Sa ilmselt ei pannud tähele mida Panzergrenadier kirjutas - et sellise konstruktsiooniga roomikuid kasutati AINULT poolroomikmasinate juures, tankidel olid praktiliselt kõigil nn. "pulk ja lüli". Roomikmasina juures mõjutavad sujuvat sõitu ja müra ennekõike amortiseerivad elemendid - kummibandaažid või nende puudumine, balanssiiride vedrustuse tüüp ja balanssiiri käigu pikkus, amortisaatorite olemasolu, müratasemele mõjub suuremal kiirusel ka roomikulüli pikkus.Njah eks see keeruline ehitus oli pigem väikse müra ja sujuva sõidu tõttu kui suure kiiruse pärast. Isegi tänapäeval kasutatakse endiselt vanad head pulk ja lüli süsteemi.
Poolroomikud olid mõeldud suuremat kiirust arendama kas teedel või vähemalt kõvemal pinnasel, kus masin seisis lülide küljes olevatel kummipatjadel ja omas seetõttu suhteliselt väikest veeretakistust. Pehmel pinnasel vajusid padjad sisse ja kandma hakkasid ka lülide äärte laiemad pinnad, mistõttu masina erisurve pinnasele vähenes tunduvalt ning maastikuläbivuse võime paranes. Ja seda kõike suhteliselt nõrga mootori puhul.
Urmas.
