Jah, ka vanem raud võileivahinnaga on parem, kui mitte midagi, sellega olen igati nõus. Mingi sõjaline väärtus neil kindlasti on ja saab kasutada laskeõpperevadena vanemate ja väikse efektiivse laskekaugusega 105 mm asemel. Nii vist olevat ka plaanis.
Et 155 mm on kõik über-kallid ja kättesaamatud, ei tahaks täielikult nõustuda. Kasutatud FH-70 või M198 (vahetatakse kerge M777 vastu) ei tohiks koos hädapärase lisavarustusega palju maksta. Tõsisemat investeeringut nõuab hoopis pataljonile vajaliku 100-150 ühiku transpordi soetamine koos paarikümne vajaliku sidekonteineriga ning muu koluga.
Ega me Soomestki D-30 -tega seda viimast loetelu kaasa saa.
Toredam oleks muidugi, kui oleks kuidagi võimalik kätte saada 152 mm haubitsaid (152 H 55 või 152 H 88-40). Neil vähemalt laskekaugust 17 km, mis teeb hädapärast võimalikuks kasutamise brigaadi tasemel.
Tõsi - pole nende torude hingeeluga juhtumisi kursis.
122 mm tulevad. Parem oleks aga siiski, kui neid 122 mm ostetaks juba sellisel arvul ja sellise lisavarustusega, mis on meile struktuuriliselt sobiv - 24 või 48 (+ 6 või 12 soome patarei komplekti), mitte aga 36. Orgunnitakse ebakompetentselt nagu ikka. Ega need, kes otsutsavad, midagi suurtükiväe taktikast tea.
155mm tuleb ju OSTA. Ja ostmisega on seline väike knihv. Pakud, et näe, saab odavamalt - öeldakse, et opstuktuur ei näe ette. Tahad opstruktuuri tingi teha-järgmine häda: ei vasta "ohuhinnangule". Pealegi vasta NATO partnerluse prioriteetidele. Kokkuvõttes ei saagi midagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
152 võiks ka ära võtta kui on ripakil ja ahjude poole teel. konserveerida kui praegune infra ei suuda rakendust neile leida ja hiljem korda teha. ega need 1-5 aasta pikkust konserveerimist ära lagune veel..sellega saaks ilselt ka rahuldada väga pikaks ajaks põhjalikult suurtükiväe vajadusi (torude osas) ja saaks investeerida veeremisse (eelpool mainitud kulukad veokid) ja infrasse..
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Error404 kirjutas:ega need 1-5 aasta pikkust konserveerimist ära lagune veel
Hästi määritud rauaga pole häda midagi. Pika peale aeguvad mõned kummitihendid, rehvid ja öli. Igaüks teab kuidas päike mõjub rehvide kummile aastate jooksul.
Eestlastel hakkab vana nõuka aegne tarkus meelest ära minema - koguda võib igasugust vana träni, äkki läheb kunagi vaja. Sama moodi võiks lahkelt vastu võtta muudki, mida tasuta pakutakse, ja konserveerida. Palju see hoidmine ikka maksab. Ja kui millalgi peaks selguma, et kohe üldse ei lähe seda vaja, saab ju ise vanametalliks anda või äkki isegi neegripoistele maha müüa. Jääksime isegi plussi sedamoodi.
Jaanus2 kirjutas:kui millalgi peaks selguma, et kohe üldse ei lähe seda vaja, saab ju ise vanametalliks anda
Täpselt nii. Haubitsa kaalub ju päris palju, seega sellest saa hea raha vanametalli kokkuostus. Firma poolt veavad ka ära, pole muut vaja kui helistada, tulge ja viige.
Mõne T-72 võiks ka sealt ära tuua, kasvõi eesmärgiga õpetada vene tankide hingeelu, et võimalikus kriisiolukorras mahajäetud või ülevõetud masinatega midagi ka teha osataks. Leo 1 oleks vast parem pill aga neid ju Soomes ei ole ripakil aga hea tahtmise juures oleks neid Saksamaalt küll saada ja vast ka samuti sõbrahinnaga poolmuidu
Tänases Päevalehes pruugib suud üks lapsesuust "poliitikatoimetaja", kes asja taustast ja tegelikust olukorrast teadmata lihtsalt spekuleerib ja hämab - näiteks vana laskemoona utiliseerimise väidetavalt suurte kuludega. On muidugi väga kulukas teha natuke mõne veeblikursuse lõhkamisõpet Sirgalas ja need vanad mürsud vastu taevast lasta. Ja üldiselt sellise vanaraua veab Kuusakoski ka oma kulul ära.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Pirr kirjutas:Juba varem liikunud kõlakad 122 mm torude soetamiseks Soomest on ka Postimees veergudel, ju siis asi ikka tõsi, parem ikka kui tühjad pihud.
Mõne T-72 võiks ka sealt ära tuua, kasvõi eesmärgiga õpetada vene tankide hingeelu, et võimalikus kriisiolukorras mahajäetud või ülevõetud masinatega midagi ka teha osataks. Leo 1 oleks vast parem pill aga neid ju Soomes ei ole ripakil aga hea tahtmise juures oleks neid Saksamaalt küll saada ja vast ka samuti sõbrahinnaga poolmuidu
tegelt t-72 upgraditud horvaatia versioon vb poleks paha meie oludes?
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Olen ka eelnevate kirjutajatega täiesti nõus. See päevalehe poliitikatoimetaja jäägugi oma liistude juurde ja seletagu poliitikast, mitte relvastusest, millest ta ilmselgelt mitte midagi ei tea. Jutt on suisa riigi mainet õõnestav, nagu kaitseväelased, kelle eksperthinnangut lõpuks on kuulda võetud oleks mingid segased militaristid-natsionalistid, kellele tsiviilkontroll peaks koguaeg vastu näppe andma. Lõpuks ometi on peastaap ja kaitsemin. hakanud jälle natukenegi läbi saama ja siis ilmub mingi asjatundmatu ajakirjanik, kes tahab jälle tüli eskaleerida. Jällegi tekib küsimus, kas ajakirjanik peab enne olema ajakirjanik või kodanik?
Mõnikord tekib tunne, et kui ajakirjandusel pole midagi teha, siis imevad nad pliiatsist välja mingi loo ükskõik mis hinnaga, olgu see kas riigi julgeoleku õõnestamine või valistuse kukkumine.
Teiseks on selle haubitsatüübi puhul tegemist võrdlemisi hea relvaga, sest ta on kolmjalal, mille abil saab teha 360 kraadi keerata. Lisaks on seda edukalt võimalik kasutada ka tankide vastu. Miks ei peaks meil sellist relva vaja olema, veel eriti kui seda pakuvad soomlased, kui kindlat ja kvaliteetset kaupa. Meie 1 ja ainuke Suurtükiväe Grupp ei saa ju jääda ainukeseks, isegi 1. jalaväebrigaadi on vaja sõja korral rohkemaga toetada. Ja lõppude-lõpuks, mida rohkem "torusid", seda suurem on ka võimalus, et me ise hakkame ükskord ka mingitki kasutatavat laskemoona tootma.
Toddie kirjutas:Lisaks on seda edukalt võimalik kasutada ka tankide vastu. Miks ei peaks meil sellist relva vaja olema, veel eriti kui seda pakuvad soomlased, kui kindlat ja kvaliteetset kaupa. Meie 1 ja ainuke Suurtükiväe Grupp ei saa ju jääda ainukeseks, isegi 1. jalaväebrigaadi on vaja sõja korral rohkemaga toetada. Ja lõppude-lõpuks, mida rohkem "torusid", seda suurem on ka võimalus, et me ise hakkame ükskord ka mingitki kasutatavat laskemoona tootma.
D-30 on paljude riikide relvastuses ja ilmselt jääb tükiks ajaks. Väike aga multifunktsionaalne, nagu eespool mainitud. Samuti tuleks tähelepanu juhtida asjale, et me osta kuskilt Iisraelist, Burkino Fasost või Prantsusmaalt neid torusid, kes tõenäoliselt/võib-olla tahaks nati tillitada tehinguga, vaid Soomest! Soomlased on küll need kõige viimased, kes meile paska müüks ja seda takka kiidaks. Neil endalgi samad torud sõjaväes. Kui kõlbab Soome sugusele riigile, kellel on NATO kontekstis vägagi arvestatav sõjavägi ja jõud, siis kõlbab ka Eestile, kelle vägi ei küündi veel aastakümneid Soome praegusele tasemele! Nii et mis kuradi inisemine seal Päevalehe toimetuses saab veel olla? Meedia nagu väike Aafrika meil siin...
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Päevalehe sulesepa artiklis on palju vahtu, kuid on minu arvates ka asjakohaseid teemapüstitusi. Esiteks - Eesti välisuurtükiväe arv ei kahekordistu, vaid jääb samaks, sest 105-sed lähevad utiili või määritakse mõnele vaesemale riigile kaela. Kui mõnele teisele riigile neid maha ärida ei õnnestu (kes 70 aasta vanust tehnoloogiat ikka tahab), siis tuleb utiliseerida. Torude enditega probleemi pole. Laskemoonaga aga ilmselt küll. Väidetavalt on 105-ste moona nii Eestis nii palju, et paari veoautokoormaga seda polügoonile õhkulaskmiseks ei vea. Pealegi tuleks laskemoon tänapäeval mitte vastu taevast lasta, vaid hoopis tükkideks võtta (st mürskudest eraldada lõhkeaine, sütikud teha ohutuks nõnda, et keegi hiljem nendega oma näppe küljest ei õhiks). Kes seda tegema hakkavad? Suurtükiväelased, kellel on niigi tihe väljaõppegraafik ajateenijate koolitamisega? Pioneerid, kellel on niigi tihe väljaõppegraafik ajateenijatega? Või paneme 150 Pioneeripataljoni ajateenijat 8-11 kuuks mürske lahti lammutama või neid polügoonil õhkima? Väljaõpe ja kogemus ja missugune, ainult et natuke ühekülgne, või mis?
Samuti ei saa 105-ste moona hävitada pika aja, nt 10 aasta jooksul, sest 122-stele ja nende moonale on kiiresti ruumi vaja.
Ühesõnaga - annaks jumal, et mõni arengumaa meilt need 105-sed kiiresti KOOS LASKEMOONAGA minema veaks. Ükskõik mis hinnaga. Sõbrahinnaga. Kasvõi tasuta.
Kuulsite sõna sõbrahind? Mis te arvate, miks soomlased nii lahkesti meile nii 105-seid kui 122-seid sõbrahinnaga pakkusid? Mulle jääb mulje, et mitte suurest Eesti-armastusest või sellest, et torudest lahti saaks, vaid just selleks, et ei peaks miljoneid eurosid ja kümneid tuhandeid inimtöötunde raiskama laskemoona utiliseerimiseks.
See kõik siiski ei oleks minu arvates piisavaks põhjenduseks, miks me peaksime 122-stest loobuma. Kui on head relvad, siis tasub kulutada aega ja raha vana risu kiireks likvideerimiseks. Kaasfoorumlane hummeli postitustest, kes tunneb suurtükiväe hingeelu kahtlemata paremini kui me kõik kokku, jääb aga mulje, et meie suurtükiväe võimekus ja kaitsevõime tervikuna selle hanke läbi küll eriti ei kasva. Nagu ta ilmekalt seletas, pole tänapäeval niivõrd oluline mitte raua läbimõõt, pikkus jne, vaid see, kui kiiresti suudab tulerühm või patarei pärast tulelöögi andmist positsioone vahetada. Arvestades venelaste tuntud ülekaalu suurtükiväes ning nende suht rahuldavat võimet tegeleda nn counter-battery tulega, siis pole positsioonilt lahkumise kiirus ka meie jaoks teisejärguline küsimus. Soome-Vene 122-sed selle kiiruse poolest aga silma ei paista, pigem vastupidi. Just sellel kiiruse põhjusel kasutatakse rikkamates riikides soomustatud iseliikuvaid süsteeme või siis varustatatakse järelveetavad suurtükid abimootorite ja hüdraulikaga, mis teevad positsioonivahetuse suht mugavaks ja kiireks, nagu meie enda 155-stel. 122-stel need omadused aga puuduvad.
Mis kasu on 360-kraadisest laskeraadiusest (seda läheb vist ainult tulepatarei täieliku sissepiiramise korral vaja)? Ma kardan, et sellise tulistamise korral läheb asi niimoodi - patarei saabub positsioonidele, paneb haubitsate "käpad" vaiadega maa külge kinni, annab nt 5-mürsulise seeria ühe sihtmärgi pihta. Seejärel hakatakse sisestama järgmise sihtmärgi koordinaatandmeid (patarei ise ei liigu kuskile, sest lasta saab ju 360 kraadi!), hakatakse uue seeria jaoks mürske ja laenguid torusse lükkama, aga enne tule avamist sajab juba vaenlase poolt avastatud positsioonile terve Vene suurtükiväedivisjoni tulelöök. Mis kasu on kergest kaalust (tõsi, välismissioonidel on see oluline), tankitõrjevõimest, sõbrahinnast, kui 122sed ei ela sõja korral meie potentsiaalse vastasega üle isegi esimest lahingut, sest aegluse tõttu jäävad nii haubitsad kui nende meeskonnad vastase vastutule kätte?
A4 mainib 105 mm mürskude utiliseerimist. See oleks meie riigi jaoks ilmatu priiskamine. Neid tuleks hoida fugasside jaoks võimalikus sissisõjas. Ja sobivad mitte ainult sissisõjas, vaid ka otse rindejoonel miinidena kasutamiseks. Kas siis ideedest puudu on? Variant: sissivõitluses saaks seda moona (mis varustatud vastavate sütikutega) paisata laengute abil kogupaukudena teedel liikuvatele vaenlase kolonnidele mitmekümmne meetri kauguselt.
105 mm mürske (ja muud samalaadset) võib Eestis hävitada vaid rahvavaenlane!
Meedia nagu väike Aafrika meil siin... 