varitsus kui sõjandustegevus

[metssiga]

Üks üldlevinud eksiarvamusi alates Laarist kuni iga koduuurijani on see, et metsavennad igas lahingus ja kokkupõrkes andsid ikka nii, et vastase laipu viidi minema vankri- või lausa autotäied. Arusaadav - nad tapeti, arreteeriti ja hävitati, jäägu siis vähemalt see mälestus, et langesid vastaseid rohkem kaasa võttes. Tegelikult on see muidugi jama, mida peaks mõistma igaüks, kes vähemalt EV kaitseväes saanud õpetust näiteks varitsuse korraldamiseks. Üldiselt pole varitsusse sattunud vastasel enam mingit lootust (kuigi, tegelikus elus võib ju muidugi igasugust juhtuda). Selle illustreerimiseks mõned read 17. aprilli 1954 akti kohta operatsioonist, millega likvideeriti Järvamaal Koigi kandis metsavend Ülo Altermann (seletuseks veel, et koht oli tshekistidel juba kinnivõetud, ülekuulamisel murtud ja seejärel värvatud inimese kaudu teada):
"Kell 20.30, olles varitsuses punkri juures Laimetsa metsamassiivis, märgati punkrile lähenevat tundmatut isikut. Punkri juurde jõudes valgustas ta seda taskulambiga ja hüüde "Seis!" peale avas tule. Viis minutit kestnud tulevahetuse tagajärjel ta tapeti, seejärel tunti temas ära diversiooni-terroristliku bande pealik Altermann, Ülo Rudolfi poeg, sünd. 1923. Tapetult võeti ära:
1) saksa automaat
2) püstol TT
3) püstol Parabellum
4) kaks automaadisalve
5) kaks TT salve
6) üks Parabellumi salv
7) padruneid kokku 83 tükki.
Tulevahetusel meie poolt kaotusi ei olnud.
Tulevahetuse tagajärjel on meie poolt kulutatud 240 padrunit ja 20 valgustusraketti"
Lisaks veel, et laskjate koguarv pole aktis kirjas, aga need olid operatiivtöötajad Tallinnas ja Paidest, Paide ja Kose rajooni hävituspataljonide palgalised ja sisevägede mingi allüksus. Eks kõike seda arvestades polnud ju Ülo Altermannil mitte mingit lootust, vastase laibamäed aga soovunelm. Paraku ...

[viiking]

See ongi ja jääb...nii ja naa...näited soomest kus samuti punaseid loogu maha lasti talvesõjas sest lollakaid saadeti massiga ja nii edasi, et kus kuidagi ja kes keda

[USP]

Siin sõltus vist kõik sellest, kes keda varitses. Hästi ettevalmistatud varitsus on kahtlematult vastasele väga ebameeldiv ja ohvriterohke probleem.
Samas on mulle mulje jäänud, et eesti metsavennad tegutsesid ikka eestlastele omasel moel -üksikult ja omaette. Enamasti polnud tegemist mingi süstemaatilise ja planeeritud sõjategevusega vaid enese varjamisega. Lahinguid anti vaid häda sunnil.

[Juhani Putkinen]

Varitsus on suurepärane lahinguviis. Aga sellel lool mis esimesena räägiti pole varitsusega midagi pistmist.

Soomes on õpetatud tegema varitsusi automaatide, kuulipildujate, miinipildujate, miinide, granaadiheitjate, jne. abil. Näiteks terve sissirühm käib vaenlase kolonni kallale - ja peab korraliku lahingu ära.

Sellises vanamoodi varitsuses tuleb kaotusi mõlemal pool sõltudes milline üksus varitseb ja millist varitseti.

Ka see on oma moodi varitsus kui Tshetsheenias, Iraagis või Afganistanis on paigaldatud "tee äärde" lõhkekeha ja see õhitakse vaenlase sõiduki saabudes kohale. Kui see lõhkekeha oli korralik ja õhiti oskustega distantsilt (raadio teel), nii üldiselt sõiduk mille juures lõhkekeha plahvatas sai hävitatud ja õhkijale ei juhtunud mitte midagi.

Kui aga sissid korraldavad vaenlase kolonnile varitsuse külgmiinide, suundkildmiinide ja distanatslõhkeseadmetega - nii ongi tapatalgud, ilma oma kaotusteta - või väheste oma kaotustega.

Kui neid varitsusi korraltada koordineeritult vaenlase tagalakolonnitele, nii ongi võetud kasutusele tõhus sõjapidamisviis.

[kaur3]

Siin kirjutavad keskid jänkid oma arusaamisest varitsusest.

http://www.thelightningpress.com/smartb ... SUTS-6.pdf

Järgmine jutt läheb samuti otsapidi teemasse.

http://www.thelightningpress.com/smartb ... SUTS-8.pdf

[mekerrau]

Suvesõja lahingutes oli metsavendade käsutuses ka hulgaliselt lõhkeainet mida nad punaste autode rataste alla sättisid, kui nood mööda külavaheteid vurasid...selleks oli vaja aga kindlasti teada, kui kiiresti põleb süütenöör, et see just õige pikkusega lõigata...selleks kasutati seni teadmata metsavendade grupeeringus meesterahvast, kes olevat suutnud joosta tolleaja auto keskmise kiirusega...ja nii saigi süütenöör omale just õige pikkuse

[Jaanus2]

Siin sõltus vist kõik sellest, kes keda varitses. Hästi ettevalmistatud varitsus on kahtlematult vastasele väga ebameeldiv ja ohvriterohke probleem.
Samas on mulle mulje jäänud, et eesti metsavennad tegutsesid ikka eestlastele omasel moel -üksikult ja omaette. Enamasti polnud tegemist mingi süstemaatilise ja planeeritud sõjategevusega vaid enese varjamisega. Lahinguid anti vaid häda sunnil.

Suuresti nii see oli sõjajärgsete metsavendade puhul. Sihipärast võitlust ja ideoloogiat oli vähevõitu (võrdluseks Leedu, Ukraina) Lisaks röövisid kauplusi (OK) või talumehi, mis igakord OK ei olnud. Sest mitte iga singi omanik ei olnud okupantide kaastööline.

[USP]

Mnjah. Üks variant on ka selline, et juba rahuajal valib iga kogukond/leibkond välja mehe(d), kes neid metsas nö esindavad .
Võitlema määratud isik(ud) saavad võitluseks toetusgrupi igakülgse abi.
Süsteem on selline, et 1 mees on snaipripüssiga metsas (tegevuse iseloom võiks sõltuda metsavenna oskustest ja erialast -võib ju ka teisiti kui snaipripüssiga võidelda) ja 10 kodanikku hoolitsevad selle eest, et tal oleks olemas kõik eluks ja sõjaks ajalik.

See suhe võib olla ka 1:20le. Juhul, kui "esindusmetsavend" peaks langema, astub tema asemele järgmine. Sellisel moel saab vaenutegevust pikalt viljeleda ja kõik tunnevad ennast kasulikuna ning võitlusega seotult.

Kusjuures kogukond ei tohiks teada, kes täpselt metsavennaks määratud on

[USP]

Oi, aga mida rohkem isikuid sellisest süsteemist teadlik on, seda halvem. Tarvitseb keegi suvaline kinni võtta ja teda natukene töödelda, kui juba ta lobisebki oma suguvõsa esindusmetsavennad välja...

[USP]

Arvestades, et mingeid talusid maal enam pole, on see süsteem siiski päris hea.

[metssiga]

Suuresti nii see oli sõjajärgsete metsavendade puhul. Sihipärast võitlust ja ideoloogiat oli vähevõitu (võrdluseks Leedu, Ukraina) Lisaks röövisid kauplusi (OK) või talumehi, mis igakord OK ei olnud. Sest mitte iga singi omanik ei olnud okupantide kaastööline.

Siin küll vaidleks vähe vastu:
1. võitlus oli väga sihipärane
2. ideoloogia oli lausa nii selge, et seda polnud vaja kuidagi eraldi kirja panna
3. talumehi ei röövitud, vaid nõukogude-partei" aktiviste

[Juhani Putkinen]

Et sissisõda saaks tõhus olla selleks on vaja hoolega valmistuda ette juba rahuajal. Näiteks peidikud ja punkrid peavad olema eelnevalt tehtud ning maskeeritud.

Sööki ladustamine pole suur probleem. Konserve on suur valik ja need säiliväd hästi. Mingusugune rotatsioon on loomulikult vajalik - kasutab õppustel vanemaid ära.

[kert122]

eesti oludes oleks ju toredalt mõeldav miinivaritsuse taktika, keegi käsirelvadega tuld ei annagi, üks sõber on kaevatud maa alla punkrisse, kolonn tuleb, sõber paneb oma latakad ära maa alt, kerib juhtmed sisse ja jääbki passima ja lahkub esimesel võimalusel, selliseid kaevikuid peaks olema üle eesti igal pool tuhandeid valmis kaevatud.
kasutasime eelmine aasta sellist taktikat ühel õppusel, rühm korraldas kolm sellist varitsust liikuvale kolonnile, õppemiinid olid ilusti välja sihitud ja ei leitud isegi punkreid üles.
ja meest punkris katsid kaugemalt hajutatud jagu, vastane metsa tulema ei hakanud kuna lõksmiine oli palju üleval, ja kolonn ei oleks saanud midagi muud teha kui gaas põhja ja edasi.
samuti oleks ka tulejuhtimine olnud väheke aeganõudvam kuna lihtsalt mitte kuhugi ei osatud tuld tellida, kuna keegi ju ei lasknud kuskilt, oleks keegi üritanud nüüd punkrit otsima tulla, oleks ilmselt kas lõksmiini otsa jalutanud, või oleks jagu ta lihtsalt puruks lasknud ja kiirelt eemaldunud, ja too punker pidavat olema ka soojuskaameratele nähtamatu, katsetada seda ei saanud kuna ei otsustav jõud staabis ei julgenud tellida seadet, äkki lõhume ära.
ja ühe sellise varitsuse teeb jagu ära, vajab ettevalmistamiseks u 6-8h.

mis on hea selle taktika juures, kui kolonn satub sellisele varitsusele:
kuna punker on 50-300 meetrit kolonnist, ei ole mõtekas tuld endale pähe tellida, samas teadmatta et kus see punker üldse on, või kas seda ongi.
juhul kui kolonn lisab gaasi ja segaduses hakkab edasi või tagasi manööverdama siis tekkiud segaduses võib õnnestuda sõbral jeed tõmmata punkrist, suitsu kasutamine oleks muidugi keeruline, kuna just suitsu peale võib kuule hakata sadama, või bmp-de rauapilve.
noh...vähemalt labidad on meil olemas.

[Shiim]

Khm, siin teemas on sellest juba pikalt-laialt juttu:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ht=#110041

[Juhani Putkinen]

eesti oludes oleks ju toredalt mõeldav miinivaritsuse taktika, keegi käsirelvadega tuld ei annagi, üks sõber on kaevatud maa alla punkrisse, kolonn tuleb, sõber paneb oma latakad ära maa alt, kerib juhtmed sisse ja jääbki passima ja lahkub esimesel võimalusel, selliseid kaevikuid peaks olema üle eesti igal pool tuhandeid valmis kaevatud.

Kõik ülejäänud on õige - aga ka need juhtmed on vaja rahuajal valmiks kaevata maa sisse, mitte hakata kerima pärast latakate andmist.