Võiks siin vahel kirjutada kuidas seal läheb. Muidu on selline vaikus , et arvad , et seal ei toimugi midagi.
EstCOY -3 ajal loobiti talibidega üksteisele käsigranaate kas nüüd on ka olukord sama?
Eesti poisid Afgaan?
Alates ESTCOY-4-st on eesti kompaniid osalenud vägagi otseses lahingutegevuses.
ESTCOY-5 on olnud vägagi tõsiseid tulevahetusi Now Zadi alas, kuid granaatide üle aia loopimiseni pole jõutud. Ülekaal on siiski meie poolel ning enamuse ajast käib laagri kimbutamine 107 mm hiina rakettidega. Neid tuli üle laagri ikka omajagu ning nende vile ei lähe vist küll kunagi meelest ära
Aga jah - meid rünnates lähtuvad nad idamaade sõjatarkusest - jää täna ellu, siis saab homme uuesti sõdida. Kuid oma positsioone kaitsevad nad küünte ja hammastega.
Enamus kontakte algasid kuskilt 15 kuni 200 meetri pealt - lähedane maa on tingitud just linnast ja aedadest ning pikemat laske ja vaatlusvõimekust on võimalik saada ainult katustelt, kui ikkagi puudub kontroll ja ülevaade sellest, mis sul kõrvaltänaval toimub.
Kohalike ehitiste müürid võivad küll vihma käes laguneda, kui keskmiselt umbes 45 cm paksune savimüür peab kinni nii 12.7 mm kui ka kopteritelt lastava 30 mm relva kuulid. Ainuke võimalus neid sealt müüride tagant välja suitsetada oli kas kasutada AT-4 kumulatiivi, CG kildu peakohale või siis ise kohale minna ja plats puhtaks lüüa.
Meil kasutada oleva toetusrelvade efektiivsus seisnes enamasti selles, et ta sundis taliibe varju otsima, kuid vaadates nende ehitatud punkreid siis nende hävitamiseks on vaja tõenäoliselt 105 mm suurtüki otsetabamust või lennukipommi. Kindlasti ei teinud neile midagi 81 mm miinipilduja, mis oli meie suurim toetus kohapeal. Kuna ala on suht väike, siis iga taliib, kes kuuleb miinipildujate välja laske heli, jookseb kohselt oma punkrisse ja võib seal ennast üsna muretult tunda.
Kontakti korral kutsuti muidugi lennukid kohale ja need tulid nii kähku kui võimalik - aeg oli kõikuv ja olenes sellest, kui kaugel lennukid meist hetkel olid. Aga selleks, et punkrit hävitada 500 lbs-ise pommiga peab see ikkagi suhteliselt täpselt punkrit tabama.
Lisan siia ka väikese klipi, mille meie sõdurid on valmis teinud ja mis on juba ka youtubesse jõudnud:
http://www.youtube.com/watch?v=yS5KIr-yGjM
ESTCOY-5 on olnud vägagi tõsiseid tulevahetusi Now Zadi alas, kuid granaatide üle aia loopimiseni pole jõutud. Ülekaal on siiski meie poolel ning enamuse ajast käib laagri kimbutamine 107 mm hiina rakettidega. Neid tuli üle laagri ikka omajagu ning nende vile ei lähe vist küll kunagi meelest ära
Aga jah - meid rünnates lähtuvad nad idamaade sõjatarkusest - jää täna ellu, siis saab homme uuesti sõdida. Kuid oma positsioone kaitsevad nad küünte ja hammastega.Enamus kontakte algasid kuskilt 15 kuni 200 meetri pealt - lähedane maa on tingitud just linnast ja aedadest ning pikemat laske ja vaatlusvõimekust on võimalik saada ainult katustelt, kui ikkagi puudub kontroll ja ülevaade sellest, mis sul kõrvaltänaval toimub.
Kohalike ehitiste müürid võivad küll vihma käes laguneda, kui keskmiselt umbes 45 cm paksune savimüür peab kinni nii 12.7 mm kui ka kopteritelt lastava 30 mm relva kuulid. Ainuke võimalus neid sealt müüride tagant välja suitsetada oli kas kasutada AT-4 kumulatiivi, CG kildu peakohale või siis ise kohale minna ja plats puhtaks lüüa.
Meil kasutada oleva toetusrelvade efektiivsus seisnes enamasti selles, et ta sundis taliibe varju otsima, kuid vaadates nende ehitatud punkreid siis nende hävitamiseks on vaja tõenäoliselt 105 mm suurtüki otsetabamust või lennukipommi. Kindlasti ei teinud neile midagi 81 mm miinipilduja, mis oli meie suurim toetus kohapeal. Kuna ala on suht väike, siis iga taliib, kes kuuleb miinipildujate välja laske heli, jookseb kohselt oma punkrisse ja võib seal ennast üsna muretult tunda.
Kontakti korral kutsuti muidugi lennukid kohale ja need tulid nii kähku kui võimalik - aeg oli kõikuv ja olenes sellest, kui kaugel lennukid meist hetkel olid. Aga selleks, et punkrit hävitada 500 lbs-ise pommiga peab see ikkagi suhteliselt täpselt punkrit tabama.
Lisan siia ka väikese klipi, mille meie sõdurid on valmis teinud ja mis on juba ka youtubesse jõudnud:
http://www.youtube.com/watch?v=yS5KIr-yGjM
-
ProPatriae
- Uudistaja
- Postitusi: 4
- Liitunud: 26 Aug, 2008 16:00
- Kontakt:
Lugedes siin hiljutise olija pajatusi võimsatest Talibani punkritest ja üldiselt jõuetutest relvadest nende- ja savimüüride vastu, kas see tingis ka täpsuslaskurite aktiivsemat kasutamist? Täpselt platseeritud kuul peaks olema tõhus rohi muidu raskesti tabatava vaenlase vastu, ei pea alati suure pommiga lajatama... Videost oli näha M14TP tegevuses, mil.ee pildigaleriis ka TRG-42. Kuidas tundub, kas 7,62 poolauto on piisav tulejõult? Oskad sa Põder öelda, kuidas on võimalik 15 m pealt algavates tulevahetustes kaotusi mitte kanda eeldusel, et sissitaktikat kasutav vaenlane valib aja ja koha? Kas te oma öövaatluse võimet ka kuidagi ülekaaluks vormistate?
M14TP-d sai kasutatud, kuid kuna relv oli väga kehva optikaga siis seda sai pigem kasutatud vaatluseks kui tuletegevuseks. Lõpuks ei võtnud seda operatsioonidele ja patrullidesse isegi kaasa mitte. TRG-sid meie ajal veel polnud. Mis puutub nendest laskeavadest piilujate karistamisse - OPSECist tulenevalt ei saa ma ROE-d kirjeldada, aga päris suvaliselt ei saa igat august vahtivat venda ka maha lasta. Aga täpsuslaskuritel ja snaipritel oleks seal tööd küll. Praegu on seal lisaks Eesti kompaniile ja jänkide merejalaväelaste kompanii ning nende snaiprijagu on 24/7 tegutsemas.
Mis puutub sissitaktikat kasutava vaenlase vastu siis tuleb tema vastu kasutada sama taktikat. 15 meetrilt sai lahing alguse just tänu sellele, et me liikusime öösel nendele positsioonidele kus vastane tavaliselt paiknes. Üllatus oli muidugi mõlemapoolne aga meie suutsime kiiremini regeerida ja eks õnne oli ka omajagu.
Öövaatlusvõimekus on sealkandis olemas ainult siis kui on selge ilm ja täiskuu. Muidu näed sa öövaatlusseadmega enda ette paar meetrit ja kogulugu. Liikuda saab, aga laskmine ja vaatlus on üsna võimatu.
Aga parim rohi punkrite vastu oli jalavägi ja 20 kg lõhkeainet - kui seda videot vaatad, siis enamus suuri plahvatusi linnavahel oligi punkrite hävitamisest. Keset videot on ühe punkri suue näha - tolm seal sees on tingitud granaadist mis sinna visati.
Aga müüride tugevus on jah hämmastav - kaitseb mu arvates paremini kui betoon, kuna betoon hakkab kilduma aga see savimüür võtab oma karistuse nätsti vastu ja kogulugu. Nagu eespool mainitud siis AT4 kumlatiiv müüri vastu pani taliibid teiselpool müüri liduma ning CG kild neile ka ei meeldinud.
Kogemus siit ka Eetisse - korralikull kindlustatud positsioonile pole miinipilduja tuli sugugi hirmus.
Mis puutub sissitaktikat kasutava vaenlase vastu siis tuleb tema vastu kasutada sama taktikat. 15 meetrilt sai lahing alguse just tänu sellele, et me liikusime öösel nendele positsioonidele kus vastane tavaliselt paiknes. Üllatus oli muidugi mõlemapoolne aga meie suutsime kiiremini regeerida ja eks õnne oli ka omajagu.
Öövaatlusvõimekus on sealkandis olemas ainult siis kui on selge ilm ja täiskuu. Muidu näed sa öövaatlusseadmega enda ette paar meetrit ja kogulugu. Liikuda saab, aga laskmine ja vaatlus on üsna võimatu.
Aga parim rohi punkrite vastu oli jalavägi ja 20 kg lõhkeainet - kui seda videot vaatad, siis enamus suuri plahvatusi linnavahel oligi punkrite hävitamisest. Keset videot on ühe punkri suue näha - tolm seal sees on tingitud granaadist mis sinna visati.
Aga müüride tugevus on jah hämmastav - kaitseb mu arvates paremini kui betoon, kuna betoon hakkab kilduma aga see savimüür võtab oma karistuse nätsti vastu ja kogulugu. Nagu eespool mainitud siis AT4 kumlatiiv müüri vastu pani taliibid teiselpool müüri liduma ning CG kild neile ka ei meeldinud.
Kogemus siit ka Eetisse - korralikull kindlustatud positsioonile pole miinipilduja tuli sugugi hirmus.
Võtke vene tankilt infrapuna latern. Selle aretamisega suvalise veoka külge peaks saama enamik tehnika taibuga mehi hakkama. Pole vaja alati kalleid valgusvõimendeid kasutada.Põder kirjutas:Öövaatlusvõimekus on sealkandis olemas ainult siis kui on selge ilm ja täiskuu. Muidu näed sa öövaatlusseadmega enda ette paar meetrit ja kogulugu. Liikuda saab, aga laskmine ja vaatlus on üsna võimatu.
Vene tanke on meil siin muidugi jalaga segada, ning igale sõdurile ühte sellist jurakat rinnale siduda ei ole ka hea idee. Masinaid oleme me minimaalselt kasutanud - enamasti seisavad nad meil laagris ja me tegutseme jala. Ning enamusel meie tehnikapargil on sellised laternad juba olemas - ning kordades paremad kui need vene tankide omad.
Teine probleem on IR kiirgurite kasutamisel see, et taliibidel on tõenäoliselt olemas minimaalne öövaatlusvõimekus ning seetõttu üritasime igasuguste kiirgurite kasutamist maksimaalselt vältida.
Ja jällegi tuleb mängu tolm - kui tolmupilv üleval siis isegi täiskuuga ei näe ikkagi mitte kui midagi aga tolmupilve tekitab juba üks pauk automaadist, rääkimata sellest, et midagi suuremat kuskil plahvatab.
NB! Üks tank meil siiski oli käepärast - kui meil seisab linnades skulptuure siis seal seisab keset linna T55, mis on sinna jäetud mälestuseks venelaste peksa saamisest omal ajal. Vist isegi videos vilksatab korra läbi.
Teine probleem on IR kiirgurite kasutamisel see, et taliibidel on tõenäoliselt olemas minimaalne öövaatlusvõimekus ning seetõttu üritasime igasuguste kiirgurite kasutamist maksimaalselt vältida.
Ja jällegi tuleb mängu tolm - kui tolmupilv üleval siis isegi täiskuuga ei näe ikkagi mitte kui midagi aga tolmupilve tekitab juba üks pauk automaadist, rääkimata sellest, et midagi suuremat kuskil plahvatab.
NB! Üks tank meil siiski oli käepärast - kui meil seisab linnades skulptuure siis seal seisab keset linna T55, mis on sinna jäetud mälestuseks venelaste peksa saamisest omal ajal.
Vist isegi videos vilksatab korra läbi.Väga hea, et keegi on võtnud vaevaks siin natuke asju selgitada- valgustada, üsna head ülevaated tõepoolest 
, jätka Põder samas vaimus! Arvestades seda, et kogu teie tulejõu ja "lahinguväljal domineerimise" juures peate te ikkagi vaenlase hävitamiseks talle külje alla minema ja granaate loopima - kas see tiba ebamõistlikult ohtlik ei ole? Ma saan aru küll, et sõdimine ongi üks pagana ohtlik tegevus 
, aga ikkagi - sellises mees mehe vastu lahingus on ka Talibanil üsna head võimalused. Tundub, et kõikvõimalik kildu andev kraam on seal hinnas, kuidas on lood automaatgranaadiheitjatega - kas liitlased laenavad neid teile? Ja sa kirjutad koguaeg AT4 kumulatiiv ja CG kild, aga kuidas on CG kumulatiiviga? Kas sidega on probleeme? Muuseas, kui te oma eesmärgi saavutate ja "õhtul koju lähete", kas siis ülejärgmine hommik hakkab sama jama jälle otsast peale? Või võtab ANA positsioonid üle, või mis... Üleüldse, kas teil ANAga kah kokkupuuteid oli ja mis mulje nad jätsid? Kohalike hulgas üldiselt pidi armee maine kõrge olema, politsei seevastu ülimadal.
Njahh
, kui teil öövaatlusseadmetest eriti tolku ei ole, mis siis öösel saab - kas magate miinidest ümbritsetuna, seljad koos 
? Öövaatlusseadmel peaks endal olema väike sisseehitatud IR lambike, et ka näit. pimedas keldris midagi näeks. Kui Taliban kasutab mingeid vanemaid seadmeid, siis peaksite ju ka teie neid oma seadmetega nägema? Mis üldse öösel toimub - varem öeldi et siis on sisside aeg, aga enam vist nii ei ole? Kas aastaajad ka kuidagi lahingutegevust mõjutavad?
, jätka Põder samas vaimus! Arvestades seda, et kogu teie tulejõu ja "lahinguväljal domineerimise" juures peate te ikkagi vaenlase hävitamiseks talle külje alla minema ja granaate loopima - kas see tiba ebamõistlikult ohtlik ei ole? Ma saan aru küll, et sõdimine ongi üks pagana ohtlik tegevus , aga ikkagi - sellises mees mehe vastu lahingus on ka Talibanil üsna head võimalused. Tundub, et kõikvõimalik kildu andev kraam on seal hinnas, kuidas on lood automaatgranaadiheitjatega - kas liitlased laenavad neid teile? Ja sa kirjutad koguaeg AT4 kumulatiiv ja CG kild, aga kuidas on CG kumulatiiviga? Kas sidega on probleeme? Muuseas, kui te oma eesmärgi saavutate ja "õhtul koju lähete", kas siis ülejärgmine hommik hakkab sama jama jälle otsast peale? Või võtab ANA positsioonid üle, või mis... Üleüldse, kas teil ANAga kah kokkupuuteid oli ja mis mulje nad jätsid? Kohalike hulgas üldiselt pidi armee maine kõrge olema, politsei seevastu ülimadal.Njahh
, kui teil öövaatlusseadmetest eriti tolku ei ole, mis siis öösel saab - kas magate miinidest ümbritsetuna, seljad koos ? Öövaatlusseadmel peaks endal olema väike sisseehitatud IR lambike, et ka näit. pimedas keldris midagi näeks. Kui Taliban kasutab mingeid vanemaid seadmeid, siis peaksite ju ka teie neid oma seadmetega nägema? Mis üldse öösel toimub - varem öeldi et siis on sisside aeg, aga enam vist nii ei ole? Kas aastaajad ka kuidagi lahingutegevust mõjutavad?Mees mehe vastu on meil paremad võimalused just väljaõppest ja varustusest tingituna, kuid juhus on pime nagu kõik teavad. Siiani on vedanud. Ohtlikke asju on tehtud, kuid ega me päris hullu ka ikka ei pannud - operatsioonid mõeldakse ikka korralikult läbi.
Automatgranaadiheitjad olid meil olemas - brittide varustus - ja need olid päris toredad relvad. Samuti jätsid britid meile kasutada kaks Javelini komplekti koos rakettidega. Sellel asjal on meeletult hea soojuskaamera peal ning enamuse ajast kasutatigi seda öiseks vaatluseks.
AT4 vs CG kumulatiiv on tingitud sellest, et CG laskemoon kaalub. Kas TT paar võtab kaasa killud ja suitsu ning kumulatiive või ainult killud, või mis iganes komplekti olenes ülesandest. Kuna AT4 kildu meil ei ole siis prioriteet oli CG-l ikkagi kild. Paar korda sai ka nii välja mindud, et pea igal mehel olid CG laskemoona kaasas.
MIs puutub positsioonide hoidmisesse, siis on lugu jah selline, et kui me koju läheme siis tulevad taliibid tagasi ja sinna pole meil midagi teha.
ANA ja ANP-g meil erilisi kokkupuuteid ei olnud. ANA reputatsioon kohalike silmis on üsna hea, kuid ANP-l eriti mitte.
Öine aeg on aüldiselt seal vaikne. Ei toimu suurt mitte kui midagi. Eks nad teavad, et meie näeme öösel olenemata piirangutest siiski paremini. Britid ikka öösiti nägid igal nurgal tonti, kuid meie sõdurid miskipärast neid ei näinud. Võibolla käisid nad öösel linnas ainult siis kui briti postidel olid, aga ma seda miskipärast ei usu. Lõpus kusjuures olid kahel õhtul 107 mm raketi rünnak, mis aga lendas kaugelt mööda ning ka radar ei võtnud seda kahjuks kinni, kust suunast see lasti - kui ma ise teisel pool oleks olnud oleks ma iga öö pauku teinud - paar nädalat ja vastasel oleks närvid väga läbi aga jumalale tänu, et nad selle peale pole tulnud.
Magamine ei ole sugugi miinidest ümbritsetud, piisab tavapärasest valvest. Öine väljasolek ja ööbimine käis lihtsalt - kontrolliti mõni maja üle, pandi sinna valvepostid välja, barrikadeeriti sissepääs(ud) ära ja oligi olemas.
Aastaajad mõjutavad niipalju, et talvel on lahingutegevus tavaliselt vähem intensiivne, kuna väljas on ikka roppumoodi külm. Meil külmasid joogivee kanistrid läbinisti ära kui need ööseks uksetaha unustati. Ja selliste ilmadega ei taha keegi seal väljas eriti pauku teha. Pigema istutakse oma majades ja värisetakse tekihunniku all. (müstiline on see, et kust nad oma majade kõtmise jaoks puid saavad, sest metsa seal ei ole ja puid peale viljapuud ka eriti ei ole) Teine asjaolu mis mõjutab kohalikke taliibe on saagikoristus hooaeg. Siis on ka vaiksem, kuna pere vajab toitmist ning moon ja vili koristamist. Lisaks sellel on vihmasadude ajal mõned kohad masinatega läbimatud, aga see puudutab rohkem ISAF-i üksuseid.
Automatgranaadiheitjad olid meil olemas - brittide varustus - ja need olid päris toredad relvad. Samuti jätsid britid meile kasutada kaks Javelini komplekti koos rakettidega. Sellel asjal on meeletult hea soojuskaamera peal ning enamuse ajast kasutatigi seda öiseks vaatluseks.
AT4 vs CG kumulatiiv on tingitud sellest, et CG laskemoon kaalub. Kas TT paar võtab kaasa killud ja suitsu ning kumulatiive või ainult killud, või mis iganes komplekti olenes ülesandest. Kuna AT4 kildu meil ei ole siis prioriteet oli CG-l ikkagi kild. Paar korda sai ka nii välja mindud, et pea igal mehel olid CG laskemoona kaasas.
MIs puutub positsioonide hoidmisesse, siis on lugu jah selline, et kui me koju läheme siis tulevad taliibid tagasi ja sinna pole meil midagi teha.
ANA ja ANP-g meil erilisi kokkupuuteid ei olnud. ANA reputatsioon kohalike silmis on üsna hea, kuid ANP-l eriti mitte.
Öine aeg on aüldiselt seal vaikne. Ei toimu suurt mitte kui midagi. Eks nad teavad, et meie näeme öösel olenemata piirangutest siiski paremini. Britid ikka öösiti nägid igal nurgal tonti, kuid meie sõdurid miskipärast neid ei näinud. Võibolla käisid nad öösel linnas ainult siis kui briti postidel olid, aga ma seda miskipärast ei usu.
Lõpus kusjuures olid kahel õhtul 107 mm raketi rünnak, mis aga lendas kaugelt mööda ning ka radar ei võtnud seda kahjuks kinni, kust suunast see lasti - kui ma ise teisel pool oleks olnud oleks ma iga öö pauku teinud - paar nädalat ja vastasel oleks närvid väga läbi aga jumalale tänu, et nad selle peale pole tulnud.Magamine ei ole sugugi miinidest ümbritsetud, piisab tavapärasest valvest. Öine väljasolek ja ööbimine käis lihtsalt - kontrolliti mõni maja üle, pandi sinna valvepostid välja, barrikadeeriti sissepääs(ud) ära ja oligi olemas.
Aastaajad mõjutavad niipalju, et talvel on lahingutegevus tavaliselt vähem intensiivne, kuna väljas on ikka roppumoodi külm. Meil külmasid joogivee kanistrid läbinisti ära kui need ööseks uksetaha unustati. Ja selliste ilmadega ei taha keegi seal väljas eriti pauku teha. Pigema istutakse oma majades ja värisetakse tekihunniku all. (müstiline on see, et kust nad oma majade kõtmise jaoks puid saavad, sest metsa seal ei ole ja puid peale viljapuud ka eriti ei ole) Teine asjaolu mis mõjutab kohalikke taliibe on saagikoristus hooaeg. Siis on ka vaiksem, kuna pere vajab toitmist ning moon ja vili koristamist. Lisaks sellel on vihmasadude ajal mõned kohad masinatega läbimatud, aga see puudutab rohkem ISAF-i üksuseid.
Põder rääkis huvitavalt eestlaste tegemistest. Alljärgnevas artiklis kirjeldatakse laiemalt brittide tegemisi Helmandis.
http://smallwarsjournal.com/mag/docs-te ... arston.pdfI’m going to try to provide an overview of British operations, called HERRICK, in Helmand (HLD) province, Afghanistan, over the last couple of years. The situation in southern Afghanistan (RC South) is widely considered to be worsening, with the Taliban controlling entire districts and launching major attacks. The British, along with the rest of our allies, have faced heavy criticism for their prosecution of the war in the south. I will look at how the British have adapted to changing conditions, and their understanding and application of COIN principles.
Kuidas muidu miinidega lugu on? Sibulad külvasid neid omal ajal nagu vilja ja paljud väljad on ka kaardistamata. Ja kui osavalt taliibid IED-ga toimetavad?
Viimati muutis John, 03 Okt, 2008 21:26, muudetud 2 korda kokku.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Itaalaste TT laksud on ka seal? Venelaste omad ei üllata: bbc artikkel (http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/7623496.stm) kirjeldab üsna selgelt, kuidas pealmised varustajad on ikka Iraan ja Venemaa ning kuidas endised Talibani vastu võidelnud põhja afgaanis tegutsevad relvakaubitsejad toimivad vahemehena, lõigates kena tulu taliibide varustamisest.
Igal juhul on põhja pakistan muutunud džihaadide märjaks unenäoks: lähed turule ning küsid julgelt mida tahad. Raketid, automaadid, lõhkeained, miinid jne- meil on kõike. Osta kümme miini ja saad ühe tasuta.
Igal juhul on põhja pakistan muutunud džihaadide märjaks unenäoks: lähed turule ning küsid julgelt mida tahad. Raketid, automaadid, lõhkeained, miinid jne- meil on kõike. Osta kümme miini ja saad ühe tasuta.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist