Suurtükivägi Tallinna kaitsel

[Felix]

Ratastel liikursuurtükkidele ma Eesti tingimustes nii väga ei panustaks sest juba Pasi oma 14 tonnise raskuse juures vajub lootusetult vähegi niiskemal heinamaal ära, mis siis veel 50 tonnisest liikursuurtükist rääkida!

Külma sõja perioodil projekteeriti lääne sõjamasinate veermikud ikka põhiliselt Lääne-Euroopa maastikutingimusi silmas pidades. Ei eeldatud, et VLO/ NATO võimalik konflikt toimuks kusagil Krivasoos, vaid hoopis endise Lääne- Saksamaa-Prantsusmaa aladel. Kusagil kõrbes Talibani taga ajada või nii.....aga Eestis.......No Way! Eesti tingimustesse sobib palju paremini vene roomik.

Kui millegi kombineerimiseks peaks minema siis liikursuurtüki aluseks võiks ikka võtta eelpool mainitud T-72 šassii ja arvestades järgmisi juba eelpool mainitud võimalikke kombinatsioone:

T-72 /Vickers T6
T-72/AU-F1
T-72/HIMALAYA(155/45)
T-72/Denel G6-52
T-72/AS90(155/39)
T-72/AS90(155/52 "Krab")

Lisaks veel üks selline link:

http://www.armada.ch/03-4/complete_03-4.pdf

[vk1]

lihtsalt suurtükitorni panemine tanki kerele on üpris nigel variant. Ikkagi tuleb masin , mis sarnaneb Frankensteiniga. Pole ikkagi projekteeritud, vaid aretatud. Kõik hüdraulika, voolikud, juhtmed jne. on ikkagi hiljem paika pandud. Kui poolakad tegid oma Krab´i, siis nad võtsid aluseks T-72 shassii, mitte ei pannud seda torni tanki peale. Peale prantslaste ei kasuta keegi sellist tanki-liikursuurtüki hübriidi. On ainult projektid, mitte ühtegi ostjat.

[Kilo Tango]

lihtsalt suurtükitorni panemine tanki kerele on üpris nigel variant. Ikkagi tuleb masin , mis sarnaneb Frankensteiniga. Pole ikkagi projekteeritud, vaid aretatud. Kõik hüdraulika, voolikud, juhtmed jne. on ikkagi hiljem paika pandud. Kui poolakad tegid oma Krab´i, siis nad võtsid aluseks T-72 shassii, mitte ei pannud seda torni tanki peale. Peale prantslaste ei kasuta keegi sellist tanki-liikursuurtüki hübriidi. On ainult projektid, mitte ühtegi ostjat.

Nalja teed või?
Kõik moodsad roomikutel liikursuurtükid on ehitatud rohkem või vähem modifitseeritud tanki veermiku peale (näiteks Pzh 2000, mis on üsna korralikult ümber tehtud Leo1 veermiku seljas, AS90 istub vana vickersi tanki modifitseeritud veermiku seljas, AMX 30 AuF1 on AMX 30 tanki veermiku seljas, Iisrael tegi Merkavast liikursuurtüki mida küll relvastusse ei võetud, Korea K-9 on nende K1 tanki modifikatsiooni seljas jne.). Minu teada on mõned üksikud, mis on puhtale paberile joonistatud.

Näiteks mainitud G6-52 torni (tegelikult siis T6-52) tõstmisel T-72 veermikule oli saadud väga heade omadustega liikursuurtükk. Samas tuleb modifikatsioone teha (erineval hulgal sõltuvalt tornist) päris kindlasti. See ei käi nii, et võtad tanki torni maha, tõstad suurtükitorni asemele ja voilà - ongi liikursuurtükk valmis. Keegi pole ka arvanud, et see võiks nii käia.

Kui sa mõtlesid seda, et veermikku tuleb kõvasti muuta, et saada liikursuurtükki, siis reeglina on sul õigus. Aga see ei ole vältimatu eeldus. Tavaliselt tõstetakse parema kaalujaotuse huvides mootor ette.

[vk1]

lihtsalt suurtükitorni panemine tanki kerele on üpris nigel variant. Ikkagi tuleb masin , mis sarnaneb Frankensteiniga. Pole ikkagi projekteeritud, vaid aretatud. Kõik hüdraulika, voolikud, juhtmed jne. on ikkagi hiljem paika pandud. Kui poolakad tegid oma Krab´i, siis nad võtsid aluseks T-72 shassii, mitte ei pannud seda torni tanki peale. Peale prantslaste ei kasuta keegi sellist tanki-liikursuurtüki hübriidi. On ainult projektid, mitte ühtegi ostjat.

Nalja teed või?
Kõik moodsad roomikutel liikursuurtükid on ehitatud rohkem või vähem modifitseeritud tanki veermiku peale (näiteks Pzh 2000, mis on üsna korralikult ümber tehtud Leo1 veermiku seljas, AS90 istub vana vickersi tanki modifitseeritud veermiku seljas, AMX 30 AuF1 on AMX 30 tanki veermiku seljas, Iisrael tegi Merkavast liikursuurtüki mida küll relvastusse ei võetud, Korea K-9 on nende K1 tanki modifikatsiooni seljas jne.). Minu teada on mõned üksikud, mis on puhtale paberile joonistatud.

Näiteks mainitud G6-52 torni (tegelikult siis T6-52) tõstmisel T-72 veermikule oli saadud väga heade omadustega liikursuurtükk. Samas tuleb modifikatsioone teha (erineval hulgal sõltuvalt tornist) päris kindlasti. See ei käi nii, et võtad tanki torni maha, tõstad suurtükitorni asemele ja voilà - ongi liikursuurtükk valmis. Keegi pole ka arvanud, et see võiks nii käia.

Kui sa mõtlesid seda, et veermikku tuleb kõvasti muuta, et saada liikursuurtükki, siis reeglina on sul õigus. Aga see ei ole vältimatu eeldus. Tavaliselt tõstetakse parema kaalujaotuse huvides mootor ette.

jah, just seda ma sul siin mõtlesingi - et kasutatakse modifitseeritud shassiid. Ise shassiid modifitseerima hakata - no see on küll puhta hull jutt, mis kohe suhu tagasi!! Ei meie kaitseväel ega ka sel olematul kaitsetööstusel pole mitte mingeid kogemusi ei roomik-soomusmasinatega ega veel vähem nende modifitseerimisega. Ja palju õnne toreda idee puhul kasutada Lõuna-Aafrika liikursuurtüki torni, mida keegi , isegi India ei jõua endale osta. Kuidas hakkaksid varuosad sealt tulema? Maailmas on sel süsteemil 3 kasutajat. Lähimad varuosad asuvad siis 6000 km. kaugusel. Ükski neist pole NATO-ga isegi mitte lähedastes suhetes, nii et sõbrahindagi ei saa.

Meil pole lähima aastakümne jooksul raha osta endale roomikutel liikursuurtükki. Ega ka tutikat masinat. Ja pane tähele, et otse torni pani puhtalt tanki shassiile ainult Prantsusmaa, kes oli kas esimene , kes seda ideed teostas. Kõik teised on kasutanud ümberehitatud veermikku.

Omadused võivad olla imehead. aga kui muu seda ei toeta, siis pole sellest kõigest muhvigi tolku.[/u]

[Juhani Putkinen]

Tuletan vahepeal meelde, et miinid on vaese riigi suurtükivägi.

Näiteks külgmiinide, suundkildmiinide (Glaymore, MON taolised) ja distantslõhkeseadmetega - mis kõik on võmalik väga odava hinnaga valmistada Eestis - saa vääääga palju pahandust teha vaenlasele.

[Felix]

Asi ei tohiks tegelikult olla üldsegi rahas. Näiteks neid Paladin liikursuurtükke on Euroopas seismas erinevate modifikatsioonidena sadu, ainuüksi Bundeswehr võttis möödunud aastal relvastusest maha oma 570 ühikut. Nende potensiaalne hind ei oleks rohkem kui kasuatud Leo 2A4. Nendega on aastakümnete vältel maailma eri paigus lahendatud edukalt kümneid ja kümneid sõjalisi konflikte. Ainult sellest ei saa ma aru, mis on siis tema tehniliselt niivõrd nõrgad kohad, et meile kohe mittekuidagi ei sobi?

[Henn]

Juhanil on õigus. Kõigepealt ja kohe peaks alustama miinidest ja siis edasi minema. Muidu pole ühte hoolimatusest ega teist hinna, tahtmatuse või jumal teab mille pärast.

[Kilo Tango]

Juhanil on õigus. Kõigepealt ja kohe peaks alustama miinidest ja siis edasi minema. Muidu pole ühte hoolimatusest ega teist hinna, tahtmatuse või jumal teab mille pärast.

Minu teada on meil pioneeriüksus juba olemas ja tegelevad nii mineerimise kui muu taolisega. Mis tasemel ja mis miine kasutades, seda ma ei tea. Aga kogu see miinijutt kipub siin teemast välja ja läheb üldise relvasüsteemide prioriteetide valdkonna sisse. Seega peaks seda teemat edasi käsitlema võib-olla siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... highlight=

[Juhani Putkinen]

kogu see miinijutt kipub siin teemast välja

Minu arust mitte.

Miinidest on suurtükiväele ka see kasu, et üle "miiniväljade" vaenlane ei saa nii kiiresti suurtükiväe tulepositsioonidele rünnata.

Miinidega lahingute pidamine EI TOHI olla ainult pioneeride asi. Pioneere on väga vähe ja nad tegutsevad peamiselt koos brigaadiga - purustavad sildu, ehitavad sildu, ...

[Jaanus2]

Juhani ajab jah oma miinijuttu kogu aeg, aga millegipärast pole see meil populaarne teema. Loen praegu Kunnase raamatut tema Iraagi teenistusest. Seal on enamus jama just igasugu miinide moodi asjadega. Suur õnn, et kohaliku rahva haridustase ja muu suhtumine jätab paremat soovida, muidu oleks seda jama ikka nii palju, et ei saakski võibolla jagu.
Kunnase järgi peaksid ka jalaväemiinid olema täiesti lubatud, kui need end ise hävitavad või muidu natuke nupukamad on.

[Kilo Tango]

Juhani ajab jah oma miinijuttu kogu aeg, aga millegipärast pole see meil populaarne teema. Loen praegu Kunnase raamatut tema Iraagi teenistusest. Seal on enamus jama just igasugu miinide moodi asjadega. Suur õnn, et kohaliku rahva haridustase ja muu suhtumine jätab paremat soovida, muidu oleks seda jama ikka nii palju, et ei saakski võibolla jagu.
Kunnase järgi peaksid ka jalaväemiinid olema täiesti lubatud, kui need end ise hävitavad või muidu natuke nupukamad on.

Juhanil on selle miinijutuga jumala õigus. Ideaalis oleks hea kui saaks kasutada ka mingeid sentinel tüüpi autonoomseid kuulipritse (Samsung Techwin SGR-A1 on küll kohmakas, kuid küll asi areneb). Samas on näiteks olemas ka distantsjuhtimisega granaadiheitjaid (Fly-K) jms. kraam. Miinid on odavaim, kuid ka kõige ohtlikum kraam. Mineerida saab ka 155mm suurtükimoonaga.

Kogu selle valdkonna kohta võiks teha teema Area Denial relvad EKV-s. Ehk keegi leiab sellele parema sõnastuse.

[HeiniR]

Siin huvilistele mõned miinid ning üks huvitav jalaväe vastane miin on Hiina Type 72(Frog), mis ei ole tapmiseks, vaid jalaväe vigastamiseks, samuti plastikkorpus on ka raskemini leitav! Mis teeb asja just heaks, on see, et tänapäeval tihti just minnakse üle haavatavate relvatüüpidele, kuna selline vaenlaste sõdurite haavamine (tapmise asemel)tihti kurnab vastast palju enam! Haavatud sõdurid tahavad ravi ja hoolt, sööki jne!
Pealaegi on hind vaid 3$

http://www.desk.nl/~hksteen/caution/LAND_MINES.HTML

[Kilo Tango]

Ja palju õnne toreda idee puhul kasutada Lõuna-Aafrika liikursuurtüki torni, mida keegi , isegi India ei jõua endale osta. Kuidas hakkaksid varuosad sealt tulema? Maailmas on sel süsteemil 3 kasutajat. Lähimad varuosad asuvad siis 6000 km. kaugusel. Ükski neist pole NATO-ga isegi mitte lähedastes suhetes, nii et sõbrahindagi ei saa.

Ma ei tea selle süsteemi maksumust ja selle ainus mõte võib tõepoolest olla LA omatoodangu liikursuurtüki olemasolu (kasvas välja Angoola sõjast ja Geralt Bulli lahkest abist). Küll aga on tegu ahvatlevate omadustega tükiga. Kui sa selle hinda tead, jaga aga lahkesti infot teistelegi. Minu teada pole seda torni Indiale kunagi pakutud. Küll aga Egiptusele.

Igas relvatehingus on tuhandeid komponente, mille põhjal otsustatakse, kas tehing toimub või mitte. On täiesti võimalik luua näiteks Euro jaotuskeskus kui seni on varuosade saadavus kehv olnud. Üldiselt relvatarnijad teavad, mida neilt oodatakse ja valmistavad pakkumised vastavalt ka ette nii, et ma ei tähtsustaks seda 6000 km probleemi üle. Küll aga võib olla hoopis muid põhjuseid, miks selline süsteem meile ei sobi.

Kui neid Paladine nii vabalt saada on (milles ma kahtlen - pigem on saada vanemaid versioone, mis ei ole M109A6 Paladini tasemel Upgradetud), siis tasuks küll näpud taha ajada.

[vk1]

Ja palju õnne toreda idee puhul kasutada Lõuna-Aafrika liikursuurtüki torni, mida keegi , isegi India ei jõua endale osta. Kuidas hakkaksid varuosad sealt tulema? Maailmas on sel süsteemil 3 kasutajat. Lähimad varuosad asuvad siis 6000 km. kaugusel. Ükski neist pole NATO-ga isegi mitte lähedastes suhetes, nii et sõbrahindagi ei saa.

Ma ei tea selle süsteemi maksumust ja selle ainus mõte võib tõepoolest olla LA omatoodangu liikursuurtüki olemasolu (kasvas välja Angoola sõjast ja Geralt Bulli lahkest abist). Küll aga on tegu ahvatlevate omadustega tükiga. Kui sa selle hinda tead, jaga aga lahkesti infot teistelegi. Minu teada pole seda torni Indiale kunagi pakutud. Küll aga Egiptusele.

Igas relvatehingus on tuhandeid komponente, mille põhjal otsustatakse, kas tehing toimub või mitte. On täiesti võimalik luua näiteks Euro jaotuskeskus kui seni on varuosade saadavus kehv olnud. Üldiselt relvatarnijad teavad, mida neilt oodatakse ja valmistavad pakkumised vastavalt ka ette nii, et ma ei tähtsustaks seda 6000 km probleemi üle. Küll aga võib olla hoopis muid põhjuseid, miks selline süsteem meile ei sobi.

Kui neid Paladine nii vabalt saada on (milles ma kahtlen - pigem on saada vanemaid versioone, mis ei ole M109A6 Paladini tasemel Upgradetud), siis tasuks küll näpud taha ajada.

India soovis osta 300 liikurhaubitsat 2 miljardi USD eest, mis teeks tükihinnaks miskit 6.7m.USD tk. , nii roomik- kui orig. shassiil.
Euro jaotuskeskust ei ole mõtet luua siia, sest Euroopas ei ole nende kaubal kasutajaid....

äsja moderniseeritud liikurhaubitsaid on saada küll, näit Shveitsi M-109-d, 47cal. toruga, aga ka need ei kasuta NATO moona.

[Qtec]

Viskaks ka siia alateemasse õhku mõnes teises teemas kerkinud suurtükiväega seotud hinnaküsimuste kohta.

1. Zuzana hind ?
2. AGM'i hind ? Tuletan meelde, et AGM on PZH2000 nn. odavam versioon
3. uus Boforsi FH 77 B05 L52 ( http://www.army-guide.com/eng/product2820.html ) hind ?

Kes, mida eelistab ning mille pärast? Jätaks koheselt kõrvale sakslaste PZH 2000 ning Rootslaste Archer süsteemid nende ilmselgelt liiga kõrgete hindade tõttu.

Boforsi FH 77 kõrvale ootaks infot (ja hinda) ka teiste tänapäevaste järelveetavate 155mm MRSI võimekusega suurtükkide kohta, mis oleks EKV'le sobilikud