hugo1 kirjutas:Jutt käib sellest, kes esimesena tegi tuumarelva valmis ja ära on toodud ka fakte selle kohta. V raketid, olid esimesed raketid mis loodi ja nende loojad olid sakslased. Tuumakatseid tol ajal saksamaal tehti, see on ka fakt. Fakt on ka see, et teadlased USA-sse viidi. Miks see nii uskumatu tundub, et Saksamaal pomm peaaegu valmis oli
Seep see viga ongi, et fakte eriti siin ei ole
Jänkid alustasid Manhattani projekti 1942. aastal. Samal aastal käivitasid esimese juhitava tuumareaktsiooni, kahe aasta jooksul rikastasid piisava koguse uraani ning valmistasid täiesti uut radioaktiivset ainet plutooniumi kogustes, millest piisas kusagil ca 5-6 pommi valmistamiseks. Arvestasid õieti välja kriitilise massi, leidsid tehnilised vahendid, kuidas efektiivselt kritiiline mass saavutada (kaks erinevat kusjuures). Valmistasid need pommid ning katsetasid esimest neist juba 16. juulil 1945. Kõige selle kohta on avaldatud piisavalt nii dokumente kui osaliste mälestusi.
Sakslased tegelesid tuumarelva probleemiga vaid teoreetiliselt. Mingit reaalset programmi neil polnud ning vahendeid pommi loomiseks naeruväärselt vähe.
Lisaks tegid nad kohe alguses olulise vea ning arvestasid kriitilise massi ligi kümme korda tegelikust suuremaks. Seega polnud neil ka teoreetilist alust luua relva, mida oleks saanud reaalselt kohale toimetada. Mis puutub V-2 (ning teisi saksa raketiprojekte), siis selle (ja teiste paberil olnud rakettide) kandevõime ei olnud piisav isegi jänkide pommi kohaletoimetamiseks, sakslaste valesti arvestatud kriitilise massiga pommist rääkimata...
Kuna sakslastel oli juba see teoreetiline alus valesti paika pandud, siis ei tegeletud ka mingite vähegi reaalsete lahendustega selle kriitilise massi saavutamiseks. Saksa tuumateadlaste käsutuses oleva radioaktiivse materjali kogus oli piisav vaid eksperimentide sooritamiseks. Plutooniumist polnud neil aimugi. Uraan 235 olid vaid naeruväärne kogus, nende käsutuses oli peamiselt Uraan 238, mis jänkidel oli vaid tegeliku pommimaterjali (plutooniumi ning U235) tooraineks.
Viimase aja "suured avastused" (mina kipuks vist siiski arvama, et lihtsalt mingi ajakirjanduslik mull, et kuskilt jälle vähe pappi välja pressida) on olnud, nagu oleks sakslased kavatsenud luua nn "räpast pommi". See oleks siis tavalise lõhkelaenguga pomm, mis oleks külvanud laiali radioaktiivset ainet ning teinud siis selle läbimise elusolendeile eluohtlikuks.
Minu isiklik arvamus on, et see on samuti mull ja seda eelkõige sellepärast, et algselt radioaktiivse kiirguse hädaohtu alahinnati. Nii venelased kui jänkid harjutasid veel peale Teist Maailmasõda oma jalaväe rünnakut läbi tuumaplahvatuse ala.
Samuti on webis avaldatud justkui sakslaste räpase pommi joonised asjatundjate poolt tunnistatud mõttetuiks ning mittetoimivaiks.
Mingist sakslaste poolt sooritatud tuumakatsetustest ei maksa aga üldse rääkida. Sellist asja juba Euroopas ei varja ning maha jäänud radioaktiivne saastatus (koos muude purustustega) paljastaks koha vabalt ka tänapäeval...
Ja ka räpase pommi katsetuse ala oleks ka veel tänapäeval oluliselt kõrgema radiatsioonitasemega.
Nii et rohkem kriitilist meelt
