Uued relvasüsteemid EKV-le

[Juhani Putkinen]

Seejuures tuleb suurendada KL riiklikut tähtsust,tean paljusid kes oleks nõus rohkem KL liinis õpet läbitegema ka seni KL-ga mitte liitunud kaitsevalmis kodanike hulgas.

Loomulikut tuleb suurendada KL tähtsust - aga ajateenistuses saa algõppe, KL:s täiendõppe.

Kahjuks KL ei suuda praegu nullist õpetada sõdureid. Nädalavahetustel harva õpetamine ei tee kuidagi sõdurit. Sõduri baasõppe jää nõrgaks ja kui see fundament on nõrk on raske midagi peale ehitada.

[araterI]

Rootsi pindala on Eestist 10x suurem. 8000 punkrit Rootsis = 800 punkrit Eestis. 100 tundub aasta-paariga saavutatav ja sissetöötatav mudel. Liigne entusiasm selle laialijaotamise juures võib kogu ettevõtmisele soovimatut varju heita.

[Kilo Tango]

Mina püstitaks VF positsioonil olles kaks eesmärki: Saavutada võimalikult kiiresti Tallinna vallutamine ja tagada see võimalikult väikeste kaotustega.

Tallinna vallutamiseks on vaja lüüa piki põhjarannikut tugevate soomusvägedega tõelises välksõja vaimus. Eesti jõudude hajutamiseks on vajalik suunata teine löök Lõuna poolt läbi Tartu ning teha läänekaldale paar dessanti (näiteks Virtsu ja Dirhami sadamate hõlvamiseks).

Minu korraldatud üleriigilistel õppustel Venemaa on näiteks:
- tunginud üle piiri Narvas;
- tunginud üle piiri Peipsi põhjakaldal;
- tunginud üle piiri Võrus;
- tunginud üle Piiri Monistes ja keeranud sealt Valga peale;
- teinud dessanti Pärnu;
- teinud dessandi Rohukülla;
- teinud dessanti Kunda;
- teinud dessandi Mustveesse.

Seega Eesti vägesid EI kuidagi jätku rindesõjaks kui ainult Tallinna vahetud lähedusse.

Strateegia ja taktika peab põhinema nendele vahenditele mis on olemas ja mis on väga kiiresti võimalik muretseda ja õppida.

Seega mina veelgi kordan, et on vaja hävitada vaenlase tagalakolonnid täielikult enne kui need jõuavad piiridelt Tallinnat ümberpiiravate Vene vägedeni. Selleks on vaja need külgmiinid, suundkildmiinid, distantslõhkeseadmed ja lühimaa taburetita õhutõrjeraketid.

Venemaa või täiseti vabalt koondada väed selleks operatsiooniks ilma, et Eesti luure seda saa teada. Need väed millega Venemaa alustab kallaletungi pole vaja olla üüratu suured - sest Eestil pole lahinguvalmidust ollagi.

Siin on link väga vanasse artiklisse, milles ma näidan ühe võimaliku stsenaariumi kuidas Venemaa tungib Soome kallale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... uminen.htm

Oot, milline sõna siin sulle arusaamatuks jäi:

Nende strateegia tõrjumiseks on meile vajalik:
1. TT miinivõimekus (kudos, Juhani) tankirünnakute harvendamiseks ning nende rünnakute suunamiseks sobivale suunale

Miinidega ei tee midagi muud kui aeglustad vastase liikumist. Piirkonnas, kust vene tankivägi on läbi läinud, ei mineeri sa enam mitte midagi. Siis on tagalakolonnide maha võtmiseks teised vahendid (suurekaliibrilised snaiperrelvad, mida meil pole, needsamad CarlGustavid jne.).

Kõik on nõus, et miine on vaja, kuid see ei ole kogu vastus probleemile.


Teisalt on minu arvates meie lahkurääkimise peamine põhjus selles, et Juhani vaatab seda, kuidas ajapiiris ca. 2 aastat tiblastani pealetungi tõrjuda ehk siis milliseid vahendeid selleks kohe ja kiiresti vaja oleks. Siin ma lisaks sinu loendile veel ka suurekaliibrilised snaiperrelvad (ideaalselt sobiks Steyr IWS 2000, mis laseb kilomeetri pealt läbi suvalise IFV soomusest, mis venelastel meie poole saata on.). Teisalt vaatan mina pigem perspektiivi ca. 10 aasta. Ehk siis milliseks peaks EKV ideaalis kujunema.

Kui nüüd taktika juurde tagasi tulla, siis see "toome rinde Tallinnani ning hoiame seda seal" ei toimi kahjuks praktikas. Piisab ühest korralikust tankirünnakust ja see rinne laguneb ning siis pole lappida enam midagi. Pealegi üritatakse ilmselt Narvast alanud rünnak otse Tallinnani välja tõmmata. Selle jaoks ongi vastast vaja kogu rünnaku jooksul kurnata, et Tallinnani jõuaks võimalikult väike väekoondis. Püüdes sealjuures võimalikult ise kaotusi vältida. Selleks ongi meil vajalikud need viskelaenguga isesihtuvad relvad. Boforsi 155mm BONUS laeng on eriti ahvatlev. Isegi siis kui selle hind on samas suurusjärgus Excaliburiga (ca. pool mil. EEK). Sajast sellisest laengust piisab ca. 200 tanki hävitamiseks, mis oleks ründavale väele katastroof.

Teine asi on lennuvägi, millest ei pääse üle ega ümber. Mingi manpadsid seda ei saa iial asendada ehkk nende vajadust pikemas perspektiivis ma kahtluse alla ei sea.

[Juhani Putkinen]

Miinidega ei tee midagi muud kui aeglustad vastase liikumist. Piirkonnas, kust vene tankivägi on läbi läinud, ei mineeri sa enam mitte midagi.

Võta palun kaart kätte ja vaata kui pikalt on teesid Võrust Tallinnani.

Venemaa ei sugugi valluta seda ala täielikult, vaid selle tankikolonnid püüavad sõita selle tee võimalikult kiiresti. Neid tankikolonne tuleb muidugi kurnata võimalikult palju enne kui need Tallinnani jõuavad - ja siis neil ongi laskemoon ja kütus otsas.

Vene vägede tagalas aga pole Vene vägesid ja seal Eesti sissid paigaldavad teede äärde külgmiine ning suundkildmiine ja hävitavad vaenlase tagalakolonnid enne kui need jõuavad Tallinnat piiravate vägedeni.

Meie peame kohe tõstma Eesti suutlikkust ennast kaitsma - või varsti polegi midagi kaitsta. Ma arvan, et Venemaa ründab Eestit enne kui neid lennukeid suudetakse võtta kasutusele.

NATO maaväed on äärmiselt nõrgad ja äärmiselt kurnatud juba praegu Iraagi ja Afganistani tõttu. Veel mingi pisitüli kas või Iraaniga ja Venemaa tuleb täiesti vabalt Eesti kallale.

[tommy]

suurekaliibrilised snaiperrelvad, mida meil pole

Noo, 12,7-mm. Hecate II peaks hakkama lähematel aegadel relvastusse jõudma....

[Kapten Trumm]

See 12,7 läheb ainult välismissioonidele. Kodus jookseme ju Galil Sniperi ja M-14TP1-ga (ja ootame TP2 tuuningpaketti).

Muide, mis puudutab snaiperrelvi, siis näiteks kodulehel www.tactical.ee võite näiteks Accuracy Internationali snaiperrelvadega tutvust teha. Nende hinnad pole midagi kosmilist ja selle järgi vaadates nagu ei saagi aru, miks on vaja mingeid M14 aretamisi teha ja üritada ehitada aeguvast masstoodagu püssist midagi, milleks ta mõeldud pole.

http://www.tactical.ee/index.php?cPath=2_80

(hinnad on muidugi ilma sihikuta)

[kuido20]

Majandusstarteegiliselt tuleb esmajärjekorras mineerida Soome laht et sulgeda Venemaa Peterburi ümbrused sadamad naftatankeritele. See asi kõigutab börse ja aktsiaturge kohe kindlasti ning sunnib maailma kiiremini liigutama.

Siin mingi lahendus, et 1-2 kaasaegset miini suudab peale võtta ka erajaht või kaater ja tuleb kuidagi need Soome lahte ära poetada. Kui paarsada kaatrit/paati merele miine veeskama läheb siis laevaliiklus Soome lahel oluliselt häiritud ja koos sellega ka Venemaa Läänemere naftaekspordil kriips peal ja maailma börsidel hullud päevad. See mõjub teravamalt ja pikaajalisemalt kui mõne sõjalaeva põhjalaskmine.

[Kapten Trumm]

Vene naftaeksport käib põhiliselt torujuhtmete kaudu.

[kuido20]

Vene naftaeksport käib põhiliselt torujuhtmete kaudu.

Siin http://www.vta.ee/atp/failid/18.11.pdf mainitakse, et 1700-1800 täislastis tankerit Soome lahel aastas (2005)
See ikka midagi kuigivõrd mõjutab

[Juhani Putkinen]

Vene naftaeksport käib põhiliselt torujuhtmete kaudu.

Vene gaasi- ja naftatorude õhkimine mõjub kindlasti rohkem kui mõne Vene lennuki alla tulistamine või laeva põhja laskmine.

Kui Vene tungib Eesti kallale, nii Eestil tasub oma sisse saata Vene torude kallale. Selle ettevalmistused on vaja teha juba rahuajal.

[Kilo Tango]

Vene naftaeksport käib põhiliselt torujuhtmete kaudu.

Siin http://www.vta.ee/atp/failid/18.11.pdf mainitakse, et 1700-1800 täislastis tankerit Soome lahel aastas (2005)
See ikka midagi kuigivõrd mõjutab

Soome lahe kaudu toimuv naftaeksport on maailma mastaabis tühine. selle blokeerimine ei mõjuta kuigivõrd nafta hinda börsil kui turul ei ole just parajasti sellist hüsteerilist olukorda, mis suvel.

[Some]

Pigem mõjub see naftahinda tõstvalt, st Venemaa saab muudelt ekspordikanalitelt rohkem raha. Lisaks ma ei taha teada mis Läänemere ökoloogiaga toimuma hakkaks.... Parem oleks saavutada et keegi lihtsalt ei ostaks seda naftat/gaasi.

[kuido20]

Vene naftaeksport käib põhiliselt torujuhtmete kaudu.

Siin http://www.vta.ee/atp/failid/18.11.pdf mainitakse, et 1700-1800 täislastis tankerit Soome lahel aastas (2005)
See ikka midagi kuigivõrd mõjutab

Soome lahe kaudu toimuv naftaeksport on maailma mastaabis tühine. selle blokeerimine ei mõjuta kuigivõrd nafta hinda börsil kui turul ei ole just parajasti sellist hüsteerilist olukorda, mis suvel.

Maailma mastaabis küll tühine aga Vene mastaabis nagu midagi ikka oleks, ega nad ilmaasjata endale uusi sadamaid ehitanud. Mõni aeg mereliiklus läbi Peterburi sadamate oleks pärsitud.
Jahtidelt/kaatritelt paigaldatavad meremiinid oleks üks assümeetriline vastulöök Venemaale. Seda ei tohiks olla ka keeruline organiseerida. Peterburi regioon saaks ikka tuntava majandusliku põntsu. Mingi hetk ei pruugi Vene majandus seda enam välja taluda. Venemaal kuidagi 44% seaotud nafta ja gaasi tuludega ja kui sealt Läänemere naftatransport ära lõigata no see igatahes mõjutab tuntavalt, ehk teeb isegi "liblikaefekti".
Eks majandusmehed tea täpseid arve.

http://specials.ft.com/ln/ftsurveys/country/sc34fa.htm
http://www.jamestown.org/edm/article.ph ... id=2371856
http://www.fas.org/sgp/crs/row/RL33212.pdf
No siit ikka tuleb päris korralik number, mingi 1/4 Vene kogunaftast käib läbi Läänemere. Primorski sadam oleks omadega upakil

[Kilo Tango]

Siin http://www.vta.ee/atp/failid/18.11.pdf mainitakse, et 1700-1800 täislastis tankerit Soome lahel aastas (2005)
See ikka midagi kuigivõrd mõjutab

Soome lahe kaudu toimuv naftaeksport on maailma mastaabis tühine. selle blokeerimine ei mõjuta kuigivõrd nafta hinda börsil kui turul ei ole just parajasti sellist hüsteerilist olukorda, mis suvel.

Maailma mastaabis küll tühine aga Vene mastaabis nagu midagi ikka oleks, ega nad ilmaasjata endale uusi sadamaid ehitanud. Mõni aeg mereliiklus läbi Peterburi sadamate oleks pärsitud.
Jahtidelt/kaatritelt paigaldatavad meremiinid oleks üks assümeetriline vastulöök Venemaale. Seda ei tohiks olla ka keeruline organiseerida. Peterburi regioon saaks ikka tuntava majandusliku põntsu. Mingi hetk ei pruugi Vene majandus seda enam välja taluda. Venemaal kuidagi 44% seaotud nafta ja gaasi tuludega ja kui sealt Läänemere naftatransport ära lõigata no see igatahes mõjutab tuntavalt, ehk teeb isegi "liblikaefekti".
Eks majandusmehed tea täpseid arve.

http://specials.ft.com/ln/ftsurveys/country/sc34fa.htm
http://www.jamestown.org/edm/article.ph ... id=2371856
http://www.fas.org/sgp/crs/row/RL33212.pdf
No siit ikka tuleb päris korralik number, mingi 1/4 Vene kogunaftast käib läbi Läänemere. Primorski sadam oleks omadega upakil

No lõpetage unistamine. Venemaal olid aastat-paar tagasi valuutavarud piisavalt suured tagamaks riigi toimimise ühe aasta jooksul ilma igasuguste sissetulekuteta (k.a. siseriiklike sissetulekuteta). Praegu on need varud veel suuremad. Mingi Läänemere naftanire seisma panekuga ei tee me VF-le küll suurt midagi. Ma olen nõus meremiinide Läänemerre paigutamise otstarbekusega, kuid see ei saa kindlasti olla eesmärgiga tsiviillaevaliiklust tõkestada. Nii me saavutame kiiresti mingi paariariigi maine.

[Kilo Tango]

Võta palun kaart kätte ja vaata kui pikalt on teesid Võrust Tallinnani.

Venemaa ei sugugi valluta seda ala täielikult, vaid selle tankikolonnid püüavad sõita selle tee võimalikult kiiresti. Neid tankikolonne tuleb muidugi kurnata võimalikult palju enne kui need Tallinnani jõuavad - ja siis neil ongi laskemoon ja kütus otsas.

Vene vägede tagalas aga pole Vene vägesid ja seal Eesti sissid paigaldavad teede äärde külgmiine ning suundkildmiine ja hävitavad vaenlase tagalakolonnid enne kui need jõuavad Tallinnat piiravate vägedeni.

Meie peame kohe tõstma Eesti suutlikkust ennast kaitsma - või varsti polegi midagi kaitsta. Ma arvan, et Venemaa ründab Eestit enne kui neid lennukeid suudetakse võtta kasutusele.

NATO maaväed on äärmiselt nõrgad ja äärmiselt kurnatud juba praegu Iraagi ja Afganistani tõttu. Veel mingi pisitüli kas või Iraaniga ja Venemaa tuleb täiesti vabalt Eesti kallale.

Ma ei ole selle väitega (vene vägede tagalas pole vene vägesid) sugugi nõus. Kui see ka esimese rünnaku puhul nii ei ole (venelased peaksid käituma tõeliste idiootidena kui nad sedasi tegutsevad), siis esimeste miinilöökide korral tagalale kindlustatakse varustuskanali valve ära. Selleks on VF-l piisavalt mehi ja tehnikat.

Teiseks olen ma enam kui kindel, et peamine rünnak tuleb ikkagi Narva poolt. Võru suunalt (millist otsa ma olen elus pidanud rohkem sõitma kui tahaks) rünnatakse pigem eesmärgiga hajutada vägesid ning nõrgestada vastupanu.

Jaotaks siis hankeperspektiivid kaheks:

Lähiperspektiiv (ca. 2 a.)
1. TT ja jalaväetõrje miinivõimekus (reeglina käivad need käsikäes) koos võimega kiiresti luua miinivälju maksumusega ca. 100 mil EEK (suhteliselt laest võetud number)
2. .50 kaliibriga tehnikavastased snaiperrelvad (ca. 300 tk. hinnaga ca 70 000 EEK/tk ehk kokku 24 mil. - .50 cal moon on meil juba olemas)
3. Intelligentset TT moona 120mm miinipildujatele näit. STRIX (hinnanguline maksumus 200 000 EEK/tk - 300 tk= 60 mil EEK pluss muu kaasas käiv kola veel 10 mil. e. kokku 70 mil.)
4. Intelligentset 155mm TT moona FH70-ele näit. BONUS (hinnanguline maksumus 500 000 EEK/tk - 300 tk=150 mil EEK pluss muu kaasas käiv kola veel ca. 20 mil. e. kokku 170 mil EEK
5. Lasu parameerite arvestuse kompuutrid kaugtule relvadele (educated guess - 100 000 EEK/tk x 221 tk.=22,1 mil; Juhanil on selle hinna suhtes eriarvamus aga isegi selle hinna eest tasuvad need ära). Eeldab, et mu teadmised erinevate torude arvukuse kohta on õiged
6. IFV jalaväe kiireks liigutamiseks näiteks 200 Marderit hinnaga ca. 5 mil EEK/tk (laest võetud hind) maksumuse hajutamisega üle 2,5 aasta on 400 mil EEK/aastas
7. Penguin vms. laevavastane rakett: 20 raketti ca. 10 mil EEK/tk.= 200 mil. Autodele paigutamine, laskeseadmed jms. lisab veel juurde ca. 20 mil. e. 220 mil EEK
8. 200 Stingerit vms. manpads-i (parem oleks Milan-i kantav versioon, kuna siis on raketid samasugused). Hinnaga ca. 76 mil.

KOKKU ca. 1,1 mlrd EEK Tehtav 2008 aasta jooksul. Selle eest me saame teoreetilise võimekuse hävitada kaugtulega 900 vastase tanki (BONUS-e 2 laengut mürsus x 300 mürsku=600 laengut + 300 STRIX-i). Pluss võimekuse peatada vastase IFV-dega tugevdatud varustuse kolonnid, hoida ära dessantlaevade maabumised ning kaitsta oma üksusi lähirünnakute eest vastase õhuväe poolt.
Arvestada tuleb sellega, et lisaks hankekuludele toob see EKV-le kaasa suuremad hoiu-, haldus- ja väljaõppekulud, mis lühikeses perspektiivis moodustavad ca. 50% hanke hinnast, kuid pikas perspektiivis (kogu relvaliigi elutsükli jooksul) on kokku ca. 4 korda kulukam kui relvasüsteem ise.

Pikem perspektiiv (ca. 10 a.)
1. Hävitajad 12 tk. ca. 700 mil EEK tk. koos relvastusega. Hanke kulude hajutamisega üle 15 aasta = 400 mil. EEK aastas. Lisandub hoolduse- ja väljaõppe kulu ca. 200 mil. aastas
2. Liikursuurtükid 24 tk ca. 50 mil EEK tk. Hanke kulud hajutamisega üle 10 aasta =120 mil EEK aastas
3. MBT Leo4 ca. 40 mil EEK/tk koos uuendusega Leo5 standardile 40 tk hajutatuna 10 aasta peale = 160 mil EEK aastas
4. 155mm suurtükid 10 mil EEK tk, 24 tk=240 mil EEK hajutatuna üle 2 aasta = 120 mil tk.

Ehk siis iga-aastane lisakoormus nendelt relvahangetelt KOKKU 1mlrd EEK (aastas).

Peaks olema teostatav kui ei keskenduta selle asemel kasarmute vuntsimise peale.