Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Error404]

Venemaa on tõesti agresiivselt käitunud viimasel ajal. Kui nüüd natuke mõelda, siis üks topol-m oleks eestile hävitava iseloomuga. See relv on terroriiseloomuga. Meil ei ole midagi sellist vastu panna, lakume perseid küll aga kui mats käib on hilja, ei torma USA siia kohale meie haavu lakkuma.

Tuumapommi ei kasutaks Eesti vastu mitte keegi - selline arutelu, mis siis kui ikkagi pomm kukub, on lihtsalt ajaraisk.
Esiteks maksab 1 pomm piisavalt palju, et seda mingi pehmelt öeldes tsiviilriigi vastu, kellel ple tõsiselt võetavat armeed, ei oleks mõtet kasutada. Teiseks kui sõjaks läheb, siis see sõda on alati okupeeriva iseloomuga - geograafiliselt hea objekt - milleks saastata see ette ära tulevastele kolonistedele?
Kolmandaks pommi kasutamine tähendab ka "mugavate" tingimuste loomist Soome "kolooniale" ja hea-parema lendlemist Leningradi oblastisse ehk tagalasse. Ainult idioot teeks seda.

Lühidalt aatompommi ohtu EI OLE EGA TULE!
Ainult juhul kui mingi ajukääbik X riigis otsustab, et sitta sest inimkonnast ja otsustab maailma õhku lasta aga siis on juba suht kama kaks kuhu need kukuvad, sest surma saame sel juhul me kõik - mõned kohe, teised natuke hiljem ja viimased surevad koos tuumatalvega.

topol m vs Eesti on ulmekas.....

[Kruuda]

Meenutab väga võimalust kulutada hea ja odava peale palju raha!
On selline ütlus, et kui odav asi maksab 1 ühik ja hea 2 ühikut siis on võimalik soetada ka odav ja hea hinnaga 3 ühikut. Nimelt kõigepealt odav ja siis hea
Minul küll tekkib küsimus, et milleks kuradiks on vaja L-159 kui juba on olemas Gripen!
Niipalju tasuks siiski maapeale tagasi tulla, et sõjaajal meil ei ole lennukeid, vahet pole mitu tükki neid rahuajal oli. Ehk siis jutt käib rahuaja tingimustes Venelaste viisakaks sundimises ja ka muude õhupolitsei ülesannete täitmises.

[Error404]

Meenutab väga võimalust kulutada hea ja odava peale palju raha!
On selline ütlus, et kui odav asi maksab 1 ühik ja hea 2 ühikut siis on võimalik soetada ka odav ja hea hinnaga 3 ühikut. Nimelt kõigepealt odav ja siis hea
Minul küll tekkib küsimus, et milleks kuradiks on vaja L-159 kui juba on olemas Gripen!
Niipalju tasuks siiski maapeale tagasi tulla, et sõjaajal meil ei ole lennukeid, vahet pole mitu tükki neid rahuajal oli. Ehk siis jutt käib rahuaja tingimustes Venelaste viisakaks sundimises ja ka muude õhupolitsei ülesannete täitmises.

Võiks ju nt L-159 olla treeninglennukiteks kasvõi juba - 2 kohalised.

Potentsiaalselt pakutavad Gripenid on vist 1 kohalised kui ma ei eksi

[Hydrazine]

"topol m vs Eesti on ulmekas....." !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Mina nimetan seda ignorantsuseks. On olemas selline relv ja on olemas Eesti riik ja on olemas ka võimalus, et võib nii sitasti minna. Kui sul on kindlad tõendid vastupidist tõestamaks siis jaga neid palun.

[Henn]

Kui räägime ainult rahuaja tingimustest, siis võime vabalt pundi pensionäre palgata tavasse vahtima ja ajab asja ära küll. Milleks meil siis üldse Kaitseväge vaja on, kui sõjaajal midagi kasutada ega siis ilmselt ka vastu panna ei kavatse. Saadame laiali, tuleb palju odavam.

[maanus]

Mis maailmal üldse on sellele topol m-ile vastu panna? Suht mõttetu arutlus ju mis siis saab kui lastakse. Kui lastakse siis ei saa enam midagi.
Ja üldse ei ole neil vaja tuumarelva kasutada. Lihtne raketilaks elektrijaama ja oleme kohe niigi käpuli.
Nii et peaks olema ikka rohkem päris lennukeid kasutada, et sellise kahtluse korral saaks ennetava laksu anda hoopis!

[tuna]

Tuumarelva kasutamise lävi on äärmiselt kõrge. Põhimõtteliselt võidakse seda kasutada siis, kui riigi eksistents on sattunud ohtu. Sellisena omab ta tohutut heidutavat jõudu. Kui aga keegi geenius tahaks tuumarelva kasutada ilma sellise relvata riigi vastu - seda enam siis väikeriigi vastu, kelle ainuke patt on selles, et tema nägu ei meeldi - siis ta loobuks kõigist tuumarelva omamisest tulenevatest eelistest ja saaks asemele kõik selle omamisega kaasnevad ohud.
Teatud tingimustel on loomulikult võimalik, et mõne tuumariigi etteotsa saab hullumeelne, kes hakkab tuumasantaažiga maailma allutama, kuid see nõuab erakordset asjaolude kokkusattumist. Senised maailmavallutajad on siiski olnud küll mõnel juhul paranoikud, kuid strateegiast ja taktikast arusaamisega neil probleeme pole olnud. Kui oleks olnud, siis oleksid nad istunud lihtsalt hullumajas, mitte jõudnud riigipea toolile.

[Lemet]

Kas poleks mõtekas hankida - nt 4-6 L-159 lennukit õhuturbe ja 6-8 Gripenit nö lennuväe funktsiooni tarbeks. L-159 on rämedalt odav võrreldes muude sõjalennukitega, mis väärivad sõjalennuki nimetust - nt f-15, f-16 jne.
L-159 baseeruks näiteks Tallinna lennuväljal ja gripenit oleksid Ämaris. Saaksa odava õhuturbe ja samal ajal ka mingisuguse sõjalennuväe.
Arvan, et alla miljardi peaks sellise asja vabalt saama - gripnid ple ju tutikad, mida saaks Rootsist osta. Ainuke konks oleks moodsa relvastuse hankimine lennuväe ja õhuturbe lennukitele - raketid jms.

Mis te arvata sellisest ideest?

Idee on puhas jama, eriti kui arvestada seda, et kasutet F-16 ja uus L-159 on ligikaudu ühes hinnas, aga omaduste poolest on esimesed täisverelised sõjalennukid ja teised nn "vilepillid". Soovitaks tutvuda ka selliste saitidega:

http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.p ... 71&start=0
http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=287&start=0

Ei teeks paha ka siinsamas Militaarnetis mõningaste eelnenud teemade läbilugemine, see kõik kokku annab üpriski hea ülevaate, mis milleks hea on. Ja mis mõttetu ja täiskretinism.

[A4]

Kui me soovime saavutada teatud reageerimiskiirust (st kaua kulub nt renegaatlennuki ohu korral alates käsu saamisest esimese hävitaja õhkutõusmiseni), siis Tallinna lennuväli kindlasti ei sobi rahuaegsete õhuturbefunktsioonide läbiviimiseks. Õhuturbe jaoks on vaja, et valves oleva hävitaja jaoks oleks pidevalt mingi stardiraba täiesti vaba, et ei peaks alarmi korral väärtuslikke minuteid raiskama oodates, kuni mõni aeglane tsiviil-airliner ennast stardirajalt õhku saab või maandudes eest ära koristab. Suhteliselt tiheda tsiviilliiklusega Tallinna lennuväli selleks ei sobi ning seetõttu Ämari välja ehitataksegi.

Mis puudutab kogu õhuturbe-ettevõtmise maksumust, siis ma juhiks (sarnaselt konkureerivale foorumile) tähelepanu sellele, millele räägivad meie (eru)kindralid. Õhuväe endine ülem erukindralmajor Teo Krüüner rääksi hiljuti sellest, et Eestile on jõukohane ainult mingi odavam lahendus L-159-d või Javelinid. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots näeb parima ja optimaalsema lahendusena kolme Balti riigi ühiseskadrilli, st iga riik hangiks vaid 3-4 lennukit. See kõik tähendab, et kui Eesti hakkabki järgmisel aastakümnel oma hävitajate-võimekust arendama, siis saab sellest ilmselt tagasihoidlik, peamiselt rahuaegseks õhuturbeks ja õhuruumi suveräänsuse demonstreerimiseks mõeldud ettevõtmine. Sest 3-4 hävitajat ei oma enam mingit sõjalist relevantsust ning L-150 ja Javelin ei kõlba ei õhulahingu pidamiseks ega maapealsete sihtmärkide ründamiseks.

Seejuures on kindralid alati agressiivsemad kui ametnikud ja poliitikud. Kui juba kindralid (kelle pädevuses ei saa kahtlus olla) räägivad sedavõrd tagasihoidlike võimete arendamisest, siis see on ilmselt maksimum, millele loota saab. Ma ei arva, et kindralid on lollimad kui militaarfoorumi liikmed. Nemad peavad lihtsalt arvestama ka sellise "tühja-tähjaga" nagu eelarve ning teiste väe- ja relvaliikide tasakaalustatud arendamine. Jah, meie õhuvägi on praegu embrüonaalses staadiumis, aga mingid rahamahukad investeeringud hävitajate ostmisesse lähiaastatel tähendaksid paratamatult, et maavägi peaks suu kasarmute renoveerimisest, uue soomustehnika hankimisest jms puhtaks pühkima.

[Madis22]

L-159 ja Javelin ei kõlba ei õhulahingu pidamiseks ega maapealsete sihtmärkide ründamiseks

Vaidlen pisut vastu - just ründelennukitena maapealsete sihtmärkide vastu plaanib enamus riike (kes neid omavad) alahelikiirusega liikuvaid treeninglennukeid sõja korral kasutada. See aga eeldab ülemvõimu õhuruumis, ehk korralikke hävitajaid. Just nende lennukite õhk-maa rünnetele orienteeritust silmas pidades ma kõige rohkem nende vastu olengi. Mida kuradit me ründame, kui elementaarset rahuaegset õhuruumi kontrolligi ei ole, sõjaaegsest õhuruumi valitsemisest rääkimata.

[ghost]

Mis puutub õhuruumi üle kontrolli saavutamisse, siis panustaks korralikesse õhutõrjesüsteemidesse kordi ennem ja odavamalt, kui lennukitesse sama tulemi saavutamiseks. Niikuinii ei suuda me lennukeid nii palju muretseda, et mingitki ülekaalu saavutada. Küll aga suudaks õhutõrje ka Kesk-Eestis asudes piiriületaja ümberringi maha võtta.
Kui siis ehk lennukid õhupolitsei ülesandeid täitma. Seegi aga samuti kahtlase väärtusega. Kui keegi idapiiril nurka lõikab, ei jõua lendur Ämaris püksegi jalga tõmmata, ammugi siis lennukiga õhku tõusta, mil tegu, kui selline juba minevik on.
Ka sügaval stagnaajal ei oodatud lennukitega piiririkkujat, vaid maa peal passis õhutõrje näpp päästikul.
Praegu aga oleme nii humaansed (äkki juhtus midagi lennukiga jne), et ei kujutagi ausalt öeldes ette, kui keegi sirgjoones täiskiirusel üle piiri tuleb (näiteks tsiviillennu koridoris, või selle ligidal), kas suurem kisa läheb lahti alles siis, kui lennuk juba üle on lennanud.

[Lemet]

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots näeb parima ja optimaalsema lahendusena kolme Balti riigi ühiseskadrilli, st iga riik hangiks vaid 3-4 lennukit.

Kas keegi teeks mulle lollile selgeks, millisel kaunil kombel peaks hakkama toimima ohuolukorras selline ühine eskadrill??? Oletame, et pahalased teadagi kust võtavad nõuks Eesti Vabariigiga kiirelt ühele poole saada. Sellisel puhul peaks siis ideaalis kolm balti riiki kui üks mees vastu astuma. St Venemaa kallaletungi korral ühele riigile peavad kaks teist riiki automaatselt Venemaaga sõjajalale astuma. Millegipärast ei kõla eriti tõepäraselt. Ehk siis pole meile (või ka Lätile-Leedule) sellisest kolhoosist mitte s...gi kasu. Sest elu sees ma ei usu, et selline süsteem toimima hakkab. Pigem hoiavad kaks teist riiki oma hävitajad viisakalt maas, et ei tekiks mõtetki, et nendest ründajatele mingit ohtu.

[A4]

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots näeb parima ja optimaalsema lahendusena kolme Balti riigi ühiseskadrilli, st iga riik hangiks vaid 3-4 lennukit.

Kas keegi teeks mulle lollile selgeks, millisel kaunil kombel peaks hakkama toimima ohuolukorras selline ühine eskadrill??? Oletame, et pahalased teadagi kust võtavad nõuks Eesti Vabariigiga kiirelt ühele poole saada. Sellisel puhul peaks siis ideaalis kolm balti riiki kui üks mees vastu astuma. St Venemaa kallaletungi korral ühele riigile peavad kaks teist riiki automaatselt Venemaaga sõjajalale astuma. Millegipärast ei kõla eriti tõepäraselt. Ehk siis pole meile (või ka Lätile-Leedule) sellisest kolhoosist mitte s...gi kasu. Sest elu sees ma ei usu, et selline süsteem toimima hakkab. Pigem hoiavad kaks teist riiki oma hävitajad viisakalt maas, et ei tekiks mõtetki, et nendest ründajatele mingit ohtu.

Ma kordan, et jutt käib rahuaegsest õhuturbest, mitte täiemõõdulise sõja korral õhuruumi kontrollimisest.

[mehaanik]

Kas poleks mõtekas hankida - nt 4-6 L-159 lennukit õhuturbe ja 6-8 Gripenit nö lennuväe funktsiooni tarbeks. L-159 on rämedalt odav võrreldes muude sõjalennukitega, mis väärivad sõjalennuki nimetust - nt f-15, f-16 jne.
L-159 baseeruks näiteks Tallinna lennuväljal ja gripenit oleksid Ämaris. Saaksa odava õhuturbe ja samal ajal ka mingisuguse sõjalennuväe.
Arvan, et alla miljardi peaks sellise asja vabalt saama - gripnid ple ju tutikad, mida saaks Rootsist osta. Ainuke konks oleks moodsa relvastuse hankimine lennuväe ja õhuturbe lennukitele - raketid jms.

Mis te arvata sellisest ideest?

Arvan samuti nagu paljud foorumis, et L-159 ei sobi õhuturbeks. Näitajatelt on tegemist treeninglennukiga, mille A -versiooni (http://en.wikipedia.org/wiki/Aero_L-159_Alca) võib heal juhul õhk-maa tüüpi missioonidel kasutada. Ütleme, et keegi tahab maasturit, kuid raha pole uue jaoks. Otsustab siis osta midagi odavamat, näiteks renault clio ja panna sellele känguru rauad ette ning kõrgemad rehvid alla. Midagi ei ole teha, ikka on clio mis clio.

Õhuturbeks oleks vaja hävitajaid. Gripen sobiks hästi ja kindlasti ka paljud teised, kuid antud hetkel lööks kasutatud gripen (rootsi õhujõudude ülejääk) hinna ja kvaliteedi suhtega. Kui just saksamaa ei taha oma 2012 aastal välja vahetatavaid F-4F -e mõne euro eest ära anda. (Või ilmub kuskilt veel midagi.) Hävitajate juurde kuuluva maksumus selguks läbirääkimiste käigus.

Baasiks võiks olla Ämari küll.

[Lemet]

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots näeb parima ja optimaalsema lahendusena kolme Balti riigi ühiseskadrilli, st iga riik hangiks vaid 3-4 lennukit.

Kas keegi teeks mulle lollile selgeks, millisel kaunil kombel peaks hakkama toimima ohuolukorras selline ühine eskadrill??? Oletame, et pahalased teadagi kust võtavad nõuks Eesti Vabariigiga kiirelt ühele poole saada. Sellisel puhul peaks siis ideaalis kolm balti riiki kui üks mees vastu astuma. St Venemaa kallaletungi korral ühele riigile peavad kaks teist riiki automaatselt Venemaaga sõjajalale astuma. Millegipärast ei kõla eriti tõepäraselt. Ehk siis pole meile (või ka Lätile-Leedule) sellisest kolhoosist mitte s...gi kasu. Sest elu sees ma ei usu, et selline süsteem toimima hakkab. Pigem hoiavad kaks teist riiki oma hävitajad viisakalt maas, et ei tekiks mõtetki, et nendest ründajatele mingit ohtu.

Ma kordan, et jutt käib rahuaegsest õhuturbest, mitte täiemõõdulise sõja korral õhuruumi kontrollimisest.

Ahaa, selge, sõda ei tule ja meil on masinaid vaja ainult õhuturbeks. Issand on rääkinud....Aga kui Issand eksib ja sõda ikkagi uksele koputab, kuidas siis??? Loll ootab harimist...