Fotot müüdi usa ebays.
Eesti soomusmasinad
Mulle tundub, et siin on kaks asja omavahel segamini aetud. Sorts ja Puuk olid veoautod, mille kastis oli RATASTEL välisuurtükk (väidetavalt siis 57-mm), nimedeks siis vastavalt Vemmal ja Müristaja. Autod olid väidetavalt soomustatud, kuid ei näinud sedamoodi välja, sest nähtavasti oli soomustatud vaid mootoriosa. Kõrgemat juhikabiini polnud kah, sohver istus lahtise taeva all, seepärast peavad väga paljud neid lihtsalt tavalisteks veoautodeks. Ühe sellise veoauto pilt (vist oli Puuk) oli ka Õuna/Noormetsa raamatus, kus terve tee peal seisev soomusutode kolonn oli eemalt jupikaupa üles võetud.
Siin teemas eelnevalt läbi käinud piltidel on aga auto kastis statsionaarne (ilma RATASTETA) õhutõrjesuurtükk ja minu arusaamise kohaselt peaks tegemist olema õhukaitse (või rannakaitse) suurtükiga (seega ei mingit Sortsi ega Puuki!). Kas neil masinatel oli ka soomust peal, kahtlen, piltidelt küll niiviisi ei paista.
Miks ma mainin rannakaitset? Aasta-paar tagasi ilmus üks rikkalikult fotodega illustreeritud raamat (pealkiri oli vist Üks päev. Teine maailmasõda). Seal oli 1945. aasta jaanuarikuu paiku üks foto sellisest masinast ja allkiri umbes selles stiilis, et Eesti rannakaitse valmistub saluudiga vastu võtma saabuvaid nõukogude vägesid.
Veidi ka tulistamisest. Keegi siin eespool kahtles selliste suurtükialuste stabiilsuses ja seega ka tulistamistäpsuses. Kui eespool olevaid fotosid tähelepanelikult vaadata, siis auto mõlemal küljel, umbes suurtüki kohal on üles tõstetud käpp, mis tulistamise ajaks tugevasti vastu maad toetati (arvatavasti tõsteti masina tagaosa nende käppade abil veidi maast lahtigi). Sortsil ja Puugil selliseid käppasid loomulikult polnud.
Siin teemas eelnevalt läbi käinud piltidel on aga auto kastis statsionaarne (ilma RATASTETA) õhutõrjesuurtükk ja minu arusaamise kohaselt peaks tegemist olema õhukaitse (või rannakaitse) suurtükiga (seega ei mingit Sortsi ega Puuki!). Kas neil masinatel oli ka soomust peal, kahtlen, piltidelt küll niiviisi ei paista.
Miks ma mainin rannakaitset? Aasta-paar tagasi ilmus üks rikkalikult fotodega illustreeritud raamat (pealkiri oli vist Üks päev. Teine maailmasõda). Seal oli 1945. aasta jaanuarikuu paiku üks foto sellisest masinast ja allkiri umbes selles stiilis, et Eesti rannakaitse valmistub saluudiga vastu võtma saabuvaid nõukogude vägesid.
Veidi ka tulistamisest. Keegi siin eespool kahtles selliste suurtükialuste stabiilsuses ja seega ka tulistamistäpsuses. Kui eespool olevaid fotosid tähelepanelikult vaadata, siis auto mõlemal küljel, umbes suurtüki kohal on üles tõstetud käpp, mis tulistamise ajaks tugevasti vastu maad toetati (arvatavasti tõsteti masina tagaosa nende käppade abil veidi maast lahtigi). Sortsil ja Puugil selliseid käppasid loomulikult polnud.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Suurtüki kaliibris ma polnudki kindel, seepärast panin selle sulgudesse. Kas Sinu nähtud fotodel olid need auto peal või mitte? Äkki saad foto üles panna?
Vaatasin üle ka raamatu, millest eespool rääkisin: Teine maailmasõda päevast päeva, autor Antony Shaw ja kirjastus "Tänapäev". Kõnealune foto siis lk 166/167.
Vaatasin üle ka raamatu, millest eespool rääkisin: Teine maailmasõda päevast päeva, autor Antony Shaw ja kirjastus "Tänapäev". Kõnealune foto siis lk 166/167.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Sorts ja Puuk lammutati osadeks peale Vabadussõja lõppu.
Vemmal ja Müristaja olid kaks vene M1902 76 mm kahurit, mida veeti veoautode järgi. Kas lahingusse minnes olid need kahurid Sortsi ja Puugi järgi, seda ma ei oska öelda.
Teine maailmasõda päevast päeva, autor Antony Shaw ja kirjastus "Tänapäev". Lk 166-167. tegu on juba rahuaja masinatega millel pole eelmistega mingit pistmist. kastis on neil 76 mm õhutõrjesuurtükid
vabandan kui minu eelmine postitus segadust külvas.
pildid panen üles esmaspäeval. selguse mõttes peaksin nad panema vabadussõja teema alla.
Vemmal ja Müristaja olid kaks vene M1902 76 mm kahurit, mida veeti veoautode järgi. Kas lahingusse minnes olid need kahurid Sortsi ja Puugi järgi, seda ma ei oska öelda.
Teine maailmasõda päevast päeva, autor Antony Shaw ja kirjastus "Tänapäev". Lk 166-167. tegu on juba rahuaja masinatega millel pole eelmistega mingit pistmist. kastis on neil 76 mm õhutõrjesuurtükid
vabandan kui minu eelmine postitus segadust külvas.
pildid panen üles esmaspäeval. selguse mõttes peaksin nad panema vabadussõja teema alla.
Mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et Eesti kaitseväes oli kaks Sortsi (ehk siis ka kaks Puuki?). Esimene valmis Vabadussõja lõpuperioodil, oli soomustatud, vedas vene välikahurit ja lammutati pärast Vabadussõja lõppu. Sellest autost pole ma küll ühtegi pilti näinud, kuid arvan, et see pidi olema Puugiga üsnagi sarnane (sellest autost on pilt Õuna/Noormetsa raamatus olemas).
Teine Sorts soetati juba rahuajal, oli soomustamata, kandis oma turjal õhutõrjekahurit ja läks pärast Eesti okupeerimist nähtavasti Punaarmee omandusse. Sellest autost on olemas fotod nii eelnevates postitustes, aga ka juba mainitud Antony Shaw raamatus. Viimatinimetatud pildil on lausa neli sellist suurtükiautot reas, kas kõigil neil olid oma nimed, ei tea.
Tuntud ja kõlava nime korduvkasutamine pole midagi erakordset, näiteks oli Eesti tuletõrjel kahekümnendatel aastatel kasutusel auruprits Kärmas Katariina. Nüüd on sama nime kandvaid tuletõrjeautosid vist peaaegu igas tuletõrjedepoos.
Teine Sorts soetati juba rahuajal, oli soomustamata, kandis oma turjal õhutõrjekahurit ja läks pärast Eesti okupeerimist nähtavasti Punaarmee omandusse. Sellest autost on olemas fotod nii eelnevates postitustes, aga ka juba mainitud Antony Shaw raamatus. Viimatinimetatud pildil on lausa neli sellist suurtükiautot reas, kas kõigil neil olid oma nimed, ei tea.
Tuntud ja kõlava nime korduvkasutamine pole midagi erakordset, näiteks oli Eesti tuletõrjel kahekümnendatel aastatel kasutusel auruprits Kärmas Katariina. Nüüd on sama nime kandvaid tuletõrjeautosid vist peaaegu igas tuletõrjedepoos.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Soomusrongide diviisi liikuv töökoda ja auto garaazi õu, talvel 1919/1920.
"Puugi" kastis on meil 57 mm suurtükk, esiplaanil kaks M1902 vene 76 mm (3 tollised) suurtükid "Wemmal" ja "Müristaja". Tahaplaanile jäävad veel soomusautod ja muud sõiduvahendid. Vasakul nurgas olevast sõiduautost tehti dressiina.
"Puuk" relvastatud ühe 57 mm suurtükiga, soomustatud on ainult mootori osa. Puugi taga on veoauto mis oli mõeldud laskemoona ja 76 mm suurtüki "Wemmal" veoks.
Allikas: Soomusrongide divisjoni/diviisi/ brigaadi inseneri kt Eduard Jürgensi album. Fotod ja album kuuluvad Eesti Sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumile.
Peale "Puugi" oli ka "Sorts" - mõlemad samatüübilised. "Wemmal" ja "Müristaja" moodustasid Soomusrongide diviisi, Soomusautode kolonni suurtükirühma.
Kordan veel kord: Eelpool mainitud autodel ja suurtükidel pole mingid pistmist hilisemate õhutõrje suurtükidega varustatud autodega.
See garaazi õue pilt on küll väga hea, kahju ainult, et seal mingit "Sortsi" nime kandvat autot näha pole. Kõik tolleaegsed pildid on ainult "Puugist".
Ja hilisema ajajärgu pildid on ainult "Sortsist".
Hakka või arvama, et oligi nii - algul oli "Puuk" ja aastaid hiljem tuli "Sorts"? Kuigi kirjalikud allikad räägivad küll midagi muud.
Ja hilisema ajajärgu pildid on ainult "Sortsist".
Hakka või arvama, et oligi nii - algul oli "Puuk" ja aastaid hiljem tuli "Sorts"? Kuigi kirjalikud allikad räägivad küll midagi muud.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Toetuseks Soomusautode kolonnele moodustati suurtükirühm kuhu kuulusid: kaks M1902 vene 76 mm suurtüki "Wemmal" ja "Müristaja", mida veeti veoautode taga. Nendele lisaks veel "Puuk" ja "Sorts" mille kastis olid suurtükid.
ERA 2124–3–1405. L 22. (Tammekand, K. Soomusautode kolonne 14. apr. 1919 a kuni 10. veebr. 1921. a. 1927.
Wemmal osales lahingutegevuses koos soomusauto Kalevipojaga 29. nov 1919 Pljussa jõe ääres.
Rubach, R. Suurtükivägi Vabadussõjas V. 25. aug 1919 –3. jaan. 1920. Käsikiri, 1936. (ERA 2124–3–1192.)
Ma pean enne oma BA töö kaitsmist arhiivist läbi käima, kui meelde jääb siis vaatan Soomusrongide diviisi ülema päevakäsu Soomusautode kolonnele nr 28 üle.
Kuid hoolikamal vaatamisel selgus et Sorts ja Puuk loodi jaanuaris 1920. kuid peagi saateti laiali.
KORDAN VEEL KORD: SORTS JA PUUK OLID SOOMUSAUTODE KOLONNI KÕVENDAMISEKS LOODUD. MÕLEMAD SAMATÜÜBILISED: HILISEMATE TORUDEGA NEIL SEOST EI OLE.
ERA 2124–3–1405. L 22. (Tammekand, K. Soomusautode kolonne 14. apr. 1919 a kuni 10. veebr. 1921. a. 1927.
Wemmal osales lahingutegevuses koos soomusauto Kalevipojaga 29. nov 1919 Pljussa jõe ääres.
Rubach, R. Suurtükivägi Vabadussõjas V. 25. aug 1919 –3. jaan. 1920. Käsikiri, 1936. (ERA 2124–3–1192.)
Ma pean enne oma BA töö kaitsmist arhiivist läbi käima, kui meelde jääb siis vaatan Soomusrongide diviisi ülema päevakäsu Soomusautode kolonnele nr 28 üle.
Kuid hoolikamal vaatamisel selgus et Sorts ja Puuk loodi jaanuaris 1920. kuid peagi saateti laiali.
KORDAN VEEL KORD: SORTS JA PUUK OLID SOOMUSAUTODE KOLONNI KÕVENDAMISEKS LOODUD. MÕLEMAD SAMATÜÜBILISED: HILISEMATE TORUDEGA NEIL SEOST EI OLE.
Arvestades eelpooltoodut, tuleks Eesti antiikautode galeriis (http://www.eag.unicweb.ee/ewarmee.html) ära muuta pildiallkiri: 1920. aastal ehitati suurtükialustena 5-tonniste veoautode White shassiile 2 soomustatud veoautot, Sorts ja Puuk. Kahel vasakpoolsel pildil Sorts., kuna pildil olevad masinad on hoopis hilisemast ajajärgust. Praegune tekst on eksitav.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
nokkloom kirjutas:Tekkis hiljuti selline küsimus, et mis juhtus Esimese Eesti soomusautode ja tankidega. Sooviks just teada mõnda täpsemat vastust kui: Ah eks ta läinud Sakasa /vene sulatusahjudesse.
Niipalju lugesin Mati Õuna "Eesti soomusmasinad 1918-1940"-st välja.
11 vana soomusautot ja "Kõu" läksid Dvinskisse sõjaväe lattu.
4 FT-17 läksid Dvinskisse väeosale nr. 2193
8 FT-17 sai saadetud Bauskasse väeosale nr. 2208
4 Mark V-d Balti Eri-sõjaväeringkonna esindajale.
Arsenali soomusautod ja TKS tanketid läksid 22. laskurkorpusesse va 3 tanketti ja soomusautot, mis läksid 180 laskurdiviisi üksikluurepataljoni.
Ja nüüd mu küsimus: Mis neist EDASI sai?
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline