hummel kirjutas:Leopard tanke on näiteks pakutud. Nendega võiks ju ka mõni purjus veebel sõita Narva jõe sillale ja hakata Ivangorodi tuld andma.
Ei tahaks sellest isegi kirjutada (ega ka uskuda), kuid kuulu järgi pidid ka just seda tüüpi luulud olema mõningatel ministeeriumitegelastel põhjenduseks teatud tõhusa ja võimsa relvastuse mittemuretsemiseks. Täpsemalt ei kommentaari, aga eks igaüks võib iseseisvalt oletada. Mind ajab selline asi vihale.
Huvitav, kas mingi avaliku diskussiooni algatamisega saab selliseid tegelasi oma positsioonidelt taanduma sundida. Ehk siis kui me siin foorumis mingi asjaliku pildi kokku saaksime. Ajakirjandus paistab militaar.net-i jälgivat. Pole ju vaja tüüpe häbiposti naelutada. Lihtsalt vihjamisi võib teada anda, et "rahvas teab ja naerab",
Muidu mul on kahtlus, et lisaks vähesele kodusele rahamurele ei ole mõni isik kursis ka militaarsüsteemi omapäradega. Struktuur ja koosseis on väga olulised asjad ja nende kardinaalne muutmine palju vaevarikkam protsess, kui arvatakse. Samuti ei ole inimesed kaitseväes ega isegi mitte KL-is päris tainad. Iga koosseis ja juhend on teatud kogemuste ja koostöö vili.
No räägi ikka nimedega. Kes on siin siis nüüd need inimesed, kellel on kodus "vähene rahamure" ja kes sinu hinnangul "ise poes ei käi". Selline anonüümne tänitamine on väga inetu.
Mis puutub struktuurimänge, siis ainus, kes nendega siin foorumis praegu tegeleb on hr. hummel. Teistel ilmselt ei jätku piisavalt teadmisi kaitseväe juhtimise spetsiifikast. Minul samuti. Küll aga olen ma sügavuti hobi korras tunginnud nii Eesti- kui muukeelsesse sõjanduse strateegia alasessei kirjandusse. Lisaks tean üht-teist sellest, kudias äriettevõtted toimivad (finantsharidus). Lisaks olen sügavuti projektijuhtimises sees. Ja kõigis tegutsemisvaldkondades alates puude lõhkumisest kuni projektijuhtimise ja sõjanduseni käib asi ikka sama rada: Probleemi lahendamiseks tuleb kõigepealt probleemi mõista, siis leida vahendid selle lahendamiseks ja alles siis koostada meeskond, kes probleemi lahendab.
Kaitseväge võib võtta ka mõnes mõttes kui ühte suurt ootele pandud ülisuurte riskide maandamise projekti, mille ainus eesmärk on vastase rünnaku edukas tõrjumine. Kuuna projekti tulemi laekumine venib (loodetavasti jääbki venima), siis tuleb kogu ettevalmistust edukaks tõrjumiseks üha uuesti ja uuesti läbi teha. Klassikalise projektijuhtimise mõttes muidugi on selline analoogia paras jama aga ehk asja natuke mõistetavamaks.
Ühtegi relva ei muretseta riigile enne, kui selleks on selgitatud vajadus või tekitatakse see vajadus hanke läbiviimise käigus. Tuleb tunnistada, et lahingut ei pea mitte relvad, vaid inimesed koos relvadega formeeritult allüksustena-üksustena. Nö relvad peavad sõda vaid kusagil totras arvutimängus. Struktuur ja relvad-tehnika käivad koos nagu sokk ja saabas.
Iseasi, et toimivate koosseisude kokkupanek nõuab märksa enam teenistuslikke ja taktikalisi kogemusi ning laiemat pilti kogu süsteemist, võimalustest ja vajadustest tervikuna, kui relvasüsteemide TTA teadmine ja piltidelt-filmist äratundimine. Seepärast on paljudele lihtsam relvade ümber asja punuda ja vastavalt mingeid taktikaid juurde leiutada.
Tõsi ta on, et relvad ilma inimesteta ei sõdi (kuigi ilmselt tuleb aeg, mil juhtub ka seda). Tõsi on aga ka see, et ega inimesed ilma relvadeta kah ei sõdi kui neil vähegi aru peas on.
Minu eesmärk on ikkagi pöörata inimeste tähelepanu kahele tõsiasjale:
1. EKV on tõsiselt alarelvastatud ja ka alamehitatud
2. Eesti kaitse-eelarvega on seda defitsiiti võimalik hea tahtmise korral kiiresti vähendada
Ja see tahe nendele tähelepanu pöörata tekkis sellest, et mitme kõrgel kohal oleva Eesti sõjaväe varustamise otsuste juures olevate isikute eest on kõlanud väited, et "Tankitõrjega on meil nüüd kõik korras". No tule jumal appi - ei ole ju. Eesti tankitõrje võimekus on tühine vähegi tõsisema vastutegevuse korral. Samamoodi on meie suurtükiväe grupid kiiresti liikuvate diversioonigruppide eest kaitsetud.
Keegi ei oota, et Kamina ametnikud võtaksid meie koostatud nimekirja ette ja tormaksid shoppingule. Ma oleksin maksumaksjana väga nördinud kui selline asi ette võetaks. Küll aga tahaks, et midagigi liikuma hakkaks. Mille kuradi pärast peab ootama kaitseväelastelt, et nad taskunoaga puid raiuksid.
Ma tahaks, et nii Kaitseministeerium kui ka EKV võtaksid kätte, paneksid helgemad pead kokku ja teeksid korraliku mõttekoja sellel teemal, milliseid rünnakuid Eestil on oodata ja kuidas end selle eest kaitsta. Hea kui saaks sinna juurde kaasata ka mõne grusiini, kellel omakäeline kogemus vaenutegevusest. Tegelik vajaliku varustuse nimekiri peaks tulema sealt.
Mis puutub Kaitseväe struktuuri, siis seda mängitakse päris kindlasti siin veel lähiaastatel ümber. Selline on kiiresti arenevate organisatsioonide paratamatus.
Ma usaldaks taktikalise ja operatiivtaktikalise lahenduse leidmise pigem inimestele, kellele see on igapäevatööks ja kes on seda aastaid õppinud ning rakendanud. Kui me anname neile kätte lihtsalt võimalikult head riistad (mida meie rahakott iganes siis välja kannatab) koos üksustega kasutada, siis nad planeerivad ka ilma meie abita suhteliselt professionaalselt. Ei ole olemas relvi üheainsa lahingutaktika jaoks - on olemas targad/lollid juhid, kes oskavad/ei oska neid erinevates lahinguliikides ära kasutada. Ja kui neile ei ole anda üksusi (koos relvadega), mida kasutada, siis ka ei ole nad võimeilsed võluma.
Ilmselt parandaks ja arendaks nende ohvitseride tegevust täna oluliselt soomusväe väeliigi olemasolu, sest kaitseväes puudub selle väeliigiga kogemus ja kõik, mis planeeritaks, on tõestamata teooriad.
Vat siin me räägime küll ühte juttu.
Keegi kusagil vist kirjutas, et kasarmuid pole vaja juurde ehitada või nii. Kaitseväe RA koosseisu suurendamist pean vältimatuks riigikaitse tugevdamise seisukohast. Meie probleemiks on venekeelsete ülemäärane hulk armees ja eestlaste protsentuaalselt kindlasti suurem kõrvalehoidmine, kui muulaste. Kui suudame suurendada ajateenijate arvu, suurendame põhiliselt just eestlaste (ehk lojaalsemate) osakaalu.
Et inimesi teenima võtta, on nad vaja ka kuhugi panna.
Muidu see jutt siin kisub kangesti oleksioloogia temaatikasse vaikselt.
Mina kirjutasin. Mõte on ikkagi selles, et keskenduda valdkondadele, mis antud hetkel kõige rohkem pitsitavad. Kasarmute puudus ei ole kindlasti see koht. Pakkusin ka omapoolse idee, kuidas vähendada ajateenistusest kõrvale hoidjate arvu aga see tundus inimestele nii ulmeline vist, et keegi ei võtnud seda kommenteerida. Aga leian siiski jätkuvalt, et jalaväe majutamine ei ole käesoleval hetkel suurim kitsaskoht. Eriti arvestades seda, et 18-aastaseks saavate poiste hulk väheneb praegu järsult ja jääb madalaks ca. 5-7 aastat (ei viitsi praegu statistikaameti lehelt vaadata)
