viljandimaa

[FW Anton]

Tegelikult oli asi nii, et üks moonarong lasti õhku Halliste jaamas (jaamahoone hävines) ja kaks gruppi vaguneid Mõisakülas neist üks jaama Ruhja poolses sissesõidus ja teine otse jaamas, hävines väga stiilne jaamahoone, põlevad vaguni tükid lendasid ka raudteetehasesse ja süütasid selle, arhiiv ja kontor põlesid maani maha.

[snaiper]

Loodi -Viljandi vahel toimunud möllust küll midagi pole kuulnud. Küll on Loodi - Sinialliku vahelisel lõigul mäeharjal ohtralt kraatreid, mis tunduvad militaarset päritolu. Kuskilt oleks nagu midagi kuulnud et sinna olevat mingeid õppelaskmisi tehtud kunagi hallil ajal. Teab keegi nende kraatrite päritolust midagi?

[Lupus]

Loodi poolt Viljandisse tulid 41 sakslased. Ja lõid seal ikka lahingut ka . KOhalikud punased ja mõned punaarmee regulaarüksused ka. Kaua nad sakslastele vastu ei pidanud.

[oleeg]

Pisut sõditi. Siinkohal keeleliselt korrigeerimata vabatõlge ...

NKVD 22. MLD lahingud Viljandi all
8. Armee taandus saksa motoriseeritud üksuste surve all mööda Läti territooriumi Eestisse, NKVD vägede 22. diviis kuulus 10. LK koosseisu.
…
8. Armee, sooritades taandumist Eestisse, sai käsu peatada vaenlase edasiliikumine järvede vahelisel alal linnade Pärnu, Viljandi ja Tartu joonel. Vastavalt 8. Armee juhataja korraldusele asus 10. LK kaitsepositsioonile Pärnu ja Võrtsjärve vahel, 11. LK kaitses liini Võrtsjärv - Tartu linn kuni Peipsi järveni, NKVD 22. MLD sai kaitserajooni teedesõlm ja Viljandi linn. Kaitseks käsu saamisel paiknesid diviisi üksused järgmiselt: 155. konvoipataljon lahkus sm. Rakutini korraldusel diviisi koosseisus Pihkvasse; Punakaardiväe polk, kurnatud raskest rännakust harjumatusest sooritada marsse, paisati minu poolt Põltsamaale enda kordaseadmiseks; 83. raudteepolk teel Tõrva – Mustla, oli 12 km kaugusel Viljandist; 5. mlp pidas saksa luuregrupiga lahingut Paisteli(?) mõisa piirkonnas.
Lähtudes olukorrast käskisin 5. mlp - l jätta külgkaitse (varitsus ?) – rood koos kuulipilduja jaoga ja üks tank, polgul aga kiiresti eemalduda ja asuda kaitsepositsioonile lõuna pool Viljandi linna.
8. juuli kella 8.00-ks asus 5. mlp kaitsepositsioonile, 83. raudteepolk oli alles rännakul. Kell 10. 00 vaenlane, purustanud 5. mlp külgkaitse (varitsuse?), kuni polgu jõuga tungis peale 5. mlp kaitsepositsioonile. Vastase suurtükivägi avas marutule polgu kaitserajoonile ja Viljandi linna lõunaservale. Suurtükimürskudest linna serv süttis. Vastase lennuvägi pommitas pidevalt kaitse rajooni ja purustas linna.
/Edasi on lahingukirjeldus, …./
Lahing kestis kaks tundi, selle aja jooksul hävitati kuni polk vastase jalaväge, 2 tankitõrje suurtükki ja mõningad miinipildujad. Polk kaotas 1 tanki (põles ära), 17 meest haavatutena ja 5 surnutena.
Kell 12.00 lahing vaibus. …
Fašistide lennuvägi jätkas rünnakuid Viljandi linnale; pommid tabasid telegraafi hoonet ja NKVD-d, kus asus 22. MLD komandopunkt. Linn põles, tänavatel käis lahing sm Pasternaki* hävituspataljoni ja viienda kolonni vahel, vedelesid surnud ja haavatud. Selleks ajaks koondus 83. raudteepolk linna: üks pataljon võttis kaitsepositsiooni sisse linna kaguserval, teine pataljon asus teise ešeloni.
5. mlp taastas vasturünnakuga oma olukorra ja hõivas endise kaitseliini.
Kell 16.00 avasid sakslased suurtükkidest ja miinipildujatest marutule 5. mlp kaitse eesliinile ja tulevalli järel läks jalavägi rünnakule, tanketid liikusid jalaväe järel. … /Lahingu kirjeldus/

… Teine fašistide rünnak oli tagasi löödud. Kaitse oli taastatud, vastane kaotas kuni roodu jalaväge, tankitõrje kahuri ja mõningad miinipildujad. Meie kaotused: kaks tanki said kergeid vigastusi, üks põles ära. …
Oodates vaenlase rünnakut diviisi kaitse vasakule tiivale, tugevdasin ma vasakut tiiba 5. mlp polgukooliga.
Vastase rünnaku nurjamiseks suunasin paremale tiivale 83. raudteepolgu 2. pataljoni, andes hoobi vastase tiivale.
Kell 18.00 ründas vastane kaitsel olevat 83. raudteepolgu pataljoni, hävitas miinipilduja tulega kohe kuni pool roodu ja tungis peale Viljandile, tungides 5. mlp tagalasse. Ohu likvideerimiseks paiskasin vasakule tiivale tankid, 5. mlp kuulipildujaroodu jao ja sm. Pasternaki hävituspataljoni. Vastane peeti kinni.
83. raudteepolgu 2. pataljon vastase tiivale ei tunginud, vaid viibis paremal tiival kartes, et lõigatakse sakslaste poolt ära. Vastane, veendunud, et Viljandit otse vallutada on raske, hakkas linnast mõlemalt poolt ümber minema, tekitades ohu tagalateed ära lõigata. Sidet 10. LK komandöriga ei olnud. Vasem naaber, 10. LD, kaitses kaugel paremal, taga ja pidevalt taandus tagasi. Diviisi toetav korpuse suurtükiväe polk lahkus, kuna vaenlane ähvardas tulepositsioonidele väljajõudmisega. Lähtudes olukorrast, otsustasin ma pimeduse saabumisega väljuda linnast teisele kaitseliinile.
Taandumise varjamiseks koondasin 5. mlp pataljoni, tankiroodu, patarei paigutasin tulepositsioonile ja läksin neljandale vastupealetungile, millega sundisin vaenlast lõpetama tiibade ümberhaaramise, sel ajal aga paiskasin teisele kaitseliinile 5. mlp 2. pataljoni, mille kaitse all pimeduse saabudes viisin diviisi lahingust välja.

Sakslaste luurepataljoni purustamine Mudisti rajoonis
Öösel kaotas vastane kontakti 22. MLD-ga. Koidikul sööstis fašistide luurepataljon ettevaatust alahinnates Navesti jõe ülepääsude juurde.
5. mlp 2. pataljoni komandör kapten Durov, kes kattis diviisi taandumist ja Mudisti piirkonnas ülepääse, korraldas varitsuse: kaks kahurit, rühm raskekuulipildujaid ja roodu jalaväge paigutas teele, kaks laskurroodu paigutas kõrgendikele tee kõrval. Sellisel kujul moodustati tulekott kuni kilomeetrini. Fašistide luurepataljon sööstis mööda maanteed: ees grupp mootorrattureid, nende järel neli tanketti, tankettide järel kaheksa veoautot jalaväega. Mootorratturid peatusid koost lahti võetud sillakese juures, nende juurde sõitsid tanketid ja jalavägi. Sel ajal avas varitsus signaali peale tule kolmest küljest. Kohe hävitati mootorratturid, hävitati kaks tanketti, süüdati mõned masinad, ülejäänud visklesid igasse suunda. Poole tunni jooksul oli vaenlase luuresalk hävitatud ja vähestel õnnestus tagasi põgeneda. See edukas vastulöök vaenlasele peatas tema edasiliikumise viieks tunniks. Selle aja jooksul diviis ületas jõe, õhkis silla ja jõudis talle määratud kaitse piirkonda.

terv
o

[oleeg]

Pisut veel ühest dokumendist ...
NB! Tegu vabatõlkega ...!

Viljandi linna kaitse
Kasutades ära soodsat veetõket, Viljandi linna lõunaservale kaevatud tankitõrjekraave ja kaevikuid, hõivas 5. MLP raudtee külakese, Kirp’i rajooni, Uus Võidu mõisa, 83. RDTP – Petri, Val, Prav, Uus Võidu, Saba.
Vaenlane koondas rindelõigule raskesuurtükiväega tugevdatud 61. JD, peajõud paiskas 5. MLD vastu otserünnakuga, samal ajal üks polk ründas 5. MLP parema tiiva ühenduskohta pikki raudteed Viljandi suunas.
Äge lahing kestis 12 tundi, 5. MLP läks kolmel korral vastupealetungile ja 47. korpuse suurtükiväe polgu ja tankiroodu toetusel tungis kiiluna vaenlase pealetungivatesse kolonnidesse, hävitades kuni polgu jalaväge, kümme polgu suurtükiväe suurtükki ja mõned miinipildujapatareid.
Meie poolelt olid kaotused tühised: kõigest 7 tapetut, 11 haavatut ja hävinenud 2 tanki BT. Suuri kaotusi kandes koondas vaenlane 5.MLP paremale tiivale oma reservid, luues ümberpiiramise ohu ja alustas üksuste avatud kokkupuutekohtadesse sisse imbuma, peale mida 22.MLD läksid üle liikuvale kaitsele ja hõivasid vasaku kaitserajooni mööda Navesti jõge.
Peale 22. MLD taandumist andis saksa raadiovõrk edasi ebatavaliselt valelikku informatsiooni, teatades, et nõukogude väed kaotasid Viljandi all 7 500 tapetute ja haavatutena, mõned kümned tanke ja palju suurtükiväge.
Pidades lahingut pikki maanteed suunaga Viljandi, Võstra, Võhma, Mudiste, Jaska, Navesti mõis, Türi liikuva kaitse meetodil, pidasid 5. ja 83. RDTP lahingut iga jalatäie maa pärast, kattes 10.LK üksuste taandumist, mis hõivasid uue liini pikki Navesti põhja- ja loodekallast.
12. juulil 1941. a. minnes üle Võhma, Lopre mõisa, Kolga-Jaani liikuvale kaitsele, alustasid 30 km pikkusel lõigul ägedaid lahinguid vaenlasega, kes hõivas Viljandi kui teedesõlme, hakkas mööda teid laiali valguma kirdesse Pirka – Kolga-Jaani, põhja Võhmasse ja loodesse Suure-Jaani, püüdes nii luua 22. LD ümberaaret.
Siiski, tegutsedes peasuunal, aimas 22. MLD juhtkond õigeaegselt ära vaenlase kavatsuse. 83. RDTP allüksused korraldasid vasturünnaku ja rikkusid vaenase plaanid.
Vaenlase Pirika piirkonda mööda külateid 17 veoautol koos TT suurtükkidega läbiimbunud luurerood võeti 3. RDTP üksuste ja Punaarmee üksuste varitsusega vastu kõrgendiku 48,0 piirkonnas. 6 veoautot jalaväega hävitati, tapeti kuni rühm vaenlase jalaväge, hõivati 2 automaat TT suurtükki ja kuulipildujad, vange võeti 11.
5. MLP 1. pataljoni paremalt tiivalt Vodpravsaare (?) suunalt möödunud vaenlase kuni pataljoni suurune üksus, mis oli tugevdatud 8 keskmise tankiga, paiskas 1. pataljoni TT suurtükkide puudumise tõttu teeristini, mis on 4 km lääne pool Põltsamaad.
Põltsamaad kaitsev TT suurtükkidega tugevdatud 163 LP üks pataljon hävitas 6 vaenlase tanki, ülejäänud pöörasid tagasi. 5. MLP 1. pataljon koos 2 juurdeantud tankiga läks diviisi staabi luurejaoskonna ülema v. leitnant Agejevi juhtimisel üle vasturünnakule, lõi vastase teeristilt välja ja hakkas Vin (Vinni ?), Kolga-Jaani suunal tagasi suruma. Toimus 4 tunnine lahing metsasel alal, mille tulemusel vaenlane paisati 8 km tagasi ja kaotas kuni roodu surnute ja haavatutena.
Meie kaotused: 1 tank, 3 meest surnutena ja 10 meest haavatud. Hõivatud positsioone hoidis 5. MLP 1. pataljon kaua. Vaenlase pealetung oli seisma pandud.

terv
o

[snaiper]

Vabandust Oleeg, aga need materjalid tunduvat pisut ebaadekvaatsed ja propagandamaigulised - a´la neetud faśistid kaotasid polgujagu mehi aga punaarmee vapratel võitlejatel aint üks tank läks kogemata kärssama natukene.
Seoses sellega ei tea mis osa sealt üldse (kui üldse) tõsiseltvõetav on. Ega äkki pole kuskil mujal andmeid nende lahingute kohta?

[oleeg]

Vastuseks snaiper´ile:

Vabandust Oleeg, aga need materjalid tunduvat pisut ebaadekvaatsed ja propagandamaigulised...

Ma ei kahtlegi, et selline mulje jääb, kuid eile õhtul polnud mul lihtsalt niipalju aega, et pisut tausta kommenteerida.
Tegemist on ühe konkreetse üksuse kahe erineva ülema ametlike ettekannetega.
Tekstis esitatud "oma" kaotusi võib võtta kui mitte 100% siis 95% tõestena kindlasti. Asi nimelt selles, et juurdeantud üksuste kaotusi need ei sisalda!!!
Mis puudutab propagandat, siis tegemist on ametlike ettekannetega nö lahingohvitseridelt, mitte tagalarottidelt. Tõsi, ka nende hulgas leidus ilukirjanikke, kuid konkreetses ametkonnas esines seda oluliselt vähem.

Võimalik, et kiiruga tõlkides tegin ka mina mõne apsaka ja läksin lihtsama vastupanu teed ... Palun kergemat karistust

Tekstide siinkohal äratoomisel oli kaks mõtet:
näidata Eestis tegutsenud üksuste tegutsemist ja juhtimise poolt, teisalt anda natuke mõtlemisainet. Tundub, et tänastes kooliõpikutes ja ka nõukogude aja laiatarbekirjanduses lõdva randmega kirjutatud ülevaated on tekitanud ilusa loo rahulikust sõjasuvest. Seevastu näed, 1944 aastal sõditi !
Ei tahaks päris nõus olla. Ka 41 aastal toimus päris palju, mida lihtsalt ei teata, on püütud unustada või suisa kustutada.

terv
o

[Abramis]

Torkab üha rohkem silma täielik nihilism, et mitte õelda vaenulikkus, nõukogude aja materjalide suhtes. Küll kasutatakse sõnu s**t, küll p**k.

Kust olete saanud sellise hoiaku?. Kas seda õpetatakse praeguseaja koolides? Kas see on lihtsalt madala haridustaseme tunnus või ühiskonnas soositud hoiak?

Kui see on madala IQ taseme, e. IQ reidi, tunnus siis pole muud öelda kui MINU KAASTUNNE!

[oleeg]

Jõudu Abramis, kudas läheb? Ära nüüd närve riku, elu teeb omad korrektuurid. "Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea ..."

terv
o

[Jaanus2]

Oleeg, seal on mainitud saksa tanke. Mis need olid ja mille koosseisu kuulusid? Ei meenu nagu saksa tanke siin sel ajal - mulle ei meenu muidugi palju asju ja see ei näita midagi

[Lupus]

Hea fantaasia on neil meestel olnud kes neid ettekandeid kirjutasid. Saksa jalaväediviisil ei olnud tanke !!! . Ja Viljandi all ei olnud sakslastel ühtegi tanki.

[Jaanus2]

Suhtume allikakriitiliselt ja oletame, et mingid masinad olid, mis suure hirmu õhkkonnas veidi tanke meenutasid. Mis need võisid olla?

[oleeg]

Oleeg, seal on mainitud saksa tanke. Mis need olid ja mille koosseisu kuulusid? Ei meenu nagu saksa tanke siin sel ajal - mulle ei meenu muidugi palju asju ja see ei näita midagi ...

Suhtume allikakriitiliselt ja oletame, et mingid masinad olid, mis suure hirmu õhkkonnas veidi tanke meenutasid. Mis need võisid olla?

Ise küsisid, ise vastasid! Vastus õige - jääb üle vaid oletada.

Tõenäoliselt oli tegu mingisuguste tehnikaimedega, kuid millega - ei hakka valetama. Aegade jooksul olen selgeks saanud, et igas legendis on terake tõtt. Kas oli tegu soomusautode, poolroomikmasinate, traktorite jne jne - vajab uurimist.



Lupus kirjutab:

Hea fantaasia on neil meestel olnud ...

Mitte fantaasia, vaid hirm. Mitte midagi muud erilist.
Pealegi, ei olnud neil lahingu käigus tõenäoliselt ka aega vaadata, mis seal müriseb ...

terv
o