna kohta, kus sõjaväes olin läheksin hea meelega, kui aeg tagasi keerata (võibolla mõnede väljajätmistega, nt afgaani transa). Samas ei saa võrrelda VK ja EK. Lihtsalt nõuka ajal oli väeosade mitmekesisus nii suur, et kõik, kes ei olnud mingi konkreetse veaga (puudega) või psüühiliselt ära, said mingi asjaga ikka hakkama. Meil lihtsalt pole pooli väeliike (struktuure) olemaski. Lihtne reegel oli et, kui sa kutsealuste komisjonist läbi ei läinud, võisid samahästi ka juhilubadest suu puhtaks pühkida. Seega, kes kroonus ei käinud võis samahästi autojuhtimisõiguse ka varna riputada. Praegu võiks sama kehtida. Ja ma usun et autojuhilubadeta vend juba mingi vinge vend ei ole. Kui ikka vingerdab komisjonis, et kanepimees või tont teab mis luuludega (ma ei annaks elus sellisele lube kätte - kuigi tundub et antakse ja sellest ka nii palju idioote liikluses), siis las ise pärast sebib mööda arste ja tõestab, et tegelt ei ole. Ja kui enne õiget vanust saab tõestatud (lihtsalt autojuhilubade tahtmine liiga suur), siis kohe kroonu.olge nüüd ausad vanemad olijad kes nõuk. armees teenisite ja öelge,et kas te ikka oleksite siis läinud sinna suure hurraaga kui oleks kord ses suhtes samasugune olnud kui praegu...?
Lihtne, loogiline ja üsna ruttu järjekord ukse taga. Ole ainult mees ja võta vastu.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Miks pidi kapten Jeeser ataki saama? Mingi terviserike? Väeosast väljalubamise puhul ei aita ÜRO ega kaitseministeerium.sadist kirjutas:Tagalapatis oli paar aastat tagasi juba selline juhtum,et üks rühm jäeti karistuseks nädalavahetusel "sisse".Tüübid said muidu peaaegu iga nädal välja ning nüüd üks neist muidugi kaebas emmele.Ja emme läks Kaitseministeeriumi.Kapten Jeeser pidi rivi ees äärepealt südameataki saama.
Oma kohustusliku aega teenisin Jõhvi ÜksikPääste Kompaniis.Sporti tegime kõvasti,aga laskams käisin korra ja sain 3 padrunit.Sõjaline välja õpe koosnes nädal põllupeal roomamisest. ja metsa laagris talvel kaeviku uuristamisest,sest 2001a. talv oli karm maa oli jääs ligi 1m:)Edasi viis teenistus Demineerimiskursustele oli väga asjalik sai lõhatud ja hävitatud igat sorti kraami.Üle jäänud 5 kuud olid väljakutsete rohked ja iga nädal sain käia simulaatorit laskmas8kuna kuulusin KL-i) teised kaasteeniad sahistasid lappi,olid köögi toimkonnas või vahtkonnas
Nüüdseks olen juba pikemalt teenistuja ja missilgi ära käinud. ja pean kahjuks tõdema et värk lonkab meil kahe jalaga. Siiani ei ole suudetud sõdurite baasväljaõpet ühele pulgale viia ja kaadreid ei koolitata üldse.See mis Võrus said ja kõik.järelõpe olematu.
ja siin naaksuda et a,la noored ei taha teenida siis viga on kasvatuses. kas teie kõik ikka teede endast oleneva et tõsta seda isamaalisust meie lastes või lastelastes.
Nüüdseks olen juba pikemalt teenistuja ja missilgi ära käinud. ja pean kahjuks tõdema et värk lonkab meil kahe jalaga. Siiani ei ole suudetud sõdurite baasväljaõpet ühele pulgale viia ja kaadreid ei koolitata üldse.See mis Võrus said ja kõik.järelõpe olematu.
ja siin naaksuda et a,la noored ei taha teenida siis viga on kasvatuses. kas teie kõik ikka teede endast oleneva et tõsta seda isamaalisust meie lastes või lastelastes.
-
BackInAction
- Liige
- Postitusi: 258
- Liitunud: 04 Apr, 2006 8:41
- Asukoht: Kuidas juhtub...
- Kontakt:
Point on selles, et suured ülemused ja seega ka ministeeriumirahvas on meil nagu öeldakse - ilma mu**deta. Kui mõni turumutt helistab ja kaagutama ning krokodillipisaraid valama kukub, siis sageli helistatakse kohe vastavale ülemale, et MIS TEIL SEAL TOIMUB? Miks x meest linna ei lubata? jne. Lõpuks tuleb kompaniiülemale K Ä S K - mees peab linna saama (sest ta emme helistas vms). Ja oi seda memmepojast sõduri kahjurõõmu (ning lähimate ülemate meeleheidet).Lohetapja kirjutas:Miks pidi kapten Jeeser ataki saama? Mingi terviserike? Väeosast väljalubamise puhul ei aita ÜRO ega kaitseministeerium.
Taolised debiilsused vähendavad märgatavalt kaadri ja eks ka normaalsete ajateenijate motivatsiooni. Kaob tööisu. Hea rivikaadri äramineku üks tagantõukajaid on kindlasti ka sellised nonsens-olukorrad, kus otsesed ülemad lasevad (nahahoidlikult) nende alluvatel neile piltlikult öeldes pähe si***uda.
Selle asemel tuleks iga taoline mammakene lihtsalt igal võimalikul tasemel viisakalt pikale lainele saata ja sellega vestlusele joon alla tõmmata. Mida aga sageli ei tehta, sest mõnigi ülemus tahab igal võimalusel oma nahka hoida ja tähtis välja paista, aga samal ajal alluvatele kõvakäelist käskijat mängida. Võib muidugi mõistatada, kas taolisel ülemal on ka alluvate ülemate silmis autoriteeti.
Ma vaatan, siin räägitakse mingist tiibamistest, rullimistest jms asjadest. On see nüüd siis eriline näitaja, et igaüks peab saama teha just seda? ja kui ta teeb need asjad, kas siis puhtalt see tõstab kaitseväe maine lakke? 
Kas nüüd mingi jao tiibamine vms on päris konkreetne näitaja? Väeliigid on erinevad ja nende väljaõpe väga erinev. See aeg, kus 95% olid jalaväelased, hakkab KV-s nagu mööda saama (KL-is vist veel pole saanud...).
Samahästi võiks küsida, et kas haubitsast või õhutõrjekahurist oled lasknud? Kui ei ole, järelikult ajateenistus maha visatud aeg vä
Iga ajateenija saab tänapäeval ikkagi suhteliselt tiheda väljaõppe osaliseks ja need ajad peaks möödas olema, kus pool teenistusest käidi üle kahe päeva vahtkonnas-toimkonnas või lükati lappi. Kui mingeid lühemaid "lapiperioode" esineb (autojuhikursuse ajal näiteks), siis ilmselt ei ole hetkel teisiti kuidagi võimalik aega sisustada teenistuse eripärast lähtuvalt. Väeosas käib õppetöö aga E-R 8-17 ja ülejäänud aja passimiseks nimetamine ei ole normaalne, sest millalgi peab ka puhkama (see ei pea tähendama ajateenijale automaatselt - teen, mis tahan!). Tean, et allüksustes tehakse kõik võimalik, et väljaõpe läbi viia. Igasugu paberimajandus ja kavad on detailsed. Baasväljaõppeta, erialaõppeta ja allüksuseõppeta keegi ei jää.
Kes vähemalt viimase 5 a jooksul aega teeninutest tuleb vinguma, et tal oli kaitseväes pidevalt igav ja enamasti passis niisama, otsigu viga iseendast. Nagu see asi, et "kord kärss kärnas, kord maa külmand". Või siis pidi ikka paras erandjuhus olema tal, mida tahaks kohe isegi täpsemalt kuulda.
Võtaks ikka vähe teemasse.
Kas nüüd mingi jao tiibamine vms on päris konkreetne näitaja? Väeliigid on erinevad ja nende väljaõpe väga erinev. See aeg, kus 95% olid jalaväelased, hakkab KV-s nagu mööda saama (KL-is vist veel pole saanud...).
Samahästi võiks küsida, et kas haubitsast või õhutõrjekahurist oled lasknud? Kui ei ole, järelikult ajateenistus maha visatud aeg vä
Iga ajateenija saab tänapäeval ikkagi suhteliselt tiheda väljaõppe osaliseks ja need ajad peaks möödas olema, kus pool teenistusest käidi üle kahe päeva vahtkonnas-toimkonnas või lükati lappi. Kui mingeid lühemaid "lapiperioode" esineb (autojuhikursuse ajal näiteks), siis ilmselt ei ole hetkel teisiti kuidagi võimalik aega sisustada teenistuse eripärast lähtuvalt. Väeosas käib õppetöö aga E-R 8-17 ja ülejäänud aja passimiseks nimetamine ei ole normaalne, sest millalgi peab ka puhkama (see ei pea tähendama ajateenijale automaatselt - teen, mis tahan!). Tean, et allüksustes tehakse kõik võimalik, et väljaõpe läbi viia. Igasugu paberimajandus ja kavad on detailsed. Baasväljaõppeta, erialaõppeta ja allüksuseõppeta keegi ei jää.
Kes vähemalt viimase 5 a jooksul aega teeninutest tuleb vinguma, et tal oli kaitseväes pidevalt igav ja enamasti passis niisama, otsigu viga iseendast. Nagu see asi, et "kord kärss kärnas, kord maa külmand". Või siis pidi ikka paras erandjuhus olema tal, mida tahaks kohe isegi täpsemalt kuulda.
Võtaks ikka vähe teemasse.
ütlus
Eile ütles oma kõnes autasustamistseremoonial Iisraeli kaitseminister Babrak väga ilusad sõnad: "Vabadust on väärt need, kes on võimelised selle eest võitlema". 
Ja Iisrael on vabadust väärt. Selle riigi senine ajalugu on seda näidanud. (Ja võitlevad need, kellel on tugev võitlusmoraal.)
Kas ka EV? Kas ikka on, kui tema kodanikud tema eest suures enamuses lillegi liigutada ei taha ja ka riik ise ennast selleks just eriliselt pingutama ei vaevu (ja ega saagi, sest riiklik organisatsioon tuleneb ju kodanikest). 
P.S. See provokatiivne küsimus polnud esitatud mitte ühegi foorumlase solvamiseks, kuid te kõik peate ausalt tunnistama, et tegelikult on meie foorumikõnelused EV üldpildis suhteliselt erandlikud ja oma arusaamadega oleme me siin seda samuti.
Ja Iisrael on vabadust väärt. Selle riigi senine ajalugu on seda näidanud. (Ja võitlevad need, kellel on tugev võitlusmoraal.)
Kas ka EV? Kas ikka on, kui tema kodanikud tema eest suures enamuses lillegi liigutada ei taha ja ka riik ise ennast selleks just eriliselt pingutama ei vaevu (ja ega saagi, sest riiklik organisatsioon tuleneb ju kodanikest).
P.S. See provokatiivne küsimus polnud esitatud mitte ühegi foorumlase solvamiseks, kuid te kõik peate ausalt tunnistama, et tegelikult on meie foorumikõnelused EV üldpildis suhteliselt erandlikud ja oma arusaamadega oleme me siin seda samuti.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Issand püha jumal ja müristus!
Need tiibamised on need asjad millega jalavägi on nagu tegelenud nii nohh aegade algusest peale. Rohkem sellest rääkida ei taha. Boris viitsib miskit öelda siis ütleb.
Aastal 86 p.Kr tõusid juudid vägivaldsele ülestõusule rooma keisri vastu. Maha suruma saadeti leegion mille komandör oli spetsialist "astuma lahingusse, otse rännaku rivistusest kiviheitemasinate toetusel"
Aga noh, patrioot mõtleb ise välja kuidas ja miks tiivata. Mis ta seda lollust seal ikka vehib põlla peal. Las siis sõjas proovib. Ja nohh, las siis mehed teevad esimesed tankitõrje laksud kah sõjas. Nad ei ole ju erialamehed. Saavad kaks asja korraga - näevad esimest korda tanki ja lasevad esimest korda tankitõrjerelva. Jepp - nii ongi hea.
Aastal 86 p.Kr tõusid juudid vägivaldsele ülestõusule rooma keisri vastu. Maha suruma saadeti leegion mille komandör oli spetsialist "astuma lahingusse, otse rännaku rivistusest kiviheitemasinate toetusel"
Aga noh, patrioot mõtleb ise välja kuidas ja miks tiivata. Mis ta seda lollust seal ikka vehib põlla peal. Las siis sõjas proovib. Ja nohh, las siis mehed teevad esimesed tankitõrje laksud kah sõjas. Nad ei ole ju erialamehed. Saavad kaks asja korraga - näevad esimest korda tanki ja lasevad esimest korda tankitõrjerelva. Jepp - nii ongi hea.
Alternatiivsed ajateenistusmudelid
Ehk jutt siis mitte palgaarmeest ega ka asendusteenistusest
Mina vaataks ajateenistuse lühendamist just sellest vaatenurgast, mida Kapten Trumm oma postituse lõpus puudutab. Ehk siis ühe võimaliku variandina - ajateenistuse hõlmavus 90% peale ja teenistusaeg lühemaks.
Näppudel arvutamist tunnen ma paremini kui tänapäeva Eesti kaitseväe tegelikke numbreid ja korraldust. Et siis kursis olijad palun täpsustage.
Praegu on värbamisgeneratsiooni suurus ca 12 000 aga viie kuue aasta pärast juba 7000. Praegu võetakse kaitseväkke ca 2500 meest, ei oska öelda, mis on teenistusaja keskmine kestus. 90% on vastavalt 10 800 ja 6300 kui arvestame, et need on sünninumbrid, mitte 18 aastaste numbrid, siis räägime 10 000-st praegu ja 6000-st aastal 2013. Siin ei ole arvestatud mittekodanikke, kes võtavad numbreid veel parasjagu vähemaks. No kuni viiendiku?
Ma väidaks, et kui üldse midagi aretada, siis 10 000-le vajaliku infra ja personali jõuame (väikeste liialdustega) täpselt selleks ajaks valmis kui generatsioon on 6000.
Mul puudub õrngi aimdus, milline on ühe ajateenija koha maksumus. Alates toidust kuni kaitsemini tsiviilkontrolörideni, majutus, tehniliste vahendite amort ja kulumaterjalid, kaadri palgad, arvestades ka ajateenija hüvitist. Aga spekuleerime näiteks, et on näiteks 20 000 EEK kuus. Korda 2500 meest kogu aeg ajateenistuses korda 12 kuud ja saame lõdva randmega ei rohkem ega vähem kui 600 miljonit.
Siinjuures pole arvestatud eesmärki, et kõik mehed kuni 55 eluaastani N (näiteks 3) aasta tagant M (näiteks 2) nädalat kordusõppustel käiksid.
3 aastat * 52 nädalat aastas / 2 = 78 nö vahetust. Võtame kordusõppuva generatsiooni suuruseks ca 6000 meest * (55-20 aastat = 35) = 210 000 meest, keda tuleb kordusõppustel 78 vahetusega läbi roteerida. Tulemus - 2700 meest pidevalt kordusõppustel ehk rohkem kui ajateenijaid? Kulu on ilmselt küll tiba väiksem aga räägime ikkagi sadadest miljonitest. Mis on M-i ja N-i adekvaatsed väärtused?
Kaitse-eelarve on 2008 pea 5 miljardit. Kui lükkame kaks korda rohkem mehi teenistusse, siis per nägu maksumus tuleb ilmselt natuke väiksem aga siis oleks see juba nt 1.1 miljardit ehk viiendik. Lihtne valikute küsimus, et kas 600 miljoni eest osta varustust või pidada ajateenijaid. Ajateenija "kohtade" juurdetegemiseks on ka raha vaja aga selle amort on selle 20 000 sees.
Ma ei tea kuidas see 2500 rookiet arvestatakse - kas see on hooaeg ehk siis keskeltläbi ilmselt 9 kuud või 12 kuud. 9 kuu puhul tähendab see, et 12 kuu jooksul, juhul kui kaader jutti töötab (mida hästi ei usu) roteeritakse 12 kuu jooksul siis 3125 ajateenijat.
Milles siis point võiks olla on see, et samade või võrreldavate ressurssidega mis praegu oleks võimalik läbi keerutada kogu generatsioon. Lühem teenistusperiood muudab asja ka üliõpilaste jaoks paindlikumaks. Ja loodetavasti väheneb ka ajateenistuse kui eluraiskaja image.
Kõige selle juures on ka küsimus, et kas ajateenijat osalemine metsatulekahjude kustutamisel on ikkagi põhiküsimus. 20 000 kuus jookseb niikuinii, sõltumata sellest, kas see raha makstakse vabatahtlikele või kustutuskopterite rendiks. Võib ka öelda, et riigi kaitsevõime on meile olulisem kui 10 ha rohkem põlenud metsa. Aga eks see ole otsuse küsimus.
Ja nüüd põhiküsimus, mille kohta tõesti ei tea, kuna pole militaarpedagoog ja nõuk armeega ju Eesti Kaitsevägi võrdlust välja ei kannata: kas see on tõesti nii, et 8 kuuga jõuab vaevalt mingi elementaarse koolituse anda. Tekib küsimus, et kuidas see Šveitsi 3 kuud esimene aasta ja 2 nädalat "elu lõpuni" mudel siis üldse töötada sai. Või oligi mõttetu mudel et ära muudeti?
Seega,
- unustades, et keegi siin palgaarmeest unistab
- oletades et 600 miljonil on hetkel ilmselt parem alternatiivse kasutamise võimalus ajateenijate arvu kahekordistamine
- on peaküsimus, kas meile vajalikku väljaõpet on võimalik nt 6 kuuga teha
ja paluks mitte raiuda, et ainuvõimalik on see kuidas asjad justnimelt praegu on. Kui vaja, siis saab alati. Toodud muutujaid ja konstante võib igaüks korrigeerida ja tulemust usutavamaks loksutada.
Lisaks mõned konkreetsed küsimused:
1) Kas küsimus on selles, et ajateenijad ei suuda kogu trenni vastu võtta, läbi teha või küsimus on selles, et ajateenijate arvu ja väljaõppe pingelisuse kohta on liiga vähe personali. Kui viimane variant, siis on probleem personali arvukuses ehk maakeeli öeldes palgatasemes.
2) Mis ajateenimise motivatsiooni puutub, siis generatsiooni totaalsele kaetusele ülemineku perioodil on vastus kaigas ja türm. Kui professionaalselt toimivast ajateenija väljaõppest mõistliku ajagraafikuga läbikäimine on iseenesestmõistetavus ja on tekkinud terved buržide põlvkonnad, kelle jaoks ajateenistuses mittekäimine on munajoodiku tunnus number üks, siis küll tuleb ka huvi ja patriotism.
3) Loodusõnnetusi juba kommenteerisin aga mõnisada kaitseväelast 3-4 nädala jooksul 2500-st ei ole väga suur mats. See tähendab et ajateenistuse netoaeg väheneb mõni nädal.
Mina vaataks ajateenistuse lühendamist just sellest vaatenurgast, mida Kapten Trumm oma postituse lõpus puudutab. Ehk siis ühe võimaliku variandina - ajateenistuse hõlmavus 90% peale ja teenistusaeg lühemaks.
Sellega, kui suur on meespopulatsioon võib tutvuda stat.ee lehelPraegusel juhul on lühendamine ühiskondlikult õigustatud üksnes juhul, kui teenistusse kutsutakse 2500+2500 meest aastas. Siis võiks kuidagi, kasvõi moraalselt õigustada taseme langust - kompenseeritakse massiga.
Näppudel arvutamist tunnen ma paremini kui tänapäeva Eesti kaitseväe tegelikke numbreid ja korraldust. Et siis kursis olijad palun täpsustage.
Praegu on värbamisgeneratsiooni suurus ca 12 000 aga viie kuue aasta pärast juba 7000. Praegu võetakse kaitseväkke ca 2500 meest, ei oska öelda, mis on teenistusaja keskmine kestus. 90% on vastavalt 10 800 ja 6300 kui arvestame, et need on sünninumbrid, mitte 18 aastaste numbrid, siis räägime 10 000-st praegu ja 6000-st aastal 2013. Siin ei ole arvestatud mittekodanikke, kes võtavad numbreid veel parasjagu vähemaks. No kuni viiendiku?
Ma väidaks, et kui üldse midagi aretada, siis 10 000-le vajaliku infra ja personali jõuame (väikeste liialdustega) täpselt selleks ajaks valmis kui generatsioon on 6000.
Mul puudub õrngi aimdus, milline on ühe ajateenija koha maksumus. Alates toidust kuni kaitsemini tsiviilkontrolörideni, majutus, tehniliste vahendite amort ja kulumaterjalid, kaadri palgad, arvestades ka ajateenija hüvitist. Aga spekuleerime näiteks, et on näiteks 20 000 EEK kuus. Korda 2500 meest kogu aeg ajateenistuses korda 12 kuud ja saame lõdva randmega ei rohkem ega vähem kui 600 miljonit.
Siinjuures pole arvestatud eesmärki, et kõik mehed kuni 55 eluaastani N (näiteks 3) aasta tagant M (näiteks 2) nädalat kordusõppustel käiksid.
3 aastat * 52 nädalat aastas / 2 = 78 nö vahetust. Võtame kordusõppuva generatsiooni suuruseks ca 6000 meest * (55-20 aastat = 35) = 210 000 meest, keda tuleb kordusõppustel 78 vahetusega läbi roteerida. Tulemus - 2700 meest pidevalt kordusõppustel ehk rohkem kui ajateenijaid? Kulu on ilmselt küll tiba väiksem aga räägime ikkagi sadadest miljonitest. Mis on M-i ja N-i adekvaatsed väärtused?
Kaitse-eelarve on 2008 pea 5 miljardit. Kui lükkame kaks korda rohkem mehi teenistusse, siis per nägu maksumus tuleb ilmselt natuke väiksem aga siis oleks see juba nt 1.1 miljardit ehk viiendik. Lihtne valikute küsimus, et kas 600 miljoni eest osta varustust või pidada ajateenijaid. Ajateenija "kohtade" juurdetegemiseks on ka raha vaja aga selle amort on selle 20 000 sees.
Ma ei tea kuidas see 2500 rookiet arvestatakse - kas see on hooaeg ehk siis keskeltläbi ilmselt 9 kuud või 12 kuud. 9 kuu puhul tähendab see, et 12 kuu jooksul, juhul kui kaader jutti töötab (mida hästi ei usu) roteeritakse 12 kuu jooksul siis 3125 ajateenijat.
Milles siis point võiks olla on see, et samade või võrreldavate ressurssidega mis praegu oleks võimalik läbi keerutada kogu generatsioon. Lühem teenistusperiood muudab asja ka üliõpilaste jaoks paindlikumaks. Ja loodetavasti väheneb ka ajateenistuse kui eluraiskaja image.
Kõige selle juures on ka küsimus, et kas ajateenijat osalemine metsatulekahjude kustutamisel on ikkagi põhiküsimus. 20 000 kuus jookseb niikuinii, sõltumata sellest, kas see raha makstakse vabatahtlikele või kustutuskopterite rendiks. Võib ka öelda, et riigi kaitsevõime on meile olulisem kui 10 ha rohkem põlenud metsa. Aga eks see ole otsuse küsimus.
Ja nüüd põhiküsimus, mille kohta tõesti ei tea, kuna pole militaarpedagoog ja nõuk armeega ju Eesti Kaitsevägi võrdlust välja ei kannata: kas see on tõesti nii, et 8 kuuga jõuab vaevalt mingi elementaarse koolituse anda. Tekib küsimus, et kuidas see Šveitsi 3 kuud esimene aasta ja 2 nädalat "elu lõpuni" mudel siis üldse töötada sai. Või oligi mõttetu mudel et ära muudeti?
Seega,
- unustades, et keegi siin palgaarmeest unistab
- oletades et 600 miljonil on hetkel ilmselt parem alternatiivse kasutamise võimalus ajateenijate arvu kahekordistamine
- on peaküsimus, kas meile vajalikku väljaõpet on võimalik nt 6 kuuga teha
ja paluks mitte raiuda, et ainuvõimalik on see kuidas asjad justnimelt praegu on. Kui vaja, siis saab alati. Toodud muutujaid ja konstante võib igaüks korrigeerida ja tulemust usutavamaks loksutada.
Lisaks mõned konkreetsed küsimused:
1) Kas küsimus on selles, et ajateenijad ei suuda kogu trenni vastu võtta, läbi teha või küsimus on selles, et ajateenijate arvu ja väljaõppe pingelisuse kohta on liiga vähe personali. Kui viimane variant, siis on probleem personali arvukuses ehk maakeeli öeldes palgatasemes.
2) Mis ajateenimise motivatsiooni puutub, siis generatsiooni totaalsele kaetusele ülemineku perioodil on vastus kaigas ja türm. Kui professionaalselt toimivast ajateenija väljaõppest mõistliku ajagraafikuga läbikäimine on iseenesestmõistetavus ja on tekkinud terved buržide põlvkonnad, kelle jaoks ajateenistuses mittekäimine on munajoodiku tunnus number üks, siis küll tuleb ka huvi ja patriotism.
3) Loodusõnnetusi juba kommenteerisin aga mõnisada kaitseväelast 3-4 nädala jooksul 2500-st ei ole väga suur mats. See tähendab et ajateenistuse netoaeg väheneb mõni nädal.
Peaks siia teemasse käima:
Lugesin siin miskit 3.jaanuari sopalehte (SLÕL) ja jäi silme alla selline tekst:
Meesteportaali mees.eu külastajad valisid 31.detsembrini kestnud hääletusel lõppenud aasta meesteks ansambli "Bedwetters" liikmed.
Bedwetters edestas ülekaalukalt 2.kohale jäänud Pärnu vanameistrit Jüri Jaansonit ja 3.kohale platseerunud kettaheite maailmameistrit Gerd Kanterit.
Tänapäevane arusaam siis meestest?
Lugesin siin miskit 3.jaanuari sopalehte (SLÕL) ja jäi silme alla selline tekst:
Meesteportaali mees.eu külastajad valisid 31.detsembrini kestnud hääletusel lõppenud aasta meesteks ansambli "Bedwetters" liikmed.
Bedwetters edestas ülekaalukalt 2.kohale jäänud Pärnu vanameistrit Jüri Jaansonit ja 3.kohale platseerunud kettaheite maailmameistrit Gerd Kanterit.
Tänapäevane arusaam siis meestest?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 1 külaline