Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Kilo Tango]

Gripenil suuremad pinnad CFRP-st (Carbon-Fiber Composite) - http://www.ntva.no/seminarer/manus/eddy-270207.pdf

Ei tea, kas asi promos või mitte, kuid väidetavalt näeb Gripen Mig-29-t 60 km enne, kui teda nähakse. ( http://www.f-16.net/f-16_forum_viewtopi ... rt-30.html ) Kisub stelthi poole ...

Hungari õhuväelane ütleb tabavalt mig-29 ja gripeni võrdluse kohta: mig-29 elektroonika kuulus 3-gen., seal ei ole midagi võrralda gripeniga. http://www.metacafe.com/watch/258826/sa ... 39_gripen/

No ma kuulasin seda juttu. see on küll üsna pealiskaudne möla. Esimest korda kuulen, et MiG-29 liigitatakse 3 gen hävitajate hulka. Ikka neljas põlvkond. Kompuutrite arv iseenesest ei ole ju mingi näitaja. Arvutusvõimsus ja usability on ning selles on Gripen tugevalt üle.

[Basilio]

Ei topi ennast sõjanduse ega lennunduse alal asjatundjaks, ega ole ka see sait http://www.tt.ee/mikkor/pilved/index.html viimase instantsi tõde, aga ehk leidub seal mõnele midagi huvitavat. Päris põnev tüüp, kes selle lehe tegi, on lennanud, sukeldunud, rännanud ja mida kõike veel. Igatahes huvitav lugemine.

[Kapten Trumm]

Niipalju on seal jutus tera sees, et kuigi MiG-29 on 4 põlve hävitaja, on paljud tema kompomendid oma tasemelt vastavad 3. generatsiooni masinatele.

Näiteks plaaner on valmistatud samade meetoditega, mis F-4 oma, mootorid (kuigi on turbofan-tüüpi) tossavad ja on ebaefektiivsed nagu F-4 J-79 turbojet'id jne jne.

9-12 ja 9-13 mudelitel on kabiini ergonoomika ja piloodi interface lääne 3 gen lennukite tasemel - hulk raskesti jälgitavaid analoognäitajaid, laiali pillutud lülitite armee ja väga algeline head-up-display. HOTAS-est pole kuuldudki ja kasutatakse analoogelektroonikat.

Näiteks Lahesõjas kukkus vähemalt 2 MiG-29't väikestel kõrgustel peetud dogfightis alla arvatavalt sel põhjusel, et lendur kaotas orientatsiooni ruumis - neist ühes lahingus oli vastaseks suhteliselt kaitsetu EF-111. MiG-29 HUD-ile ei projekteerita güroistrumentide näite, kuid 9G all lendur suurt peale HUD enam nägema võimeline ei ole (tekib tunnelnägemine).

[Hydrazine]

Rootsi ja Norra vahel toimunud õppelahingud näitasid, et Gripen vs F-16AM (MLU moderniseerimise läbinud F-16A) tulemused on 50:50. Seega ei ole Gripen mingi ilmaime.

Näiteks oli pikematel üritustel suur probleem lennuki väike praktiline lennukaugus, F-16A-ga võrdseks tegutsemiseks tuli kasutada lisapaake ja see võttis kohe tema väikse manööverdusvõime eelise ära.

Just hiljuti sattusin lugema nii norra õhuväe kui ka rootsi õhuväe pressiteateid ja muud avaldatud infot selle harjutuse kohta, nii rootsi kui norra keeles, mis on üsna sarnased ja mida olen juhtumisi õppinud. Mõned meenutused:

1. Norrakad olid väga üllatunud Gripeni võimete üle. Need norra piloodid, kes lendasid kaheistmelises, pidasid piloodi SA'd Gripeni kokpitis palju paremaks kui nende endi F-16AM'ides.
2. Rootslased osalesid sellel harjutusel JAS-39A/B lennukitega, mis on tehniliselt oluliselt vähem võimekad kui C/D mudelid.
3. Norra F-16'ned lendasid lahingusse enamasti kasutades kahte lisapaaki. Ka Gripenitel oli üks lisapaak.
4. Norra piloodid olid peale harjutusi oma ütlemistes üsna tagasihoidlikud. Kui kõige suurem Norrapoolne "võit" väljendus lauses, et "Meil õnnestus Gripeneid üle manööverdada"... see ei ole päris 50:50 suhe. Rootsi õhuväe poolsed teated võib lühidalt kokku võtta "üleolevalt rahul".

Praegu kasutuses olevatel Gripenitel on õhk-maa võime kaunis piiratud, rootslased ise peale pommide ja rannakaitse tiibrakettide muud ei pruugi.

Sest Gripen on "Point Defence Interceptor", just see, mida meil vaja... Eestile ei ole vaja ründelennukeid, vähemalt praegu.

Väga huvitab, mismoodi on Gripenil lahendatud see väidetav lühiraja võime. Raja pikkuse määrab eelkõige maandumisjooks ja erinevalt Viggenist ei ole Gripeni mootor reverseeritav.

Kui see lühirajavõime on samasugune müstika nagu Mig-29 250 meetrine stardijooks, mis saavutatakse osaliselt tangituna ja ilma relvadeta - so olematu lahinguvõime arvelt, siis on see lihtsalt müügijutt.

Maanteebaasides teeb rootsi õhuvägi Gripenitega regulaarselt harjutusi, relvadega. Neil ei ole vaja iseendale midagi müüa, neil on see võimekus reaalselt olemas.

[Kapten Trumm]

Maanteebaasidest on võimelised opereerima praktiliselt kõik hävituslennukid, soomlaste Hornetid ja Euroopa F-16-d kaasa arvatud. Mul tekkis lihtsalt kahtlus selle müügijutu pidavuses, kui Gripenil puudub nt tailhook - mis moodi seda lennukit peatatakse 200 kmh kiirusel näiteks talviselt libedal asfaldil?. Lennukile vajaminema raja pikkuse määrab aga justnimelt pidurdusjooksu pikkus. Hornet on nt võimeline konstruktsiooniliselt tegema läbi trosspidurduse 200-0 mõnekümne meetriga ja tema madalate kiiruste juhitavus on sootuks midagi muud. Madalatel kiirustel võib temaga teha evolutsioone, mis on nii Gripenile kui F-16-le täiesti kättesaamatud. Samuti pole Gripenil enam reverseeritavat mootorit nagu Viggenil oli.

Kõigi Hollandi ja muude hangete kõrval on tähelepanuväärne, et Soome ega Poola Gripenit ei valinud.

Mis ei tähenda, et Gripen oleks vilets masin, aga svenssonite reklaamikärast hoopis veenvamalt mõjuvad mulle 4200 toodetud F-16 ja lahinguis saadud kill/loss suhe 80:0. Gripenit on toodetud way alla 500 masina ja pole neid ostjaid midagi järjekorras. Lahingukogemusest ärme parem räägi, sest see on null. Svensonitel pole siin midagi pakkuda ja ainuke teema on maanteevõime (mis nagu näitab kasvõi tailhooki puudumine) on kahe otsaga teema - ja väidetav väiksem hooldusmaht välioludes.

Viletsalt auguliselt ja lainetavalt asfaldilt ei opereeri ükski reaktiivlennuk ja svenssonid kasutavad selleks ikkagi spetsiaalselt lennubaaside lähedusse rajatud sirgeid teelõike.

Lisaboonusena võid üsna kindel olla, et Venemaaga kriisi tekkides kuulutab Rootsi end kohe neutraalseks ja sealtpoolt ei saa Gripenile ühtegi mutrikest enam. Seda enam, et laialilammutatud Rootsi sõjajõu taustal on seal vähetõenäoline, et Eestit toetada julgetakse.

Eesti on NATO liige ja kui siia mingi tõsisem õhuvägi peaks tekkima, peab see olema võimeline toimetama ka koos alliansiga. Gripenile puudub NATO riikide poolt võimalus saada mingit logistilist tuge ja sõites nt Red Flagi harjutustele USA-s või isegi Friisimaale tuleb sul kogu nänn kaasa tarida. Umbes sama teema oleks, kui Eesti täpsuslaskurid sõidaks Afgaani Sky vintpüssidega ja seal vaataks ülllatunud näoga inglastele otsa - aga moona teil polegi?

[Gideonic]

http://www.defenseindustrydaily.com/The ... #more-5089


F-35 kohta päris huvitav artikkel, kus on muuhulgas tsitaat ja link Pierre M. Spey'le (A-10 ja F-16 projektides üks oluline tegija). Samuti vastused tema küllaltki negatiivsele hinnangule Lockheed Martin'ist. Samuti autori enda hinnang ja põhjendused miks Spey analüüsi peaks suhtuma ettevaatlikult

Kuna tegu on küllaltki pika artikliga ei viitsi eriti tõlkida aga teen mingi lühida ülevaate neile kes inglise keeles eriti kodus ennast ei tunne:

Spey toob välja päris mitu lennuki arvatavat nõrkust mis võivad ta õhuvõitluses tunduvalt nõrgemasse olukorda panna kui F-22'e. Neile lisab mõned ka artikli autor kuigi soovitab Spey analüüsi suhtuda väga ettevaatlikult (tema varasemate möödapanekute tõttu F-22 jõudlust hinnates).

Air-to-Air puudused:

1) halb kaalu ja tõukejõu suhe.

Võttes DoD enda lubatud numbrid (kaal:22,450 kg ja tõukejõud: 19 050 kg) peaks tema manööverdsvõime tulema halvem kui vietanmis kivina kukkunud F-105'el

2) F-22'ele alla jääv "stealth" ( Eeldades et kasutatud on samu materjale ja võrrelda lennukite kuju ning radar-cross sectionit eri nurkade all ei ole nende stealth taseme vahetid kuigi raske hinnata)

3) Vajaka jääv manööverdamisvõime (puudub thrust vectoring, samuti ülimanööverdavad lähimaaraketid),

4) Potentsiaalne stealth probleem mootsate IRST (infa-red scan and track) süsteemide vastu vastu.


Air-to-Ground puudused:

1) Väike sisemine pommilaadung: (908 kg). Kui lisada pomme aga välja kaob stealth ning ei tasu unustada tema manööverdusvõimet mis ei ole tal 4.5 Genni hävitajatega võrreldes just liiga hea.

2) Liiga suur miinimum-kiirus, samuti üleüldine keerukusm õrnus ning tuleohtlikus, mistõttu ei kanna ta ka eriti tinasaamist maapoolt.

Selles osas nõustub artikli kirjutaja Spey'ga (täpsemalt, miks kiired top-end hävitajad ei ole kuigi edukad maamärkide hävitajad:
( http://www.defenseindustrydaily.com/the ... ted-02661/ )


Loomulikult on siin põhjendatult ka vastu vaieldud, aga kuna reaalseid testitulemusi avalikult kellegil ei ole on väga raske midagi arvata. Igatahes jääb mulje, et ei ole F-35 ilmtingimata midagi mingi peajagu üle wunderwaffe kõigist muu maailma üllitistest (vähemalt mitte oma esialgses versioonis) vaid tema eelistega stealth-is kaasneb ka terve rida puuduseid mujal. Selliseid millest enamikku F-22'l ei ole.

[Kapten Trumm]

F-22 üleolek tema eelkäijast F-15C on ikka totaalne. Põhimõtteliselt on F-22 omava vastase vastu kõige targem F-15 omaniku taktika lennukeid mitte õhku tõsta. Kui F-35 ja F-16 vahe on umbes võrreldav, siis pole ju katki midagi.

Muidugi peab ütlema, et lääne analüütikute hulgas on piisav kogus rahvast, mida FSB nimetab "kasulikud idioodid". Olen oma silmaga lugenud artiklit, kus soovitatakse US Navy järgmiseks lennukiks osta "uuelt ja paremalt Venemaalt" Su-27-d. Päris tõsijutt.

Lendasid ju 9/11 Pentagoni ka Tomahawk tiibraketid ja WTC tornidesse lendavad lennukid olid videmontaaz, tegelikult õhkisid tornid USA vabamüürlaste teenistuses olevad CIA agendid

Kui nt F-16 RCS on 3-5 m2 ja F-35 oma 0,1 m2, siis isegi võrdsete radarite puhul lastakse F-16 enne sodiks kui ta oma vastast üldse näebki.

Isiklikult arvan, et F-35 tagab üleoleku suvalisest VF lennundusimest mitte praegu, vaid ka 25 aasta pärast. Ja mitte ainult taktikalis-tehniliselt, vaid ka finantsiliselt, kulude poolest.

Üsna selge on, et võrdlus Gripeniga on rumal nali. Nende lennukite RCS on juba niipalju erinev, et konkurentsi ei tekigi. Jänkide üleolekust radaritehnoloogias, sensorite asjanduses jne ei hakka rääkimagi. SAAB kasutab oma asjade tegemiseks teiste vananenud litsesse.

Kui nt Iisrael F-35 tellis, siis on see ka tähtis märk. Juudid üldiselt viletsat kraami ei osta ja kui F-35 nii vilets oleks, siis miks nad ei kasutaks oma suurepärast aerospace tööstust nt F-16 edasiseks tuunimiseks?

[Lemet]

Brasiilia sorteeris oma õhujõududele korraldatud hankest välja venelaste SU-35, Eurofighteri EF-2000 Typhooni ning F-35 Lightning II. Jätkajateks siis USA Super-Hornet F-18 E/F, Saabi Gripen NG ning prantslaste Rafale.
http://www.reuters.com/article/marketsN ... 5320081001

[Hydrazine]

Maanteebaasidest on võimelised opereerima praktiliselt kõik hävituslennukid, soomlaste Hornetid ja Euroopa F-16-d kaasa arvatud.

Mulle tundub, et sa siinkohal lihtsalt ignoreerid Gripeni kontseptsiooni. Gripen A/B/C/D on Rootsis tegevteenistuses ja sellesama müügijutu taga on ju siiski Rootsi riigi õhujõud vastava logistika, treeningu ja kogemusega. Ega klient siga kotis ei osta, kui ta on huvitatud sellest maanteevärgist, siis tahab ta seda ka ise näha ja see võimalus on tal Rootsis olemas.

Mul tekkis lihtsalt kahtlus selle müügijutu pidavuses, kui Gripenil puudub nt tailhook - mis moodi seda lennukit peatatakse 200 kmh kiirusel näiteks talviselt libedal asfaldil?. Lennukile vajaminema raja pikkuse määrab aga justnimelt pidurdusjooksu pikkus.

Saabi promo materjalides on nõutava raja mõõtmed 800x9m, stardijooks pidi 600m sisse mahtuma. Gripen on kerge, maanduv tühi Gripen on ju sama raske kui mõni leiba vedav C kati rekka. Ma ei näe siin küll füüsikaseadustega otsest vastuolu. Talviselt libe asfalt muutub minutite jooksul märjaks asfaldiks üheainsa hüdrandipuisturi raja läbisõiduga, kui just väga külm ei ole. Temperatuuridest ei räägita aga ju siis hoitakse vastavad kohad puhtana, see on rohkem tavapärase teede hoolduse küsimus. Ka lennuväljadel kasutatakse hüdranti.

Hornet on nt võimeline konstruktsiooniliselt tegema läbi trosspidurduse 200-0 mõnekümne meetriga ja tema madalate kiiruste juhitavus on sootuks midagi muud. Madalatel kiirustel võib temaga teha evolutsioone, mis on nii Gripenile kui F-16-le täiesti kättesaamatud.

Hornet peaks hiilgama madalal ja väikestel kiirustel, ometi ma mäletan, et soomlased said Gripenitelt väga-väga valusa õppetunni. Kas oli see nüüd Nordic Air Meet 2004 või mõni muu harjutus, on ununenud. Aga taolisi vihjeid leiab netist, kuigi paistab, et sellest ei taheta üldse rääkida.

Sweden has been participating more and more in international excersises, flying with/against U.S, Norweigan and Finnish airforces. The outcome has proven that the Gripen far exceeds the capabilites of earlier generation fighters such as the F-16A/B/C/D and F/A-18C/D. There has been WVR dogfights aswell as BVR engagements. I've had the great opportunity to meet and talk to several Gripen pilots during the summer and all of them say the same thing(although not in the excact same words). In WVR combat against F-16's the Gripen showed to have no problem in position itself on the tail of the F-16, and the F-16 could not match the superb manouverability of the Gripen, offered by its unstable delta/canard configuration. The Gripen cannot match the T/W ratio of the U.S fightes but the Gripens more modern aerodynamic design allows it to pull tighter turns witout losing momentum. In the words of one of the Gripen pilots: "If the F-16 and Gripen would both excecute a 9G turn, the F-16 would lose alot more airspeed in that turn than the Gripen". In BVR there was no contest at all.
In excersises with Finnish F/A-18's the Gripen won ALL of the WVR and BVR fights. The TIDLS proved to be a superior tool in the BVR fights. The F/A-18's were hit with multiple simulated AMRAAM shots, before they even knew that the Gripen fighters were present. The Gripen pilots said in WVR dogfights the F/A-18 became easier to take out the lower they went, and at 2000m, there was simply no contest.

Kusagil ütles keegi Rootsi Gripeni piloot, kes hiljuti Alaska harjutustel kahekohalises F-16'nes sai lennata, et F-16 datalink pole isegi mitte JA-37 Viggeni tasemel, rääkimata siis Gripeni TIDLS'ist.

Kõigi Hollandi ja muude hangete kõrval on tähelepanuväärne, et Soome ega Poola Gripenit ei valinud.

See mäng käib kaugelt üle meie peade, me võime siin ju ajaviiteks tehnikat kõvatada aga sellises mahus sõjatehnika hanked on ikka vägagi suunatud, alati. Poliitika ja lobitöö...

Mis ei tähenda, et Gripen oleks vilets masin, aga svenssonite reklaamikärast hoopis veenvamalt mõjuvad mulle 4200 toodetud F-16 ja lahinguis saadud kill/loss suhe 80:0. Gripenit on toodetud way alla 500 masina ja pole neid ostjaid midagi järjekorras. Lahingukogemusest ärme parem räägi, sest see on null.

Ilusad numbrid jah, aga kui aus olla siis ma küll ei tea, et F-16 oleks mingeid erilisi lahinguid pidanud, ikka AWACS punti ja minnakse ilmselgelt nõrgemale vastasele lihtsalt kambaga lõuga andma.

Svensonitel pole siin midagi pakkuda ja ainuke teema on maanteevõime (mis nagu näitab kasvõi tailhooki puudumine) on kahe otsaga teema - ja väidetav väiksem hooldusmaht välioludes.

Gripenil täitus hiljuti 100 000 lennutundi, ma ei tea arvutamise metoodikat aga kusagilt on tulnud number, et MTBF on 7.9. F-16'nel on vist üksjagu üle 6 000 000 lunnutunni kokku(mis ei ole päris adekvaatne, sest F-16 ja F-16 on erinevad nagu siga ja kägu) ja MTBF oli midagi 4.1. Ma ei tea kuskohast need numbrid on saadud ja ega ma neid faktide pähe ei võta.

Viletsalt auguliselt ja lainetavalt asfaldilt ei opereeri ükski reaktiivlennuk.

No kui vene tehnikat sobib sinu mõistes reaktiivlennukiteks nimetada, siis MiG'id ja Su'd on kogu aeg kuumaastikul opereerinud. Mäletad seda kisa kui esimesed NATO õhuturvajad Leedus maandusid, et lõhub masinaid ja rehve jne... Tegemist oli tavalise endise MiG-23 lennuväljaga. Nüüd on seal vist kena sile asfaltkate peal, muidu põrutab NATO kruvid paigast.

Eesti on NATO liige ja kui siia mingi tõsisem õhuvägi peaks tekkima, peab see olema võimeline toimetama ka koos alliansiga. Gripenile puudub NATO riikide poolt võimalus saada mingit logistilist tuge ja sõites nt Red Flagi harjutustele USA-s või isegi Friisimaale tuleb sul kogu nänn kaasa tarida.

Ka Ungari ja Tsehhi on NATO liikmed. Ja võimalike uute klientidena on nii Norra, Taani kui Holland NATO liikmed. Norra pidi tõsist huvi Gripeni vastu tundma, samuti Taani mingil määral. Taanlastel ju ka mingi uus hange tulemas kuhu vist käidi juba F/A-18E/F pakkumine välja. Ungari Gripenid on ka juba NATO ühisõppustel käinud. Niiet see arusaam, et Gripen ja NATO ei sobi kokku on ajast ja arust.

[Hydrazine]

Üsna selge on, et võrdlus Gripeniga on rumal nali. Nende lennukite RCS on juba niipalju erinev, et konkurentsi ei tekigi.

Arvestades kui olematu on F-35 sisemiselt kantavate relvade kogus on see LO "stealth" muinasjutt otsas kui juba tiibade alla hakatakse relvi riputama.

[Kilo Tango]

Gripeni kiire pidurdamine käib nii, et stabilisaatori (meenutame, et Gripen on partlennuk ja stabilisaator on põhitiiva ees) kohtumisnurk muudetakse tugevalt negatiivseks, mistõttu see toimib nii aerodünaamilise pidurina kui ka antitiivana. Nende esimeste tiivakeste suur noolsus ja suur kohtumisnurk tekitavad tugevalt keeriselise õhuvoolu, mis surub veel ka tagumise delta peale, nii et lennuki surve telikule suureneb järsult. Lisaks tõstetakse üles ka eleronid. See võimaldab selle suhteliselt kerge lennuki rattapiduritega üsna kähku seisma panna.

Vt. tähelepanelikult seda videot: http://www.youtube.com/watch?v=QJQKCUjc ... re=related

Kuidas svenssonid on lahendanud talvise maandumise probleemi, seda ma ei tea, kuid midagi üle mõistuse keerulist siin ei ole.

F-16 ei saa sarnast võtet maandumisel kasutada, sest see tooks kaasa tagumise kahe ratta maast kerkimise ja lennuki veermise nina peal või siis vastupidi - nina kerkimise. Kõigil partlennuki tiivaasetust mittekasutavatel lennukitel on selline antitiiva tekitamine maandumisel praktiliselt mõeldamatu.


USA 80:0 on muidugi muljetavaldav skoor, kuid tuleb arvestada, et see on kogu USA sõjamasina teene. Mitte ainuüksi konkreetse hävitaja mudeli. Ehkki see väljendub F-16 võitudena.

Selline hävitajate otsene võrdlemine on mõistlik ainult ceteris paribus tingimusel (kõik muud näitajad on võrdsed). Praktikas aga ei esine sellist olukorda mujal kui õppustel. Ameeriklastel on alati olnud parem väljaõpe, parem ülevaade õhus toimuvast, paremad raketid, parem elektronluure ja ECM jne. Kogu see "80:0" jms. retoorika ei anna Eesti lennukihankele midagi. Vaadata tuleb ikkagi konkreetse lennuvahendi võimekust konkreetses lahinguolukorras konkreetsete relvadega konkreetselt Eesti toetusvõimekuse juures.

See, et Gripenit igal võimalikul juhul promotakse - normaalne äritegevus. Ameeriklased promovad samamoodi F-35-t ja F-22 (viimast küll peamiselt oma maksumaksjale).

Aga veelkord - ei maksa konkreetse riistavara erinevusi üle haipida. Kui näiteks F-16 osutub konkursil tugevalt paremaks, kuid ameeriklaste pakkumisega käib kaasas tasuta pikaajaline väljaõppeprogramm, muutub asi mitme tundmatuga võrrandiks ning selle lahendamine ei ole nii lihtne kui "mul on 3 värvilist LCD, sul ainult kaks mustvalget" vms.

[Kilo Tango]

Üsna selge on, et võrdlus Gripeniga on rumal nali. Nende lennukite RCS on juba niipalju erinev, et konkurentsi ei tekigi.

Arvestades kui olematu on F-35 sisemiselt kantavate relvade kogus on see LO "stealth" muinasjutt otsas kui juba tiibade alla hakatakse relvi riputama.

Ei ole. Selle jaoks on juba loodud ja testitakse spetsiaalseid stealth riputuspunkte, kus raketid on samuti välise kesta sisse pandud. On põhjendamatult enesekindel arvata, et sina enne USAF-i selle probleemi avastasid.

[Hydrazine]

On põhjendamatult enesekindel arvata, et sina enne USAF-i selle probleemi avastasid.

Kas on ikka põhjendatult nii enesekindel arvata, et mina midagi sellist arvanud või öelnud olen? USAF'ist ei tea ma ses suhtes midagi, küll aga olen kuulnud, et inglismaa oma ASRAAM'i õuetõstmise sooviga on vähemalt ühe vastava arenduse taga.

[Kilo Tango]

On põhjendamatult enesekindel arvata, et sina enne USAF-i selle probleemi avastasid.

Kas on ikka põhjendatult nii enesekindel arvata, et mina midagi sellist arvanud või öelnud olen? USAF'ist ei tea ma ses suhtes midagi, küll aga olen kuulnud, et inglismaa oma ASRAAM'i õuetõstmise sooviga on vähemalt ühe vastava arenduse taga.

Täpselt. Nii, et selleks hetkeks, mil F-35 relvastusse jõuab on ka see väliste riputuspunktide probleem tõenäoliselt lahendatud.

[mehaanik]

Gripenil suuremad pinnad CFRP-st (Carbon-Fiber Composite) - http://www.ntva.no/seminarer/manus/eddy-270207.pdf

Ei tea, kas asi promos või mitte, kuid väidetavalt näeb Gripen Mig-29-t 60 km enne, kui teda nähakse. ( http://www.f-16.net/f-16_forum_viewtopi ... rt-30.html ) Kisub stelthi poole ...

Süsinikkiud ei ole mitte radarikiirgust neelav, vaid radarikiirgust peegeldav materjal. Selleks, et osakeses indutseeritav vool valdavas enamuses soojuseks muutuks, peab see olema palju väiksem kui tihedalt külg-kõlje kõrval olevad süsinikkiud.

CFRP-d tahetakse kasutada ka stealth tehnoloogia puhul laevanduses: http://www.kockums.se/surfacevessels/visby.html

CFRP kohta õeldakse: The vessel is built of sandwich-construction carbon fibre reinforced plastic (CFRP). The material provides high strength and rigidity, low weight, good shock resistance, low radar signature and low magnetic signature.