Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Kasutaja avatar
Error404
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 25 Nov, 2007 21:15
Kontakt:

Postitus Postitas Error404 »

hummel kirjutas: Minu nägemusel 1. brig peaks olema Kirde krk alal ja baaskaadriväeosaks Viru ÜJP. See brigaad tuleks panna soomustransportööridele, mis tähendaks väiksemat koosseisu. RA koosseis 600...700 per pat (sh 500...600 ajat). SA brig 3500...4000 (3000...3500 res-väelast). Puudub materiaaltehniline baas, ehk soomukid, ttrk-d, pioneeritehnika ja haubitsad. õt-ga saaks ehk 23mm esialgu toime. Infra vajab kuigipalju täiendamist.
Kas M113 Eesti oludes sobiks-kõlbaks 1. brigaadi soomus-motoriseerimiseks? M113-e peaks saadaval olema suht suurtes kogustes, seoses sellega selline mõte. Neid kasutavad ka leedukad :roll:
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

vk1 kirjutas:vk1 lisab kokkuvõtvalt et näeb suurt ohtu kõikide munade ühte korvi panemises. Kui 1 süsteem on maas, siis on liiga suur osa võimekusest maas. Pigem olgu kehvemad, aga rohkem ja laialdasemas valikus. Ennem toodud Patriot´i kompleksi hinnaga saaks terve ülejäänud ÕT süsteemi - alates taburett-rakettidest, odavatest ÕT-kahuritest kuni keskmaaraketisüsteemini.

Samamoodi kui valida, kas osta 12 F-16 või 8 F-16 + veokitel laevatõrjerakette, MANPADS-e jne., siis pigem ikka teine variant.
Mõttetu vastandamine. Selge see, et pikemas plaanis on vaja kõike. Samas täitmaks praegu riigikaitses haigutavat "capabilities cap'i" ehk võimekuste puudujääki on kõige parema cost/benefit suhtega siiski lennukid.

Siin on miskipärast kombeks demagoogiliste vastandamine "kas ostame lennukid ja laseme ajateenijatel ahelvaremetes edasi elada", "kas ostame lennukid ja jätame jalaväe relvituks" - mõttetu udutamine.

See stsenaarium, mille eest ma olen enam kui kord hoiatanud - maismaaofensiiv üle piiri ja sellele järgnevalt nuga selga meredessandiga selja tagant eesmärgiga keerata kinni varustuse ja abi tulek - täpselt see, ka Gruusias teoks sai. Gruusia üritas oma paari kaatriga seda segada, kuid reaalselt midagi ära teha ei suutnud. Kui piisavalt kiiresti eest ära ei tagane, jääd kotti ka (grusiinid plagasidki paaniliselt).

"Mingi veoauto rakettidega" pole mingi tõsine heidutusvahend, sest
a) tal ei saa olema Eesti rannajoone pikkust, vastase vastutegevust ning enda tulejõudu arvestades kunagi olema piisavat mobiilsuse/löögijõu suhet, et õigel ajal õiges kohas olla ja midagi saavutada. Reaalselt on Eesti merepiiri kaugus rannikust vähem kui 20 km, selle vahemaa läbivad õhkpadjal dessantlaevad umbes 15 minutiga ja rasked dessantlaevad poole tunni kuni tunniga.
b) ilma õhust katmata on selline rannakaitsesüsteem samasugune "sitting duck" nagu ÕT raketikompleks - kiirgava radari järgi leitav sadade kilomeetrite tagant, kuid ise vastu ei lase. Nagu sa oma pearadari läidad, saad natuke aja pärast mõne radaritõrje raketi radarisse ja kogu lugu. Radar peab aga sellisel asjal olema, sest raketid vajavad sihtmärgi kohta infot.

Ainuke reaalne taktika, mida EV oma kõhna rahakotiga suudab pakkuda, on koordineeritud tiibraketirünnak lennukitelt, eri suundadest ja kõrgustelt, et ummistada laeva õhutõrje-ainult sellisel juhul võib loota, et kaks raketti "jõuavad koju". Miskipärast ollakse ka Rootsis samal arvamusel....

Ainult selline rünnak areneb piisavalt kiiresti ja algab ootamatult, et vastast taktikaliselt üllatada, nullida tema võimalus tõmmata juurde lennuväge või muid kaitsemeetmeid. Vaadake, mis toimus Falklandil. Falklandi maapealne rannakaitse hävitati esimese asjana. Laevade kohale pääsenud lennukid üldjuhul hävitati. Aga mitu Super Etendardi suutsid inglased alla tulistada? Vastus null. Mitu inglise laeva hävitasid Super Etendardi kantavad nigela töökindlusega Exocet raketid? Vastus: kaks. Super Etendard muide on eelhelikiirusega lendav 50ndate tehnika, mis poleks elu sees õhuvõitlust inglastega üle elanud.Inglased nägid rünnakut alles siis, kui tiibraketid olid laevale liginemas, taktikaline üllatus oli olemas ja järelejäänud sekunditest jäi väheks. Falklandi sõjas olidki tiibraketid ja lennukid ainuke relv, mis inglastele midagi teha suutsid. Ma arvan, et kui argentiinlastel oleks olnud vähem kui kümne raketi asemel näiteks 100, siis oleks inglaste laevastik praegu seal merepõhjas. Ainukesele lennukikandjale laks ära ja edasi läheb lihtsalt.

Ehk capabilities cap nimega "rannakaitse null" on esmalselt võimalik vähemalt osaliselt täita lennuväega. Selle täitmine maapealsete süsteemidega maksab kardetavasti samapalju kui lennuvägi, kuid ei anna võrreldavat paidlikkust ja mobiilsust.

Edasi - järgmine stsenaarium. Ämarile lähenevad abivägedega koormatud transpordilennukid, kuid oh õnnetust, sibulad on Suursaarele parkinud oma ÕT süsteemid, samuti on merele saadetud paar ÕT võimekusega sõjalaeva, mis need suured, radaril kaugelt avastavad ja mitte manööverdavad märgid lihtsalt hävitavad. Transpordilennuk on "metsta kazdovo zenitsika".

Veel hullem - võib kihla vedada, et kui venelased panevad Soome lahte paar ÕT süsteemi püsti, ei saada NATO siia pisimatki transpordilennukit enne kui see oht on neutraliseeritud.

Millega täita "capabilities cap" võime hävitada abivägede saabumist ja õhuliiklust segavaid vastase ÕT süsteeme? Maapinnalt lastavate tiibrakettidega - kahtlane. Nad on aeglased ja suhteliselt hästi hävitatavad.
Sootuks teine teema on Mach 2 lendavad radaritõrje raketid AGM-88 HARM. Üliväikese ristlõike pinnaga, suure kiirusega - neid vastane lennu pealt ei hävita. Lennukite peale lükkab vastane oma antennid kiirgama (muidu ei saa lasta) ja ongi hoppaaa.

Kolmandaks: vastane hõivab dessantüksustega ootamatult 2-3 strateegilist silda ja tõrjub meie väed sildadest nii kaugele, et suurtükituld (muidu võimsaim tulevahend) kasutada ei saa. Kuidas me sulgeme oma "Oseetia tunneli"? Saadame operatiivselt mõned lennukid laserjuhitavate pommidega (veel parem -uusimate AGM-154 JSOW'ga (planeerivad pommid, mis võimaldavad vältida vastase close range ÕT-t, mis selliseid objekte kahtlemata valvab).

Kokkuvõttes - ma ei ürita väita, et rannakaitset, laevu, manpadse ja mida iganes veel pole vaja. Lihtsalt lennuvägi on praegusel hetkel parima kulu/hüve suhtega vahend, mis maksab jah palju, kuid suudab vähemalt hädapäraselt kinni katta mitu capabilities cap'i, mis meie riigikaitses haigutavad:
1. õhuturve ja esmane õhuruumi kaitse, õhuavantüüride vältimine
2. anti-ship
3. anti-radar
4. strategic precision strike.

Kui neid cap'e kinni ei kata, saab sõda olema meile väga lühike ja lõpeb enne, kui keegi üldse midagi abistamiseks teha jõuab.

USA eskadrill on väga hea, kuid
1. USA ei hakka never suhteid venelastelega rikkuma, pannes rahu ajal püsiva ja löögijõulise lennuväeüksuse (Zokniai pakasuhha ei ole löögijõuline üksus) Venemaa piirist 200 km kaugusele. Seega ennem kingivaid meile lennukid kui seda teevad. Samuti jääb alati teatud poliitilise tõmbetuule oht - eskadrilli baseerumine tehakse poliitiliseks peenrahaks.
2. USAF-il puudub paraku anti-ship võimekus, mida ülalpool käsitleti. Seda põhjusel, et USA-s tegeleb sellega Navy (omades selleks vajalikke relvasüsteeme). Küll aga F-16 sai mitte väga ammu tagasi Harpooni võimekuse (RBS-15 võimekus on Gripenil ja Exoceti võimekus Mirage 2000-l ja Rafale'l).

Selles et nad meie isehakanud õhuväest paremad on, pole põhjust kahelda. Kahelda julgeks nende tuleku võimalikkuses.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Xender kirjutas:Selline küsimus, et kui head oleks FMA IA 58 Pucará http://en.wikipedia.org/wiki/FMA_IA_58_Pucar%C3%A1 stiilis ründelennukid eestile. Nende ülalpidamine ( ja ka soetamine) oleks tunduvalt odavam kui Hävitajate ja korralike kopterite. Kuid oleks maismaa sihtmärkide vastu edukamad kui kopterid.
Pucarad osalesid Falklandi sõjas, kus nende tulemuseks sai ümar null. Inglased, kelle "air superiority" püsis umbes 20-l Harrieril hoidsid õhuruumi nii kinni, et need ei saanud ninagi maast lahti. Maa peal hävitas neist enamus SAS-i reid ja ülejäänud hävitati maa peal õhurünnakutega.

Falklandi sõja kaotas Argentiina eelkõige põhjusel, et nad ei taibanud-suutnud-tahtnud panna saartele korralikku lennuväeüksust. Nimelt oli sealne stardirada hävitajate jaoks liiga lühike ja see jäi pikemaks ehitamata. Saartel baseerusid Pucarad ja helikopterid ja nende baasi kaitses suhteliselt nõrk maapealne õhutõrje.

Mandrilt tulevad Miraged ja A-4'd lendasid oma tegevusraadiuse piiril ja ei suutnud seetõttu midagi olulist ära teha.

Tegelikult kehtestas Inglismaa õhuüleoleku paarikümne eelhelikiirusega Harrieriga. Kes baseerusid suhteliselt nõrga õhukaitsega ühel ainsal laeval (tiibrakett ja aidaa).

Mida tegid inglased peale sõja võitu? Ehitasid lennuvälja suuremaks ja sinna baseerus F-4M Phantomi eskardill. Vot nii. Edaspidi Argentiina "territoriaalseid pretensioone" pole esitanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Juhani Putkinen kirjutas: Kui Venemaa tungiks Eesti kallale alles siis kui see eskadrill kõige varustuse ja suurepärase väljaõppega meeskondadega oleks olemas, nii siis Venemaa tõesti teeks kõik ennast sõltuva, et see eskadrill likvideerida juba esimese pauguna - ja on väga võimalik, et ta õnnestub vähemalt suruma selle lennuväe sellisesse seisundi, et temast pole Venemaale eriti suurt kahju. Hea küll võib-olla Eesti lendurid tulistavad selle eskadrilliga kas või 30 Vene lennukit alla - aga mis siis - siis õngi kõik ja seda eskadrilli enam pole.
OK. Aga mis on ilma selle üksuseta nendest manpadsidest ja muust mandist kasu, kui piiri tagant tulevad lihtsalt 20 Su-24 pommitajat, igal ühel peal 8 tonni pomme, pommitavad lihtsalt vastavad baasid maatasa ja pole meil ühtegi manpadsi. Kaitseliidule neid laiali jagama ei hakka keegi, see lõpeb mõne aja pärast sellega, et mõni rakett läheb kaotsi ja leitakse näiteks Tsetseenias. Koos vastavate tagajärgedega Eestile.

Sellisest rünnakust saame me teada siis, kui lennukid radarisse ilmuvad, siis kustub ka radaripilt (kui kõige esimene lüli jõuab Kellavereni) ja järgmisel hommikul näeme me CNN-st puruks pommitatud logistikakeskuse ladusid ja üle piiri veerevaid vene tanke. Lisaks ladudele saavad oma osa juhtimis- ja sidekeskused ning väeosade baasid. Ühe sellise rünnakuga on Eesti iseseisev kaitsevõime käpuli ja tegelikult pole tanke isegi vaja tuua - hommikul nimetab Medved seda VF välispoliitika osas "fashistlike baaside vastu" ja teeb ettepaneku alustada läbirääkimisi, mille üks nõue on nt kõikidele mittekodanikele kodakondsuse andmine ning Kremlile lojaalne valitsus. NATO sügab testiikuileid ja avaldab nördimust. Ja kui Eesti ei nõustu, tuleb natukese aja pärast järgmine rünnak, näiteks elektrijaamade ja Ülemiste puhastusjaama pihta. Eesti istub ilma elektrita ja joogiveeta (ilma elektrita puurkaevust ka vett ei saa). Ja valitsus nõustub. Mingeid vene ründekopterite horde ja tankikolonne ei tulegi, lihtsalt paari polgu operatsiooniga lastakse terve riik käpuli ja meil pole muud teha kui seda mobiiliga filmida ning youtubesse riputada - kui meil siis veel elekter on. Täpselt nii Gruusias ka läks - rünnak eesmärgiga riiki nõrgestada ning läänemeelne valitsus käpuli lasta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:See stsenaarium, mille eest ma olen enam kui kord hoiatanud - maismaaofensiiv üle piiri ja sellele järgnevalt nuga selga meredessandiga selja tagant eesmärgiga keerata kinni varustuse ja abi tulek - täpselt see, ka Gruusias teoks sai.
Minu korraldatud mitmetel üleriigilistel õppuste stsenaarium on olnud, et Vene väed maanduvad laevadest näiteks: Pärnu, Rohukülla, Paldiski ja Kunda.

Laevatel aga on selline omadus, et nad ei suuda arendada suurt kiirust. Ütleme 30 sõlme on maksimum lühiajaliselt, aga transpordilaevadel 15 sõlme on õigem.

Seega laevade vastu saaks küll veoautodele paigutatud laevavastaste rakettidega - mis näiteks Soomes lendavad ca. 70 km. See on iseasi kas nendesse tasub investeerida.

Minu õppustel need maandunud vene vägede kolonnid on hävitatud varitsustes ja lahingutes - kui teostatakse suur hulk varitsusi nende "kaitselaengudega" ja distantslõhkeseadmetega.

Need külgmiinid, suundkildmiinid ja distantslõhkeseadmed ei kindlasti käi Eestile üle jõu - vastupidi neid saa Eestis arendada ja valmistada. Vabandan väga "lahiingpaar" Kapten Trumm (Sinuga läheks küll luurele), aga hetkel see lennuvägi lihtsalt käib Eestile üle jõu.
vk1
Liige
Postitusi: 1669
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas vk1 »

trumm, su jutt on õige küll - aga mis siis , kui 3 dakse päevaks pole enam ühtegi lennukit alles? siis on kõik läinud - õhuturve, rannakaitse , strat. löögi võimalus. Teadmine , et kuskil on 2 veokit mingite rakettidega on kah heidutusvahend omaette. Ja ega neid dessanthõljukeid kah igale poole pole võimalik saata, vastavad kohad on võimalik identifitseerida jne.
Sul on õigus, et lennukid on prioriteet! Aga see lennundus on väga õrn teema. Kõik põhineb ideel, et lennuk on valmis - mis siis kui need lennukid õhku ei saagi? Väike diversioonigrupp sõidab 20 min. enne actioni algust 5 km. kaugusele Ämarist ja tõstab oma vanast Ford Transitist 2 miinipildujat ja paar kasti miine välja. Edasi pisike pürotehniline show ja meie kalleim vara on vastu taevast. Ja siis pole kah midagi, isegi mitte laevatõrjerakette.

teine punkt - kas näiteks 3 daks sõjapäevaks on alles nii palju lennukeid, et seda koordineeritud rünnakut läbi viia? Iga F-16 kannab mitut Harpooni? 1? 2? Gripen igastahes 1 RBS-15. Kui sul on 3 lennukit alles ja nt. 3 raketti, siis see küll vaevalt ajab vene laeva radarid umbe.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:OK. Aga mis on ilma selle üksuseta nendest manpadsidest ja muust mandist kasu, kui piiri tagant tulevad lihtsalt 20 Su-24 pommitajat, igal ühel peal 8 tonni pomme, pommitavad lihtsalt vastavad baasid maatasa ja pole meil ühtegi manpadsi. Kaitseliidule neid laiali jagama ei hakka keegi
Osaliselt nõus.

Kui õhutõrjeraketid ladustatakse tsentraliseeritult näiteks Tapa ladudesse, nii nendest pole mingit kasu. Need ON VAJA hajutada ule Eesti. Nende valvamine on ainult tehniline küsimus.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Sellisest rünnakust saame me teada siis, kui lennukid radarisse ilmuvad, siis kustub ka radaripilt (kui kõige esimene lüli jõuab Kellavereni)
Kuidas Sa kallis sõber saad selle Eesti hävituslennukite eskadrilliga teha võimatuks radarite hävitamise?

Kui pole radareid nii kuidas juhtida hävituslennukeid?

Aga kui on üles ehitatud see minu pakutud õhuvaatlusvõrk koos mitmekordselt dubleeritud sidega, ja on need manpadsid lailali üle Eesti - siis on võimalik panna maksma väga suurt hinda kui vaenlane tahab lennata madalatel kõrgustel Eesti aladel. Aga kui nad saavad lennata ainult kõrgel nii nad ei saa eristada peibutisi õigetest märkidest - ja Eesti vallutamisest peabki maksma väga kallilt.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

M113 roomikutega alumiiniumkaste me hetkel vast ei vaja, kuigi neid võiks saada piisavalt. Ma olen selle masina sees küll siblinud, kuid sõita juhtumisi ei õnnestunud. Üldiselt need asjad maanteel üle 3-40 kmh ei tõusnud ja on seega väga aeglased. Vanemad variandid on kangidega ja suhteliselt raskesti juhitavad. Saksas keelati need kangidega minuteada üldse ära, kui üks õnnetus juhtus.

Roomikbrigaadi võib esialgu üldse ära unustada. Mängu tuleb suurte polügoonide puudus ja keskkonnaproblemaatika. Lahendust pole näha. Väljaspool riigikaitsemaad ei lubaks neid keegi naljalt asfaldilt maha keerata. Aga suurõppusi tulebki teha tavaliselt riigi- ja eramaadel.
Maksimum, mis võime (peame) lubada, on pataljonijagu jalaväe lahingumasinaid ja tanke, aga need roomikud on ühtlasi palju suurema lahinguvõimega ja tekitatud (kinni makstud) keskkonnakahju on rohkem seda väärt, et asjaga vaeva näha. Lahingumasinad peaks saama kutseline scouts. Lisaks nendega kokku grupeerida ajateenijatest tankipataljon ühe RA aktiivse kompaniiga. Selle maaomanike ja polügoonikontorite seakisa kannatab veel ära. Piisab rühma veokatega manööverdades paar 1 m puukest kõveraks sõita või paar 15 cm roobast metsa alla tekitada - reaktsioon on nagu oleks lennukiga WTC -sse sisse sõitnud :shock: . Kes keskkonnaproblemaatikaga kokku puutunud õppustel, teab, millest räägin.
Ülejäänud soomustehnika peab jääma meil ratastele. Vast ka mobiilsem ja odavam ülal pidada...

Päris loobuda roomikmasinatest ja tankidest ei saa, sest tõsiselt võetavas armees peavad need puhtalt know-how säilitamiseks olemas olema. Täna meil on kaitsestruktuurides veel järel üksikuid ohvitsere, kes saanud tankistiõppe NA-s, Soomes või läänes.

Sama lugu on realtiivlennukitega. Know-how hoidmine. Praegu meil on samuti järel veel üksikuid piloodiettevalmistusega mehi ja juurde praegu ju ei tule. Rahvusvahelises plaanis tõstab ülehelikiirusel lennuväe ühtlasi olemasolu meie mainet ja koostöövõimalusi. Näiteks saame kaasa rääkida spetsialistide komisjonides nagu näiteks Gruusias mõni aasta tagasi, kus mingit vene raketti identifitseeriti. 5 a pärast on meie kaitseväe reaktiivlennuväe teemalised praktilised teadmised samaväärsed Kapten Trummi teooriatega ja hea, kui niigi. Mitte, et ma teda halvustaksin, aga reaalse riigikaitse organiseerimisel ei pruugi inimeste praktikas proovimata teooriatest piisata.
Sama tankidega.

Hävituslennukite riigikaitselisest kasutegurist ei hakkaks siinkohal rääkimagi. Taburetita lihtsad manpadsid on selle kõrval kommiraha ja ei tohiks suuremat-pikemat investeeringut takistada. Tõsi - Gruusias ei suudetud nendega eriti midagi ära teha. Eks need ole ikka kompaniide (vajalikud) taktikalised enesekaitserelvad. Õhuruumi ega vaenlase rünnakuid infrale nendega nagu kinni ei pane.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

hummel kirjutas:Õhuruumi ega vaenlase rünnakuid infrale nendega nagu kinni ei pane.
Aga austatud Hummel - kas Venemaa tahabki väga seda infrat purustada - vaid lihtsalt röövida endale?

Mis on Venemaa eesmärk? Nimelt röövida Eesti endale võimalikult väheste purustustega - siin on ju väga ilusti ehitatud ja taastatud infrat, eesmärk pole seda purustada, vaid saada endale.

Siin on hunnikute viisi väga kalleid sõiduautosid, neid ei ole vaja purustada, vaid saada nii sama omale.

Samuti pole Venemaa eesmärk segada Eesti sidet, vaid püüda sellest aru saada, mis, millal, kuidas, ...

Seega kui oleme targad, nii saame ikka hakkama.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Juhani Putkinen kirjutas:
hummel kirjutas:Õhuruumi ega vaenlase rünnakuid infrale nendega nagu kinni ei pane.
Aga austatud Hummel - kas Venemaa tahabki väga seda infrat purustada - vaid lihtsalt röövida endale?

Mis on Venemaa eesmärk? Nimelt röövida Eesti endale võimalikult väheste purustustega - siin on ju väga ilusti ehitatud ja taastatud infrat, eesmärk pole seda purustada, vaid saada endale.

Siin on hunnikute viisi väga kalleid sõiduautosid, neid ei ole vaja purustada, vaid saada nii sama omale.

Samuti pole Venemaa eesmärk segada Eesti sidet, vaid püüda sellest aru saada, mis, millal, kuidas, ...

Seega kui oleme targad, nii saame ikka hakkama.
Me ei tea venelaste eesmärk, kuid mulle hakkab tunduma üha rohkem, et tegu pole mingi enam-vähem ratsionaalsegi "tahame Eestit selleks, et raiuda akent Euroopasse à la Peeter I (kelle selle teemalsiest väljaütlemisest on imho valesti aru saadud)", vaid hoopis lihtlabase ego tripiga.

Siiski viskaks vastuseks Sinu väidetele mõned postulaadid.

Lähimaa raketid on meil olemas ja manpads-ide lisamine ei suurenda oluliselt kaitsevõimet. Varem või hiljem need muretsetakse, kuid tuleb meeles pidada, et:
1. Kui venelane midagi tahab, siis ta pillub lihtsalt seni rauda kuni asi tehtud
2. Kui tarvis, pillub piisavalt kõrgelt
3. Rakett on harva seal, kus vastase lennuvägi

Seega on vajalik nii keskmaa kui kaugmaa õhutõrje võimekus ja see läheb pea sama kalliks kui hävitajad.


Muinasjutt teemal "3 päeva ja Eesti hävitajate gruppi pole olemas" on tühi plära. Korralikult välja õpetatud üksuse korral on selle hävitamine väga raske ja kulukas. Vene õhujõudude suur häda on pikaajaline väljaõppe nappus. Lennutunde on napilt nii palju, et mingid oskused üldse säiliksid. Viimati demonstreeris vene õhuvägi oma taset Gruusias ja see oleks pidanud sealsed lennuväe juhid väga muretsema panema. Sisuliselt on vähegi asjalikuma lennuväe vastu VF õhujõud võimetud. Relvasüsteemide võrdlusesse ma siin ei laskuks, kuid Lääne lennuväe üleolekut on korduvalt demonstreeritud.


Mina tahaks ikkagi teada, kuidas hr. Putkinen tõkestab vene kolonnide liikumine siis kui:
1. Kasutatakse nende poolt sama taktikat, mis Gruusias ehk siis kõik võimalikud varitsuskohad tehakse raskerelvastusega tümaks ning alles siis liigutakse edasi
2. Muudetakse venelaste poolt taktikat ehk siis kasutatakse hajutamist jms. igas sõjakoolis õpetatavaid elementaarseid sõjalisi vahendeid haavatavuse vähendamiseks. Lõppeks peaks Suvorovi koolides õpetatu hakkama neile ka pärale jõudma ju.


Õhuvaatlusvõrgustik tuleb otse loomulikult luua. Samuti tuleb senisest palju rohkem investeerida sidesse. Ma ei tea, kas sellest on õppust võetud kui KL raadiogrupp segas ühe Kevadtormi ajal aastaid tagasi kogu Kaitseväe side ära. Kogu õppus oleks laiali lagunenud kui poleks kasutatud mobiilsidet, (mis teatavasti on tsentraalne süsteem ja sõja ajal kergesti haavatav).

Hävitajate ülal pidamine läheb maksma ca. 200mil EEK aastas (sisaldab lendamist, treeningrelvi, hooldust, palkasid, hoonete ja hooldusseadmete amorti, kütust jne. - kõike kõike) pluss lennukite amortisatsioon.See EI KÄI EKV-le üle jõu. See, et "pole spetsialiste" ja "lendurid saavad otsa" on tühi plära. Eestis on tööta piloote piisavalt kui selle taha si kinni jääks. Samuti ei ole üldse võimatu hävituslennuki piloodi välja õpetamine nullist ja see on ka eelistatud variant. Ma ei tea, mida mõtles hummel sõnadega: "Praegu meil on samuti järel veel üksikuid piloodiettevalmistusega mehi ja juurde praegu ju ei tule", kuid see tekst on sisutühi. Sest piloote õpetatakse Eestis jätkuvalt nii eralenduriteks kui ka liinilenduriteks. Kui sa räägid NL õhujõudude kogemusega lenduritest, siis neid pole Eesti õhujõudude loomiseks ka vaja. Pigem tuleb nõukaaegne kogemus siinkohal kahjuks.

Kellavere radar on muidugi riskiallikas, kuid meile tulevad ju ka Giraffed. Lisaks on lennukitel oma radarid. Lisaks on meil olemas ilmavaatluse Dopplerid, millega peaks kah olema võimalik midagi õhuruumist välja lugeda. Lisaks on lennukitega võimalik hoida venelased Kellaverest piisavalt kaugel, mida rakettidega teha ei saa.

Saage ükskord aru, et suvaline SAM süsteem on auklik ja kiirgava radari tõttu kergesti haavatav. Ei ole võimalik hävitajatega võrreldava investeeringu eest katta kogu maa kolmes kihis SAM süsteemidega tagades sealjuures piisava ülekatte, et paari juhtimisradari hävitamine ei muudaks kogu süsteemi mõttetuks.

See usk "võitmatutesse manpadsidesse" on alusetu. Õlalt lastava raketiga lennuki alla tulistamine on piisavalt keeruline selleks, et pärast sõda selle eest autasu saada. Nende laskeulatus on ülitilluke ja oskusliku lenduri jaoks pole laskeulatuse piirlt välja lastud Stingeri vältimine keeruline.

Lõpetaks ära nüüd selle nutu ja hala lennuväe teemal. Arvestades, et Ämarit ehitatakse hoolega välja ning L-39-tega lennutati sihtijaid, on tegelikult ilmselt lennuväe loomise kavad juba paberil ja asjaga tegeletakse. Vähemalt on ka minister mitmel pool vihjanud, et selle teemaga tuleb kiiresti edasi liikuda. Ma lihtsalt loodan, et siin ei jääda mingile imepärasele Balti sünnitisele lootma. Muidu jääb asi olemata.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3172
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Kapten Trumm kirjutas: Ja kui Eesti ei nõustu, tuleb natukese aja pärast järgmine rünnak, näiteks elektrijaamade ja Ülemiste puhastusjaama pihta. Eesti istub ilma elektrita ja joogiveeta (ilma elektrita puurkaevust ka vett ei saa).
Selle ohu vastu pole ju mingit rohtu! Ei aita ka kolm hävitajaeskadrilli või "mitmekihiline" kogu territooriumi kattev õhutõrje. Tänu Narva elektrijaamade äärmiselt halvale asendile ei pea vastase lennuvägi nende purustamiseks isegi piiri ületama, lastakse sealtpoolt piiri raketid teele ja kõik. Nii et elektrist jääks Eesti sõja korral nagunii ilma.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kilo Tango kirjutas:Lähimaa raketid on meil olemas ja manpads-ide lisamine ei suurenda oluliselt kaitsevõimet.
Kahjuks minu teada pole veel esimestki lahinguraketti.

Kahjuks need on suured ja rasked taburetiga - ei saa lihtsalt tassida kus iganes. Kui need on taburetiga, nii need on lihtsam avastada ja hävitada kui manpadsid.

Neid on väga vähe (kui kunagi tuleb) - mõeldud ainult 1. JvBrig jaoks.

On vaja nimelt manpadse - suur kogus ja hajutatult üle Eesti.

Alles siis kui on see lühimaa õhutõrje korras on võimalik midagi tõsisemaid lahinguid pidada rasketehnikaga (suurtükid, tankid, soomukid, ...).
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kilo Tango kirjutas:[Mina tahaks ikkagi teada, kuidas hr. Putkinen tõkestab vene kolonnide liikumine siis kui:
1. Kasutatakse nende poolt sama taktikat, mis Gruusias ehk siis kõik võimalikud varitsuskohad tehakse raskerelvastusega tümaks ning alles siis liigutakse edasi
On lihtsalt võimatu, et Venemaa hävitaks kõik sissid, kes teevad varitsusi "kaitselaengute" ja distantslõhkeseadmetega. Nad ei saa kuidagi teada kuhu kohta need laengut on paigaldatud, ega ka seda kus need sissid on. Sissi (või lahingpaar) võib istuda kus iganes augus kas või 500 m kaugusel teest millel kolonn liigub.

Kolonn peab liikuma näiteks Narvast Tallinnani või Võrust Tallinnani - kuidas nad teeks tümaks koik teeääred 0 m kuni 1 km kaugusele teest?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minumeelest on Eestis lennukite kasutamine oma ideelt sarnane miinidega. Kõlab totakalt aga....maismaamiinide eesmärk pole üldjuhul vastase hävitamine, vaid vastasele teatud alade "keelamine" (area denial) ja tema kanaliseerimine soovitud suundadesse. Miiniväli on tegelikult suhteliselt kergesti üles võetav. Aga selleks kulub aega.

Lennukid on analoogselt miinidega "stategy denial" ehk strateegia keelamine. On üsna kindel, et peale vastava üksuse tekkimist (olgu selleks siis, Eesti, USA vms üksus) Ämarisse kriipsutavad kindralstaabi planeerijad sõjaliste stsenaariumite loetelust maha sellised teemad nagu "Pihkva dessant võtab paari tunniga", "meredessant hõivab NATO abi vastuvõtmise ala", "rindelennuvägi sooritab paralüseeriva ootamatu õhurünnaku". Igasugu avatüürid, mille eest me oleme praktiliselt kaitseta, ei lähe sellisel juhul läbi.

Ehk vastane suunatakse sellistele stsenaariumitele, mis annab meile rohkem ettevalmistusaega. Mida meie armee spetsiifika tõttu on vaja. Meie kiirreageerimise võime on praegu nullilähedane.

Ja ikka see vana teema - kus armastatakse kangesti vastandada jalaväega (kas jätame jalaväe relvadeta?). Kõik see kena uus relvastus, sõja varud, uued autod ja kasvõi tankid muutuvad ju kasutuks, kui nad üheainsa ootamatu lennureidiga hävitatakse. Mis kasu on 1., 2. või 10. jalaväebrigaadi miljardeid maksvast varustusest, kui vastase eskadrill, kasutades 60ndatel toodetud "raudpomme" sõidab sellest laost kaks korda üle, poetab oma lasti alla ja meil jääb vaid vaadata, kuidas asjad lõpuni põlevad.

Kogu mängu sees ei maksa unustada NATO osa - sellega miskipärast lehvitatakse sellega vaid siis, kui on vaja põhjendada sõjatehnika puudumist. 10 lennukit ei peagi mitu kuud vastu, meie eesmärk on vältida seda, et vastane ei laseks meie kaitsevõimet esimese tunni ajaga parandamatult käpuli ja ei viiks meid olukorda, mis võimaldab meile vabalt survet avaldada. Kui esimene ehmatus on möödas, siis küll abi ka tuleb, kasvõi nt AWACSI näol. Kui aga ehmatuserohtu pole, siis võidakse meid lasta piisavalt käpuli, et me pole lihtsalt võimelised mingit abi vastu võtma.

Praegu on meie suurim cap selles, et vastane teeb nt 2-3 kiiret reidi ja ongi kõik. Maismaaofensiivi ei pruugigi tulla. Sellised reidid viivad meid riigikaitses hetkega tagasi 1992. aastasse. Ja see, kas meil olid AK-4d või HK 416'd, Pasid või M113'd, kas kasarmud olid euro või 1992, need on antud kontekstis täiesti teisejärgulised asjad.

Kahes asjas julgen olla väga skeptiline
1. varud on "hajutatud, salajastes ladudes". 99% kindel, et GRU teab täpselt, kus nad on ja kui palju. Meil lihtsalt saladused ei seisa. Kui juba mälupulgad pargis vedelevad ja kaitseministri portfellid kaovad...?
2. luure avastab õigeaegselt vastase ettevalmistused. Kui vastase eesmärk on nt karistusaktsioon, siis kahe polgu lennureid tehakse ära nii, et saame sellest teada alles radari vahendusel ja natuke peale seda tõdemust kustub ka see radari pilt. Maailmas on alanud märksa suuremad sõjad nagu välk selgest taevast, eriti kui teisel pool piiri on tavaks pidevad sõjamängud ja provokatiivsed tegevused piiri ääres. Viimane punkt on iseäranis ohtlik soovmõtlemise lõks.

Näiteks 1973 Oktoobrisõja algusest sai Iisrael (kel on kindlasti üks võimekamaid luureid+USA info käes) teada siis, kui Egiptuse tankid asusid Suessi kanalit ületama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist