Vene sõjavägi

[malox]

Mis moodi teile(kes vene sõjaväes käinud) seal toitu jagati?
Emapoolne vanaisa pääses alguses sõjaväest, kuna samas rajoonis suri temanimeline mees, ning siis jäi ta kahe silma vahele, kuid võeti hiljem sõjaväkke. Õpetati seal lennukeid tehniliselt tundma ning mäsutas seal minuteada põhiliselt mig-17 ja mig-19 tega.
Rääkis, et seal oli kõik ikka korras ja normaalne. Söögi ajaks istuti laua suure(te) laua taha ning siis laua otsas istus keegi kõrgema astmega meees, kes siis kõigile toitu jagas. Toit jagati nii palju, et vanaisa võttis sõjaväes olles parajalt kaalus juurdegi. Siis oli neil seal veel mingisugune "palk" kah olnud, millest jäi tal palju alles, kuna suitsu mees ta polnud. Raha kulus tavaliselt mingisuguste kraede või sarnaste kohustuslike asjade ostmisele. Veel oli ta natukene seal nagu eri seisuses, sai tihedamini linna luba jne. kuna oli teistest aja teenijatest vanem.

[kalleb]

PRIJOM PISHII

alguses oli selline värk

suuremad plaadiga kaetud puust lauad ca 10-12 matsi isub ääres.
keskel on tsainik ehk teekann, ja suur alumiiniumist nõu kus sees kartuliläga vm muu jälkus, leivad olid ka

ja siis pani toidujagaja kõigile mingi portsu ja sõid või ei söönud -oma asi,

lõuna ajal oli ka kompott mingitest tundmatutest puuviljadest ,rosinatest ja datlitest,sinna juurde olevat ka joodi lisatud et mehed vähem naistes käiks.

palk oli tõesti viimase peal ,1 rubla 50 kopikat kuus,

ja sellest võeti veel komsomolimaksu maha ca 15 kopikat kuus,
raha harilikult kätte ei saanud sest lihtsalt ei antud

[Arnold]

Tegelikult on see teema jooksnud üle ääre ja sellelaadseid heietusi saab jagada ühes teises kohas - mälestused, või mis ta oligi?

[malox]

Teema on Vene sõjavägi ju

[A4]

Väidetavalt (täpselt ei tea, ei olnud tollal veel sündinud) oli suuremas osas Nõukogude Armee üksustes kord suhtleiselt maja veel kuni 1950. aastate lõpuni, eriti mis puudutab nn määrustikeväliseid suhteid ehk siis dedovšinat.

Olukord hakkas hulluks minema 1950. aastate lõpus-1960. aastate alguses, ja seda kahel põhjusel:

1. Esiteks vähenes 1950. aastate lõpus oluliselt igal aastal teenistusse võetavate nekrutite arv, kuna kätte jõudis aeg, mil kroonusse pidid minema selle põlvkonna esindajad, mis olid sündidnud Teise maailmasõja ajal ja kohe pärast sõda. Sõja tõttu oli selle põlvkonna arvukus agaa varasematest ja hilisematest palju väiksem, mistõttu vajaliku ajateenijate hulga säilitamiseks alandati järsult teenistusse võetavate poiste kriteeriume. Lihtsamalt öeldes - väkke võeti neid, keda varem poleks võetud - varem kriminaalselt karistatud elementi ja lastekodudest tulnud tüüpe. Mõlemad tõid kaasa endaga nn laagrimentaliteedi, mis teatud mõttes ei erinegi väga seejärel puhkenud dedovšina eripäradest. On loomulik, et sõjavägi, mis on ju samasugune kinnine asutus nagu vangla, koloonia või lastekodu lõi selliste haiglaste traditsioonide edasikestmiseks viljaka pinna.

2. Millalgi 1960. aastatel (täpset aastaarvu ei tea, äkki keegi foorumiliikmetest oskab täpsustada) vähendati Nõukogude Armees ajateenijate teenistusaega 3-lt aastalt 2-le, mereväes 4-lt aastalt 3-le. Nii sattusid koos teenima tüübid, kes teenisid 3-aastast otsa ja noored, kes said vabaks 2-aastaga. Loomulikult olid 3-aastased tüübid noorte peale kadedad ja elasid seda ka nende peal välja. Viimased aga arvasid, et see ongi normaalne kroonuelu, ja tegid oma järglastele sama, mida neile oli tehtud. Ja oligi nõiaring käima lükatud.

Loomulikult oli ka muid põhjuseid, nagu nt erinevatest rahvusest ja erineva temperamendiga tüüpide kokkupanek ühte allüksusesse, aga kuskilt olen lugenud, et just need kaks põhjust viisid distsipliini Nõukogude Armee motolaskurüksustes kiiresti alla.

[kangelaspioneer]

Kui teenistuse aeg lüheneb, siis sama arvu sõdurite teenistuses hoidmiseks tuleb neid rohkem ja tihedamini teenistusse võtta, mis sunnib valikukriteeriume veelgi langetama.
Loogiliselt võiks jalaväkke suunatava inimmaterjali kvaliteeti alandada ka näiteks tehniliste väeosade areng ja suurenemine (1950-ndad, eeskätt raketiväed), kes valivad kõrgemalaubalised enne välja.

[Kapral Karu]

ignatius Postitatud: 21 Juun 2005 12:19 pm:
Käisime korduvalt ķppustel úhel Kaliningradi oblasti paikneval igavesti lahmakal polúgonil (nimi on ununenud, äkki keegi teab).

Ega see Dobrovolski polügon polnud?

[ignatius]

ignatius Postitatud: 21 Juun 2005 12:19 pm:
Käisime korduvalt ķppustel úhel Kaliningradi oblasti paikneval igavesti lahmakal polúgonil (nimi on ununenud, äkki keegi teab).

Ega see Dobrovolski polügon polnud?

Täpselt see oligi! Aitäh meelde tuletamast.

[A4]

Seda, mismoodi siseväed, piirivalve, raketiväed, õhudessantväed, mere- ja õhuvägi ning Ida-Euroopa riikides olevad Nõukogude väegrupeeringud ajateenijate paremiku endale krahmasid, on üsangi ilmekalt kirjeldanud Suvorov raamatus "Vabastaja". Ja seda, missugune inimkontingent seejärel tavaliselt jala- ja tankiväele jäi.

[ignatius]

Seda, mismoodi siseväed, piirivalve, raketiväed, õhudessantväed, mere- ja õhuvägi ning Ida-Euroopa riikides olevad Nõukogude väegrupeeringud ajateenijate paremiku endale krahmasid, on üsangi ilmekalt kirjeldanud Suvorov raamatus "Vabastaja". Ja seda, missugune inimkontingent seejärel tavaliselt jala- ja tankiväele jäi.

Väitega igati nķus. Pärast vene kroonut sain kokku naabripoisiga, kes oli pehootas olnud ja mina n-ö eliitvägedes. Juttu ajades jäi mulje, et oleme eri riikide sķjaväes olnud.

[Sollmann]

Lisaks veel, et nt-ks õhuvägedeski olid eri väeosades täiesti erinev 'inimkvaliteet'.
Mina sattusin side ja raadiotehnilise varustusüksusesse. Kontingent oli alguses u keskmine, teenistuse lõpuks super. Kõrvalüksus tegeles karauuli, korrastus ja küttevarustusega - rahvas selline et ...

[Panzergrenadier]

Vanaisa oli vene sõjaväes II ms ajal. Ei tea kuidas ta sinna sattus, aga ta oli armee grupp süd vastasel rindel Barbarossa algusest alates. Ta rääkis, et ta pidi sakslaste rünnaku alguses lihtsalt vaatama kuidas saksa kolonnid mööda lähevad. Ta jõudis lõpuks ka Berliinini välja, kuid sõja viimasel päeva , kui ta istus Berliinis ühes toas lendas läbi akna granaat. Ta sai sai granaadikilluga jalga, jalg taheti ära amputeerida, kuid ta ei lasknud ja lõpuks jalg paraneski. Sõja lõpus anti talle valida kuhu minna tahab ja ta otsustas tull Eestisse.
Isa oli mul vene sõjaväes ja teenis kolm aastat mustal merel ühe allveelaeva tõrje laeva (ei tea kuidas sellist laeva ametlikult nimetatakse?) peal radistina.

[bandidos]

kui ma veel Kuperjanovis olin siis kord kutsusin vanaisa ka vaatama kuidas tänapäeval siis elu/olu tema vanas väeosas ka on (ta ise oli noore aja algul Tartus Kuperjanovis..hiljem viidi Võrru 6. rügementi üle). Noh..vaatas vana ringi ja küsis , et mis lukus kapid teil seina ääres on. Seletasin, et relvakapid. Vana rehmas käega..ja ütles, et see eesti sõjvägi on ikke omadega p..s, kui oma sõdurite eest relvad luku taha paneb!!..paljuütlev kas pole!!!?

[VANA LÖUKOER]

to KRISTJAN : Viisid jutu vene eriüksuste peale,siis ..mnjah ...kord sai kusagilt usa saidilt loetud endise vene eriüksuse Alfa (muuseas,fsb kui selline on mula,tegemist on vene kgb ametliku järeltuliaga,kelle käsutada on eelpool nimetatud eriüksused,lisaks veel Võmpl,Bbc (vene moodi VVC) ja palju muud ),ühesönaga,seal usa saidil rääkis üks endine rünnaküksuse Alfa ohvitser,et hoolimata sellest,et neil on hea füüsiline treening,siis taktikaliselt ei saa nad tegelikult vastu isegi relvastatud poolmilitaarüksustele.Eriüksuste edu venemaal toetub rohkem massile,tohutule laskemoona kogusele ja loale köike tappa,mis liigub...
Kui nüüd rahuneda ja järgi möelda,siis eks ta tegelikult nii ta on ka,tuletagem meelde venemaa viimaste aastate kriisiolulordasi Moskvas ja Beslanis,eriti viimast,kus vene eriüksuslased nottisid armutult maha köik ette jäänud,k.a lapsed ja kirjutasid tänu puutini kontrolltud meediale "terrorist" Mashadov´i kaela....mitte,et ma kaitseks praegu tsetseene,see on praegu ebaoluline,vaid müüt venemaa eriüksustega läks pöhja ju siis,kui tollane nsv liit oma väed afganistaanist ära töi ja nende paljukiidetud Spetsnaz armutult afgaanide käest sellise kelgu said,et siga ka ei söö....

[soadf]

nii minu isa poolne vanaisa oli ka saksa sõjaväes aga kui 44 aastal eesti oli vallutatud oli vanaisa puhtalt kodus ja võeti ta vene sõjaväkke ja kui söda oleks kauema kestnud siis oleks ta rindele läinud teist kortselt juba vene poolele mis temale ültse poleks meeldinud.