Türgi keel. Kuulub uurali-altai keelkonda. On uuritud türgi keele sarnaseid jooni soome-ugri keeltega. Vähemuskeeled kurdi, araabia, armeenia jt. Kokku räägitakse Türgi territooriumil 36 keelt. Türgi keel kasutab ladina tähestikku.
Türgi keel tähestik
Aa
Bb
Cc
Çç
Dd
Ee
F
G
H
I
i
j
K
L
M
N
O
Ö
P
R
S
Ş
T
U
Ü
V
Y
Z
Eestı keel tihestık
A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
R
S
š MEiL LUGETAKSE Ş
Z
ž
T
U
V
W
Õ meil lugetakse Iı
Ä
Ö
Ü
X
Y
Eesti keelel ja türgi keelel on üks tähestik.
Ma käin kursustel õppimas eesti keelt juba 7 kuud ja mul on kerge õppida Eesti keelt, sest eesti keel on nagu türgi keel.
Eesti rahvas on pärit Uurali mägedest, aga türklased on pärit Altai mägedest.
Soome-ugri ja turgi rahvad on vennad.
Ma tahan veel õppida Eeesti keelt
Ma olen pärit Türgist, kuid praegu ma elan Eestis ja ma armastan rääkida eesti keelt.
Eesti keel on ilus keel, sest see on mulle kerge ja kuulan kui keegi räägib Eesti keelt. See on mulle väga meeldib.
1)Ben, min/mina -- ma ,tatari keelde min
2)Sen/ sina -- sa ,tatari keelde sin
3)An, o, te/ tema -- ta
Įođul
1)Biz, miz/ meie -- me
2)Siz/teie -- te
3)Anlar, onlar/ nemad -- nad
mina istu-n 'Ben oturur-(u)m'
sina istu-d 'sen oturur-sun'
tema istu-b 'o oturur-'
meie istu-me 'biz oturur-(u)z'
teie istu-te 'siz oturur-sunuz, suz'
nemad istuv-ad 'onlar oturur-lar'
unusta-ma tähendab türgi keelde unut-ma
ole-ma tähendab türgi keelde ol-ma
Türk tähendab türgi keelde rahvas nimi on TÜRK-TÜRKIYE
tark tähendab vanem türgi keelde kangalane,kavala,hea
kuidas inimesed kirjutavad eesti keeles,samati loevad eesti keelt
kuidas inimesed kirjutavad türgi keelde samati loevad
indo euroopean keeles on naine,mees sugu,näiteks she,he
vene keeles ka on naine,mees sugu,näiteks on,ona,,perekonnanimi ivanov,ivanova(naine)
türgi keeles ei ole naine,mees sugu
eesti keeles ei ole naine,mees sugu
türgi keel gramaatika väga on lähedane soome ungari keeltele
ATTILA Kuningas,HUNN kuningas, HUNGARY, kallid Eestlased kui te lähete Ungari,ettevaatust vaadake ungari raha peale asub Attila pilti on,Ungaris Attila kuningas arvavad oma KANGELANE
Attila kuningas raamatut ostate
Patrick Howarth
Attila – hunnide kuningas
Inimene ja müüt
Inglise keelest tõlkinud Epp Tamm
192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Persoon
Olion 2000
Raamat on läbi müüdud
TUTVUSTUS
Patrick Howarthi teos viib meid 5. sajandisse pKr, aega, mil käis suur rahvasterändamine. Selle vallandasid hunnid. Howarthi huvi keskmes on hunnide kuningas Attila, keda tuntakse eeskätt julma sõdalasena, kes sisendas õudust kõikidesse. Teose autor püüab seda traditsioonilist käsitlust murendada, otsides vastust küsimusele, kes Attila siis lõpuks oli, kas halastamatu barbar, kes lõi kaasa hävingut, või oma rahva heategija.
Nendele küsimustele vastust otsides manab Patrick Howarth meie silme ette pildi tolle aja värvikatest sündmustest, lahingutest, võitudest ja laotustest, intriigidest Lääne- ja Ida-Rooma keisrikodades, reetmistest ja äraostmisest. Ning selle taustal kõrgub hunnide kuninga Attila vastuoluline, ent kahtlemata võimas kuju, kes ainsana hunnidest on talletunud järeltulevate põlvede teadvuses ja elab edasi germaani saagades.
Kaanekujundus Andres Tali
Mõõdud: 145 × 216 mm
ISBN: 9985662075
Kirjutage googles Attila the hun,näete kõik info, Attila oli teie sugulasi,,Attila võitus sakslased prantsuslased rooma emperia venelased kreeklased bolgari,pooleli euroopa enne elasid soome ungari rahvad all, Attila oli uurali altai rahvas kuningas,enne ei olnud VENEMAA...
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451. aasta 20. juunil Lääne-Rooma keisririigi ja hunnide vägede vahel. Rooma ja läänegootide ühisväge juhatas Aetiuse, hunnide ja nende liitlaste väejuhatajaks oli Attila. Lahingu tulemusena rooma ja läänegootide vägi võitis hunne ning peatas nende edasitungi Euroopas.
Kirjalike allikaid lahingust on vähe. Tähtsaim allikas on ajaloolase Jordanese kirjutatu, mis on paberile kantud 80 aastat peale sündmusi, ning ilmselgelt liialdatud. Samuti pole kindel lahigupaik aga arvatakse olevat see Troyes' läheduses, mis asub tänapäeva Prantsusmaal.
Vägede suurust on Jordanes ilmselgelt liialdanud ja pakkunud selleks 500 000 meest mõlemal poolel. Võttes aga arvesse selleajalisi logistilis võimalusi võis see olla pigem 50 000 ringis mõlemal poolel, kuid ilmselt oli see arv veelgi väiksem. Roomlaste vägede puhul on see suhteliselt kerge välja arvutada, kuna pool vägedest koosnes läänegootidest. Läänegoodid aga suutsid oma parimatel aegadel välja panna mitte rohkem kui 20 000 võitlejat, seega võis rooma väe suurus olla kaasaarvatud alaanidega mitte rohkem kui 45 000 meest. Hunnide vägi olevat olnud roomlaste omast natuke suurem aga arvatavasti mitte üle 50 000 mehe. Teiste oletuste järgi on pakutud mõlema vägede suuruseks 30 000.
Hunnide vägi koosnes vaid pooleldi hunnidest, teise poole moodustasid nende liitlased, millest suurim osa kuulus idagootide hulka Valamiri juhtimisel. Aga ka gepiidid Ardarichi juhtimisel, Rein jõest paremal pool olevad frangid ja mingi osa burgundidest. Vähemal määral oli ka teisi hõime, nagu Skiire, Langobarde je teisi. Hunnid olid relvastatud nagu tavalisel, hobuste seljas odade ja nuiadega ning nende tähtsaima relvaga spetsiaalse hobuse seljast lastavate vibudega. Mingit rüüd reeglina ei kantud, kaitseks oli vaid ümar nahaga polsterdatud kilp. Erinevalt hunnidest koosnes nende germaani hõimu liitlaste vägi enamuses jalaväest, vaid idagootidel oli 1/3 väest ratsavägi. Jalavägi oli enamasti ilma igasuguse rüüta ja relvastataud odade, mõõkade ja kilbiga. Germaanlaste pool laskerelvi peaaegu ültse ei kasutatud, vaid idakootidel olid ka vibulaskjaid.
Aetiuse vägi koosnes ühes poolest roomlastest, frankidest ja burgundidest ning teise poole moodustasid läänegoodid. Lisaks olid veel mõned tuhanded alaanid. Roomlased, frangid ja burgundid moodustasid jalaväe. Ratsaväe moodustasid läänegoodid, kes olid 378. aasta lahingust alates järk järgult jalaväel ratsaväe peale üleläinud.
Hilishommikul viis Aetius oma väe kahe laagri vahel olevale lagendikule paigutades põhjapool moodustatud vasakule tiivale roomlased kõige esimesena, mille järel tulid frangid ja burgundid, kes moodustasid vasaku tiiva ning vaskapoolse keskkoha. Alaanid olid keskel roomlaste ja läänekootide vahel. Läänegoodid kuningas Theoderich I juhtimisel moodustasid väe lõunapoolses osas parema tiiva kuni keskkohani. Lisaks oli Aetius jätnud põhajapoole künka taha väiksema läänegootide üksuse Thorismund (Theoderichi poeg) juhatusse, et sealt hunnide paremat tiiba rünnata.
Attila viis oma väed lahinguväljale alles pealelõuna paiku, paigutades põhjapoole geppiidid, burgundid ja frangid. Hunnid moodustasid keskpaiga, asudes vastamisi osa paremal pool asetsevate roomlastega, keskel asuvate alaanidega ja osa vasakul pool olevate läänegootidega. Lõunas paiknesid hunnide vasakul tiival idagoodid, kes olid vastamisi läänegootidega.
Pärastlõunal algas lahing hunnide rünnakuga keskelt ja idagootidega vasakult tiivalt. Alaanid ei suutnud või ei tahtnud esimesi rünnakuid vastu pidada ning taganesid esimesel kokkupuutel, vasakul ja paremal pidasid roomlased ja läänekoodid rünnakule võrdselt vastu. Sel hetkel ründas Thorismund oma eemale oleva üksusega põhjapoolt, millele saatis gepiidide kuningas Ardarich vastu osa oma üksusest. Thorismundi gootide pealetung oli ennast tõestand aga samas ei suutnud nad ka enam edasitungida. Alaanide taganemisel ja põgenemisel keskelt muutus läänekootide olukord kriitiliseks. Neid rünnati keskelt nii hunnide kui idagootide poolt ja samas ka vasakult keskelt läbitunginud hunnide poolt. Tekkis segadus ja hetkeks tundus, et läänekootide väge haarab paanika.
Theoderich üritas oma väge uueks vasturünnakuks kokku koguda. Sel hetkel lasi Attila roomalsi rünnata, ilmselt selleks, et need ei saaks läänekootidele appi tulla. Seal juures olevat Attila teinud taktikalise vea, et ta roomlasi vaid otse ründas kuigi sel hetkel oleks saanud ka lõuna poolsest küljest roomlasteni läbitungida.
Lahingukäigus sai läänekootide kunigas Theoderich hoobi (väidetavalt idakoodi sõdalase Andagese poolt, Amaleri suguvõsast) ning ta kukkus hobuselt ja trambiti surnuks. Selle sündmuse tulemusena ägenes aga läänekootide vastupanu ja taheti langenud kuninga eest kättemaksta. Idagootide rünnakud hakkasid raugema ja teiselt (paremalt) poolt ründas Thorismund isa surmast teate saades gepiide tekitades neile suuri kahjustusi. Lõpuks suruti terve parem tiib kokku ja sunniti taganema ning põgenema. Sel hetkel tegi Attila teise vea, selle asemel on paremale tiivale Thorismundi vastu appi minna ründas tema roomlasi edasi, arvatavasti lootuses, et Aetius tapetakse. Need rünnakud olid aga edutud ja kaotuste rohked, teisalt aga sattusid idakoodid survealla ja sunniti põgenema. Selleks hetkeks oli kogu olukord muutunud. Päikseloojangu ajal lasi Aetius oma väel vasturünnakule minna, ning väsinud hunnid, ohustatult mõlemalt küljelt, ei suutnud tõhusat kaitset ülesehitada.
Aetius tõmbas ettenägelikult oma armee, enne selle kokku varisemist Wagenburgi tagasi ja juba samal ööl piirasid koos Thorismundiga Attila laagri ümber
