WotS kirjutas:Oi kui tore on lugeda vahepealseid postitusi juba kleebitakse igasuguseid "silte külge"
Raske kommenteerida, midagi otseselt solvavat sinu aadressil kah päris leidnud ei ole.
Kujuta nüüd roomikut ette pika ketina,mille üks ots on kinnitatud ning teist sa hakkad tirima. Vahet ei ole kas tirid korraga ühest või siis mitmest lülist,kett on täpselt sama tugev kui tema üksik lüli ning olenemata tähiku omadusdest peab üks lüli/pulk kandma täit jõudumomendi niivõi naa!
Kõige rohkem olen kuulnud järgmiseid hülgamise põhjuseid: ääretult suur müra kuna "hambumine" oli katkendlik ning ebaühtlane siis võis ka sujuvast sõidust unistada ning "tähiku ülekandega" mängimine oli ka võimatu kuna siis tuli roomiku mõõtmeid muuta. Hiljem lihtsalt ei õigustanud see robustsus enam.
Eksid, kui arvad et ma sulle mingi fantaasia laest kokku kirjutasin, peaksid ikkagi end kokku võtma ja rohkem vene spetside poolt kirjapandut uurima - leiaksid nii mõndagi huvitavat - aga igavesti pikki tekste mingi suhteliselt vähetähtsa detaili pärast lihtsalt pole aega ja viitsimist esiteks otsida, teiseks tõlkida. Jah, sujuval liikumisel on kõik tõepoolest nii, nagu kirjeldasid, ent väga järskudel manöövritel tuleb arvestada sellise näitajaga nagu löökkoormus ning siis on juba vahe, kas see mõjub mõnele üksikule lülile, või kümnekonnale. T-34 - l juhtus tihtipeale, et järsemate paigaltrebimiste ja pöörete puhul rebis roomiku veoratta juures puruks, mida seostatigi eelpool kirjeldatud nähtusega.
IIMS ajal üleüldine roomikute kestvus ületas kordi masinate enda eluea.
Natuke liiga suur üldistus - kui masin rindele jõudes platvormilt maha võeti ja siis kohe lahingusse läks ning pihta sai siis tõepoolest, ainult et siis saaks ju päris palju sõlmi-detaile kokku, mille eluiga masina omast tunduvalt pikem tuleks...
Sakslaste "über" lahendusdest räägin hiljem...
Võiks ju kah, aga kui need otseselt T-34 - ga seotud ei ole, siis ehk mõnes teises teemas.
2. Ühestküljest sa räägid,et Sakslased proovisid teha Panthrit tagaveoga(mis oligi tõsi) kuid kuna nad seda lahendust kasutusele ei võtnud siis järelikult jama.Samas aga mõne aasta pärast TERVE maailm kasutas seda ning katsemudelid ilmusid juba IIMS ajal. Alguses mootor pikuti ja hiljem kerega risti. Siin nagu on "väiksed" vasturääkivused sinu jutu suhtes....
On sinul aga lihtsustatud maailmapilt - nagu miskit kasutusele ei võetud, nii kohe jama. Ja üritad jätta muljet, nagu oleksin mina sedasi kirjutanud! Ma ei maininud mitte poole sõnagagi, et jama, lihtsalt neile see antud momendil ei sobinud, mistõttu Panther ei tulnud tagaveoga. Selles mõttes ei ole siin mingeid erilisi vasturääkivusi, pärast sõda läks asi üldisemalt tagaveo peale üle küll, kuid kuna mootor paigutati risti, siis ei tekkinud enam sellist probleemi torni keskele paigutamisega. Nii et ei maksa täiesti erinevaid asju ühte patta suruda.
3. "Nime tegemine" ja praktiline väärtus on hoopis kaks täiesti eri asja. Sõnad reklaam,kuulsus ning lahe väljanägemine on tuttavad? Irw sama hästi ma küsiks vastu miks inimesed vaatavad noort blondiini kuskil "Lihtne Elu" saates suurema huviga kui teetöölist Eesti tähtsamaid maanteesid remontimas?!
Tegelikult on mingil sõjamasinal endale "nime tegemisel" ja tema tarbimisväärtusel otsene seos - vilets asi ikka ilma tugeva propagandaosakonna toeta endale erilist nime ei tee... Kui need saksa tankid ikka oleksid olnud nii kehvad, nagu sa pidevalt üritad tõestada, siis oleks nad ammuilma unustatud, sest ametlik promomine pärast sõda oli neil null. Kuid T-34 lugu leelotati aastast aastasse kõige kõrgemal tasandil ja sina oledki uskuma jäänud. Tundub et sa vist ei oska vene keeltki? Sel juhul ma ei imestagi, et kasutad vanu ingliskeelseid materjale, millest internett kubiseb ning mis on algselt pärit nõukaaegsest agitpropist.
Urmas.