Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Pätsi Vaikiv ajastu

[Reigo]

Suurem osa toetajaid "orienteerus ümber". Ilmselt jäi mingi hulk rusikat taskus hoidma, aga mis sellest.

[MadMan]

My bad. K. Päts oli alates 1921 Fraternitas Estica liige.
Samas annab nädalaleht "Eesti Kirik" sellise info:

Matti Pätsi üks vanaisa Jaan Lattik kuulus EÜSi, aga vanaisa Konstantin Pätsi kui ortodoksi ei võetud seltsi vastu.

Kas eksisteerib mingeid dokumente Pätsi soovist saada EÜSi liikmeks?

Korpide teemal jätkates

Sakalasse kuulusid sellised vapside juhid nagu Artur Sirk, Karl Arnold Jalakas ja Theodor Rõuk.

Korbid nimetavad ennast küll apoliitilisteks, kuid neisse kuuluvuse alusel otsuste tegemine toimub ka tänapäeval.

Reigo - Päts/Laidoner arvasid, et nemad teavad, kuidas on kõige parem,

See luul kestis kuni 1940 aastani, aga sealt maa peale tagasi põrumine toimus juba liiga hilja.

ning läksid kindla peale välja

Ravisid peavalu giljotiiniga.

1934 PS vastuvõtmine oli suure osa rahva protest poliitikute varasema tegutsemise vastu ja sama oli ka vapside eelistamine "vanadele" erakondadele. Sellest oleks tolleaegsed poliitikud pidanud tegema omad järeldused, mitte kriitikuid riigireetjateks ja kommunistideks tembeldama. "Vägisi armsaks ei tee" - see kehtib nii Pätsi kui vapside kohta.
"Kõrgeima võimu kandja on rahvas" - siis oleks pidanud ka rahval laskma valimistel oma võimu teostada.

[Reserv]

"Kõrgeima võimu kandja on rahvas" - siis oleks pidanud ka rahval laskma valimistel oma võimu teostada.

Rahvahääletus oli. Rahvuskogu valimine oli. Riigivolikogu valimine oli. Kodade (ei hakka neid siin üles lugema, kokku 16) valimised olid. Põllumeeste konventide (72) valimised olid. Kas sellest ei piisa?

[MadMan]

Mingi "Rahvuskogu valimiste" nimeline farss toimus tõesti.

Kuna valitsus ei andnud opositsioonile poliitilisi vabadusi valimiseelseks agitatsiooniks, siis boikoteeris enamik opositsioonijõude Rahvuskogu valimisi. Selle tulemusena ei olnud 80 valimisringkonnast 50-s valitsuse suuna esindajatel vastaskandidaate. Neis ringkondades valimisi ei toimunudki - ainuke ülesseatud kandidaat loeti automaatselt Rahvuskogu liikmeks. Selle tulemusena kujunes Rahvuskogu koosseis K. Pätsile üsna meelepäraseks.

http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/ ... 2kuuli.htm

[Reigo]

MadMan:

Tsiteerin::
Reigo - Päts/Laidoner arvasid, et nemad teavad, kuidas on kõige parem,

See luul kestis kuni 1940 aastani, aga sealt maa peale tagasi põrumine toimus juba liiga hilja.

Tsiteerin::
ning läksid kindla peale välja

Ravisid peavalu giljotiiniga.

Vaatasin, et sa hakkasid oma haigusest (enesekindel mõttetu mölisemine) juba paranema, aga võta näpust... Pettumus on suur. Sa ikka ise mõistad, et su taolistel kommentaaridel puudub igasugune väärtus? Tegu on mingisuguste niiöelda miitinguuimas karjutud hüüdlausetega-emotsioonidega. Või kuidas on loogiliselt ning paratamatult seotud 1934. a pööre ning 1940. a lõpp? Sest lõpp oleks 1939. a või 1940. a saabunud suure tõenäosusega isegi internetidemokraatidele. Kas sa sellisel juhul sama moodi tagantjärele nõmedalt ilguksid?

[Janka]

Või kuidas on loogiliselt ning paratamatult seotud 1934. a pööre ning 1940. a lõpp?

A kuidas on need viimased leheküljed siin teemas seotud teema pealkirjaga ?

[MadMan]

Hästi, Reigo.
Ehk oskad sa mulle ära seletada, mismoodi sai mingi väike isehakanud grupp inimesi otsustada 1,2 miljoni inimese eest, mis on neile parim?
Mul ei oleks midagi ilkuda kui Päts oleks 1934 aprillis valitud riigivanemaks ja teinud järgnevalt kõik samamoodi kui ta tegi.
1940 asjade käik Pätsi 1934 riigipöörde mittetoimumise korral on juba oleksoloogia teema - sõnavabaduse jms olukorras pagan teab, mis oleks võinud juhtuda.

[Reigo]

Ehk oskad sa mulle ära seletada, mismoodi sai mingi väike isehakanud grupp inimesi otsustada 1,2 miljoni inimese eest, mis on neile parim?

Tegelikult ma ei näe põhjust, miks ma peaks seda sulle ära seletama hakkama. Sest ei näe seost seletuse ning võimaluse vahel, et seletus (või suutmatus seletust anda) õigustaks kuidagi neid kommentaare, mida eelnevalt tsiteerisin.

Seletus on aga järgmine: võttis kätte ja otsustas. Vahel juhtub nii. See võib meeldida või mitte meeldida. Aga maitse pole eriline argument.

[Reserv]

MadMan, Sinu tsiteeritud tekst käib Rahvuskogu, mitte, Riigivolikogu valimiste kohta. Nii erinevatel asjadel võiks ikka vahet teha. Päts ei keelanud kellegil kandideerida. "Meie ei karda opositsiooni, meie ei ole ka Rahvuskogu valimiste juures keelanud ära kandidaate üles seada. Mina olen isiklikult neile inimestele, kes kanget opositsiooni teinud, ettepaneku teinud, et tulgu ja tehku Rahvuskogus tööd. Nemad arvasid siis, et neil ei ole paras aeg tulla. Nähtavasti arvasid nad, et ei saa enamust."

Riigivolikogu valimisi Jaan Tõnisson ja tema sõpradest kommunistid ei boikoteerinud ja valitigi ära. Kuidas see sai siis farss olla?

Ja kodade valimised?

[MadMan]

Õige jutt, Reserv. Parandasin ära.
Ma saan sellest Pätsi tsitaadist ja Kuuli jutust kokku sellise pildi, et kandidaadid võis küll üles seada, aga neid meedias tutvustada ei tohtinud. Seega väga ebavõrdne konkurents.

[Reserv]

Seda ilmselt küll (kuigi see oli rohkem Eenpalu rida). Aga keegi ei keelanud ju vastaskandidaate üles seada, veel vähem nende poolt hääletada.

[Reigo]

Need valimised ei olnud kindlasti demokraatlikud selle mõiste tavatähenduses, ent teisest küljest polnud tegu ka näiteks "maailma kõige demokraatlikuma maa" stiilis ettevõtmisega.

[Reigo]

Ei märganudki, et selline asi vahepeal ilmunud on:

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/632FCA ... B800312A37

J. Valge on, näib, mingiks uusvapside propagandistiks hakanud. Artikkel vaikib maha sellise pisiasja, et vapsid olid südameasjaks võtnud sotside partei sulgemise. Demokraadid missugused.

Mõned vinged ütlused:

Seetõttu laiutavad meie ajalooteadvuses Pätsi autoritaaraja propaganda ja Nõukogude ajalookäsitlused, mõlemad oma vaenus vabadussõjalaste vastu üllatavalt sarnased.

Ja-jah. Ainult, et näiteks vapside ja nõukogude käsitlused on oma vaenus Pätsi vastu samuti "üllatavalt sarnased".

Süüdistused vabadussõjalaste riigipöördekavatsuses ei olnud uued, neid levitati Eesti sotsialistide poolt ülepäeva. Pole põhjust arvata, et neid oleks võetud tõsisemalt kui tänaste poliitikute teateid Eesti jõudmisest viie rikkama Euroopa riigi hulka.

"Unustatakse" vaid, et kohalike omavalitsuste valimiste tulemused jaanuaris 1934 ei tõotanud vapsidele ülekaalukat võitu järgnevatel valimistel. Juba ainuüksi seetõttu oli põhjust kahtlustada, et vapsid võivad riigipööret plaanida.

Nii tõendab Nõukogude saatkonna charge d’affaires’i Antipovi 15. augusti päevikumärge, et sotsialistide üks juhte Karl Ast tunnistas, et järjekordne artikkel vabadussõjalaste võimuhaardekavatsusest on teadlikult üle paisutatud. Pole kuidagi tõenäoline, et sotsialistid oleksid vabadussõjalaste riigipöördeplaani uskunud ka enne 12. märtsi.

Nojah, ilmselt nad tõesti ei "uskunud". Aga küllap nad seda riigipöörde võimalust ka ei välistanud. Kui keegi tunnistab, et artiklis on asi üle paisutatud, ei tähenda veel, et asjal üldse alust pole. Pealegi, nagu osutasin, muutus olukord selles osas pärast valimisi jaanuaris 1934.

Päts väitis, et rahvas on haige. Jah, kui tõbi seisnes soovimatuses olla “õigete” poliitikute poolt.

Võib-olla seisnes "tõbi" hoopis ülemäära suureks paisunud poliitilistes pingetes?

Kuid Eestis kruttisid just sotsialistide juhid poliitilise atmosfääri tuliseks ja kaevasid rindejoone vanade olijate ja uute tulijate vahele.

Noojah... Vapsid ise olid niisiis puhtad poisid. Ei olnud süüdistusi "vanade" poliitikute kõlbmatuses, vanade erakondade korruptsioonis jne.

Nii julgen väita, et levinud ettekujutus, mille kohaselt Päts-Laidoner likvideerisid 12. märtsil 1934 demokraatia Eesti erakondade tahte vastaselt, on ebatäpne.

Huvitav, kes sellist ettekujutust omab? Senine ettekujutus on ikka olnud, et parteid kiitsid heaks küll 12.03.1934 toimuva kui vapside-vastase sammu, aga järgnevaid samme, mis tõepoolest demokraatia likvideerisid, nad heaks ei kiitnud.


Andku nüüd hr Valge mulle andeks, aga kõnealune artikkel ei näe välja nagu ajaloolase aus nägemus asjast, vaid hoopis nagu katse kahtlaste (demagoogiliste) võtete ja emotsionaalse retoorika abil oma enda antipaatiaid ja sümpaatiaid vähemteadlikule lugejale pähe määrida.

[peemot]

Ei maksa ryssasid ja itskeid üldse tähele panna.
Natslik see tähendab rahvuslikkust ja kui me ise oma
rahvust enam ei austa ,siis ei austa meid ka teised.

[Reigo]

http://www.postimees.ee/?id=78305

Miks ma selle artikli siia postitasin? Artiklis ju vapsid peaaegu ei figureerigi... Saame hoopis teada, et 1) "Poliitiline ja ajakirjanduslik mudaloopimine krooni kursi devalveerimise pärast viis Eesti 1933. aastal kriisi, mis hävitas mõne aasta vältel nii demokraatia kui ka iseseisvuse."
2) "Poliitilise olukorra pingestumine tähendas, et toonane erakondadega tihedalt seotud ajakirjandus laskis kõrvust mööda ka valitsusjuhi palve olla krooni teemadel ettevaatlik. Otse vastupidi, rünnakud majandust päästa üritava riigivanema vastu muutusid väga isiklikuks. ... Käremeelne Tõnisson vastas alatutele rünnakutele esmalt mõne lehe sulgemisega, siis aga 11. augustil üldise kaitseseisukorra kehtestamisega ning ajakirjanduse eeltsensuuri kehtestamisega."

Niisiis tuleb välja, et vapsidega polnud kriisidel ja kaitseseisukordadel eriti midagi pistmist.