Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Kilo Tango]

Põhimõtteliselt saaks ka 300 tonnise lennumasina 25G-ga viraaže sooritama.

Whoa... 300 tonni ja 25G viraaž... kuidas sa seda ette kujutad täpsemalt?

P.S. Mis see LOCAAS siia puutub on mulle küll pehmelt öeldes arusaamatu.

LOCAAS on vähemalt kolme UCAV'i programmi üks osa ja nende arendus käib käsikäes. LOCAAS'i ennast võib ka vaadelda kui ühekordset kamikadze UCAV'd: autonoomne sihtmärkide avastamine, prioritiseerimine, hävitamine ja taktikalise info datalinkimine, koos "man-in-loop" kontrolleriga on siinkohal ühiseks nimetajaks. Ja seda LOCAAS'i lennutab lehingupiirkonda omakorda UCAV, näiteks X-45A. Kogu see LOCAAS'i asi oligi lisatud nagu rohkem "out-of-the-box" mõtlemisaineks. Niiet ega ta rohkem ei puutugi, kui et juttu oli UCAV'idest.

Piisavalt paks pakku süsinikvardaid ja kõik on võimalik. Pealegi ei pea kogu 300 tonni jagunema mitteaerodünaamilise massi peale.

Veelkord. Tänapäeva materjaliteaduse juures on asi ainult tahtmise ja vajaduse taga. Ma ei näe praegu midagi või kedagi, kes tahaks 300 tonnist lennukit niimoodi manööverdama panna. Sel pole lihtsalt mõtet, mis ei tähenda, et see poleks võimalik.

LOCAAS on täisautonoomsest UCAV-st sama kaugel kui ... noh, ma ei leia kohe head võrdlust.

Tegu on suhteliselt lihtsa tiibraketiga, mille ainus uudne omadus on, et ta suudab piirkonna kohal mõnda aega tolgendada ja omale paremaid märklaudu valida. Moodsad tuumarelvi kandvad tiibraketid (ma ei räägi sellisest vanakesest kui Tomahawk) on tunduvalt nutikamad.

[Kilo Tango]

Hiina stealth-lennukid on ikka teismeliste fanboyde photoshopatud märjad unelmad. Umbes nagu meie Sampolit Filmi toodang.
Nende paljuhaibitud J-10 on 1986-st aastast pärit projekt, mille enamus know-how-d on ostetud sisse Iisraelist, J-11 on seitsmekümnendatest pärit Su-27 kloon jne. jne. Neil pole tehnoloogiat isegi uusimate lennundusmootorite tootmiseks, rääkimata stealth-tehnoloogiast.

Ameeriklaste mehitamata lennukite projekti kohta ütles üks lennuväelane, et neil ei ole praegu raha uusima ´airborne laseri´ katkisi rehvegi lappida, rääkimata siis sellegi süsteemi relvastusse võtmisest.

Mina ei pea Janesi mingiks fanboyde jututoaks. Ometi on ka Janes sellest projektist kirjutanud. Pilte ma autentseks ei pea, kuid see, et hiinlastel on selline projekt lõppfaasis on tõsiasi, mida on rumal eitada.

See rehvide lappimise jutt ... selle põhjal saab järeldusi teha vaid inimene, kes ei tea, kuidas eelarverahad suurtes ja ülisuurtes struktuurides liiguvad. Seal võib vabalt olla (ja reeglina ongi) olukord, kus ühes nurgas tegeldaks ilmaimedega ja kulutatakse miljardeid ja teises kohas hoitakse sõdurite leiva kõrvalt kokku. Ja UCAV ei ole mingi USAF pärusmaa. Nende projektidega tegelevad aktiivselt ka eurooplased nagu eelpool mainitud. Samuti ei tea me, millega LM Skunk Works ja Boeing Phantom Works praegu sõjalises vallas tegelevad. See, et nad millegagi tegelevad ei tohiks kellegile üllatusena tulla.

[vk1]

Hiina stealth-lennukid on ikka teismeliste fanboyde photoshopatud märjad unelmad. Umbes nagu meie Sampolit Filmi toodang.
Nende paljuhaibitud J-10 on 1986-st aastast pärit projekt, mille enamus know-how-d on ostetud sisse Iisraelist, J-11 on seitsmekümnendatest pärit Su-27 kloon jne. jne. Neil pole tehnoloogiat isegi uusimate lennundusmootorite tootmiseks, rääkimata stealth-tehnoloogiast.

Ameeriklaste mehitamata lennukite projekti kohta ütles üks lennuväelane, et neil ei ole praegu raha uusima ´airborne laseri´ katkisi rehvegi lappida, rääkimata siis sellegi süsteemi relvastusse võtmisest.

Mina ei pea Janesi mingiks fanboyde jututoaks. Ometi on ka Janes sellest projektist kirjutanud. Pilte ma autentseks ei pea, kuid see, et hiinlastel on selline projekt lõppfaasis on tõsiasi, mida on rumal eitada.

See rehvide lappimise jutt ... selle põhjal saab järeldusi teha vaid inimene, kes ei tea, kuidas eelarverahad suurtes ja ülisuurtes struktuurides liiguvad. Seal võib vabalt olla (ja reeglina ongi) olukord, kus ühes nurgas tegeldaks ilmaimedega ja kulutatakse miljardeid ja teises kohas hoitakse sõdurite leiva kõrvalt kokku. Ja UCAV ei ole mingi USAF pärusmaa. Nende projektidega tegelevad aktiivselt ka eurooplased nagu eelpool mainitud. Samuti ei tea me, millega LM Skunk Works ja Boeing Phantom Works praegu sõjalises vallas tegelevad. See, et nad millegagi tegelevad ei tohiks kellegile üllatusena tulla.

Ja see mees kes seda kirjutas, on ametis E-3 AWACS-i pardal. USA õhujõududel on ees ikka suht hapud ajad. Praegu on oletatud et neil on rohkem hävitajaid kui maavägedes jalaväejagusid.
USA praeguse kaitseministri tegemisi jälgides ei usu et tal sellised projektid eriti tähtsad on.

[kaur3]

Üks mees on proovinud siin USA lennuväe tulevikku ennustada.

Geopolitical Weekly: The U.S. Air Force and the Next War

http://www.stratfor.com/weekly/geopolit ... d_next_war

[Hydrazine]

Piisavalt paks pakku süsinikvardaid ja kõik on võimalik. Pealegi ei pea kogu 300 tonni jagunema mitteaerodünaamilise massi peale.

Veelkord. Tänapäeva materjaliteaduse juures on asi ainult tahtmise ja vajaduse taga. Ma ei näe praegu midagi või kedagi, kes tahaks 300 tonnist lennukit niimoodi manööverdama panna. Sel pole lihtsalt mõtet, mis ei tähenda, et see poleks võimalik.

Ah ära aja jama. Võta nüüd omaenese püstitatud väide ette ja mõtle natuke. 300 tonni... sobilik lennuk võrdluseks oleks vast An-124 koos 125 tonnise lastiga. Ma ei tea küll, millise "tänapäeva materjaliteaduse" juures selline kooslus sul koost ei lagune, kui sul õnnestub üleüldse saavutada vajalik kiirus, mis tagaks piisava survejõu aerodünaamilistele kontrollpindadele, et selliseid 25G viraaže joonistada.
Lihtsalt, et "kõik on võimalik aga pole mõtet", ei kvalifitseeru argumendiks. Õige oleks kirjutada, et unistada ju võib aga kahjuks pole selline asi võimalik. Kui sa siiski tahad nüüd kirjutada, et mina olen loll ja sina tark, siis pane kasvõi mõned elementaarsed arvutused kirja.

LOCAAS on täisautonoomsest UCAV-st sama kaugel kui ... noh, ma ei leia kohe head võrdlust.

Ära parem otsigi võrdlust. Seni kuni ei ole õnnestunud vabaneda arusaamast, et LOCAAS on lihtsalt üks järjekordne "tark" pomm lennuki tiiva all, ei ole edaspidisel arutelul enam mõtet. Samas on ju küllaltki palju head lugemist ka netis UCAV/LOCAAS koosluse kohta.
Ja sõna "täisautonoomne" ei ole vast mõtet niisama kõlksutada, sest niikaua kui inimene siin maamunal veel asju kontrollib, ei hakka ükski UCAV olema täisautonoomne. Mingis etapis autonoomne...

Moodsad tuumarelvi kandvad tiibraketid (ma ei räägi sellisest vanakesest kui Tomahawk) on tunduvalt nutikamad.

Mida sa selle nutikuse all silmas pead? Minule on see lause ise juba suvalise tuumariigi militaardoktriini silmas pidades vastuvõetamatu. Massihävitusrelvi panna "tunduvalt nutikamatele" platvormidele, see mõte tekitab ebamugava tunde.

Üldiselt palun foorumlaste ees vabandust, sest leian endal ka süü olevat, et vestlus on pealkirja alt juba maitea kui kaugele väljunud.

[Kilo Tango]

Piisavalt paks pakku süsinikvardaid ja kõik on võimalik. Pealegi ei pea kogu 300 tonni jagunema mitteaerodünaamilise massi peale.

Veelkord. Tänapäeva materjaliteaduse juures on asi ainult tahtmise ja vajaduse taga. Ma ei näe praegu midagi või kedagi, kes tahaks 300 tonnist lennukit niimoodi manööverdama panna. Sel pole lihtsalt mõtet, mis ei tähenda, et see poleks võimalik.

Ah ära aja jama. Võta nüüd omaenese püstitatud väide ette ja mõtle natuke. 300 tonni... sobilik lennuk võrdluseks oleks vast An-124 koos 125 tonnise lastiga. Ma ei tea küll, millise "tänapäeva materjaliteaduse" juures selline kooslus sul koost ei lagune, kui sul õnnestub üleüldse saavutada vajalik kiirus, mis tagaks piisava survejõu aerodünaamilistele kontrollpindadele, et selliseid 25G viraaže joonistada.
Lihtsalt, et "kõik on võimalik aga pole mõtet", ei kvalifitseeru argumendiks. Õige oleks kirjutada, et unistada ju võib aga kahjuks pole selline asi võimalik. Kui sa siiski tahad nüüd kirjutada, et mina olen loll ja sina tark, siis pane kasvõi mõned elementaarsed arvutused kirja.

LOCAAS on täisautonoomsest UCAV-st sama kaugel kui ... noh, ma ei leia kohe head võrdlust.

Ära parem otsigi võrdlust. Seni kuni ei ole õnnestunud vabaneda arusaamast, et LOCAAS on lihtsalt üks järjekordne "tark" pomm lennuki tiiva all, ei ole edaspidisel arutelul enam mõtet. Samas on ju küllaltki palju head lugemist ka netis UCAV/LOCAAS koosluse kohta.
Ja sõna "täisautonoomne" ei ole vast mõtet niisama kõlksutada, sest niikaua kui inimene siin maamunal veel asju kontrollib, ei hakka ükski UCAV olema täisautonoomne. Mingis etapis autonoomne...

Moodsad tuumarelvi kandvad tiibraketid (ma ei räägi sellisest vanakesest kui Tomahawk) on tunduvalt nutikamad.

Mida sa selle nutikuse all silmas pead? Minule on see lause ise juba suvalise tuumariigi militaardoktriini silmas pidades vastuvõetamatu. Massihävitusrelvi panna "tunduvalt nutikamatele" platvormidele, see mõte tekitab ebamugava tunde.

Üldiselt palun foorumlaste ees vabandust, sest leian endal ka süü olevat, et vestlus on pealkirja alt juba maitea kui kaugele väljunud.

Ei viitsi arvutada. No tõesti ei pea oma väite juures seismist nii oluliseks, et selle peale veel aega raisata. Olgu sul tunne, et sul on õigus, ehkki ma TEAN (olles ise sügavuti natuke moodsatest komposiitidest ülipikkade ja üliõhukeste tiibade ehitamise tehnoloogia vastu huvi tundunud), et see on võimalik.

Mida LOCAAS teeb - lendab INS/GPS abil sihtkohta (seda lahendus ma küll eriti märkimisvääreseks ei pea) ja siis hakkab laserradariga (LIDAR või LADAR, kuidas keegi soovib) pinda kolmes mõõtmes kaardistama. Siis võrreldakse saadud objekte andmebaasiga, määratakse prioriteetseim märklaud ning otsustatakse, millises modes lõhkepead kasutada. Mille poolest see UCAV-d meenutab??? Üks sensor! Pisut keerukam lahendus kui Smart 155 submunitionitel aga mitte eriti.

Ei suuda see LOCAAS navigeerida visuaalse info põhjal (nagu moodsad tiibraketid juba mõnda ega teevad lisaks INS-le ja GPS-le,) ei suuda see jupstükk isegi korralikult koordineeritud pöörangut sooritada (erinevalt moodsatest tiibrakettidest). Antud jutu juures täiesti kontekstiväline jupstükk.

Sõna "nutikam" oleksin tõesti pidanud panema jutumärkidess, kuid ilmselgelt said sa aru, mida ma öelda tahtsin.

See, et mingi aparaat GPS/INS järgi sihtkohta lennata suudab ei tohiks ammu kellegile üllatus olla. Seda teevad amatöörid $2000 eest või odavamaltki.

Üleüldse on see värk siin läinud mingiks mentaalseks võimlemiseks ning on offtopic juba ammu, seega teen ettepaneku teemal vaidlemine lõpetada.

[Hydrazine]

Ei viitsi arvutada. No tõesti ei pea oma väite juures seismist nii oluliseks, et selle peale veel aega raisata.

See ei ole hea märk.

Samuti ei ole hea märk, kui põhimõtteliselt sarnaste süsteemide vahel ei märka vähimaidki seoseid. LOCAAS ja edasiarendused(WASAAM) ei ole lihtsalt sihtmärgile lendav tiibrakett(nagu mõni moodne, mida sa ei maini), vaid siiski märkimisväärset AI'd omav esimene autonoomselt sihtmärki tuvastav ja hävitada üritav relv, mida ka mini-UAV'ks kutsutakse. LOCAAS on võimeline edastama ka luureinfot ja suhtlema teiste LOCAAS'idega info vahetuseks rünnaku koordineerimiseks. Esialgsest LOCAAS'ist on tänapäevaks asi väga kaugele arenenud.

Kui midagi kripeldama ei jäänud, siis proovime selle offtopicu siin nüüd lõpetada.

[Kilo Tango]

Ei viitsi arvutada. No tõesti ei pea oma väite juures seismist nii oluliseks, et selle peale veel aega raisata.

See ei ole hea märk.

Samuti ei ole hea märk, kui põhimõtteliselt sarnaste süsteemide vahel ei märka vähimaidki seoseid. LOCAAS ja edasiarendused(WASAAM) ei ole lihtsalt sihtmärgile lendav tiibrakett(nagu mõni moodne, mida sa ei maini), vaid siiski märkimisväärset AI'd omav esimene autonoomselt sihtmärki tuvastav ja hävitada üritav relv, mida ka mini-UAV'ks kutsutakse. LOCAAS on võimeline edastama ka luureinfot ja suhtlema teiste LOCAAS'idega info vahetuseks rünnaku koordineerimiseks. Esialgsest LOCAAS'ist on tänapäevaks asi väga kaugele arenenud.

Kui midagi kripeldama ei jäänud, siis proovime selle offtopicu siin nüüd lõpetada.

C'mon. Pole seal mingit märkimisväärset AI-d. Suhteliselt lihtne rakendus. Toimimise poolest sarnaseb OCR-le, kuigi pisut keerulisem. Ja seal ei saagi mingit erilist intellekti olla. ASja nimi ise on ju: Low Cost Autonomous Attack System. Juhin tähelepanu esimesele kahele sõnale. Seda omavahel kommunikeerimist ei maksa samuti üle müstifitseerida. kogu asi taandub muidugi sellele, mida pidada AI-ks ja mida mitte aga see on juba teema IT foorumite jaoks.

Viimase lausega nõus.

[Kapten Trumm]

Vene spionaazi rolli tehnilise mahajäämuse vähendamisel ei maksa üle dramatiseerida. Probleemiks pole sealmaal mitte küsimus, mismoodi asjad tehtud on, vaid see, mismoodi suudetakse samasuguseid asju ise tegema hakata. Kui seal ei suudeta toota piisava kvaliteediga reaktiivmootori komponente, siis ei suudeta seal ka nt F-22ga võrreldavat lennukit valmis ehitada. Mis stealthi puudutab, siis ei maksa unustada, et ameeriklased teevad juba teist stealthi põlvkonda. Ka NSVL aegne hiigelfinantseerimisega luureaparaat ei aidanud Venemaad võrreldavaid lennumasinaid ehitada. Võtmesõnadeks on materjalide tehnoloogia, peenmehhaanika, elektroonika ja nii edasi.

Ei suudetud NSVL ajal toota samasuguseid lennukeid või allveelaevu ega suudeta seda teha ka praegu. Või kui midagi vägevat tekib, siis seal on kindla peale terve rivi pehmeid kohti. Lennuväe efektiivsus ei sõltu paraku aga ainult lennukite TTA-st, TTA on seal üks osa. Ehk kui saadakse valmis muidu konkurentsivõimeline lennuvägi, kuid millel on puudulik signaaliluure või väljaõpe, siis pole sellest suuremat kasu.

Just ülekaalu pärast "muudes" valdkondades pole ameeriklased tõtanud ehitama igasugu muutuva 3D vektoriga mootoreid ja muud kama - mida nad kahtlemata võimelised tegema. Pole vajadust. Olemasolevad lahendused ehk eri tegurite summa tagab vajadusel ime-Suhhoide taevast allatoomise.

[Gideonic]

Korraks tagasi tulles UACV ja nende hinna küsimustesse.

Kindlasti tuleb nende tükihind hulga kallim kui tavalisel hävitajal, kuna nende väljatöötamiskulud tulevad väga väga suured (ja karta on et enne teist generatsiooni nad piloodiga päris konkurentsivõimeliseks ei saagi). Võrdluseks, kui keerulised on näiteks tasemel autonoomsed autod:

Nimelt, DARPA grand challenge 2008 võitja Tahoe (eesmärk oli liigelda linna-laadses keskkonnas koos teiste autodega rikkumata ühtegi USA liikluseeskirja). Niisiis, et teha lihtsalt liikluseeskirju järgiv autonoomne auto, mis arvestaks ka bemmivendadega kes suvalt pidevjooni ületavad ja ketsi lastes punase tulega üle ristmiku tõmbavad, oli vaja 10 Inteli 2-tuumalist proset ja üle 350 000 rea koodi kirjutada, kusjuures see maht puudutab konkreetselt vaid auto liikumise logistilist osa, mitte sensorite haldamist jms.

Vaadata millise kiviaegese aruvutstehnika peal tehti esimesed, ka põhimõtteliselt maanduda suutvad automaatpiloodid (kasvõi F-117 ntx), siis arvatavasti mitte keegi ei oleks suutnud ennustada isegi mitte ligilähedaselt, et mingi lollaka auto juhtimiseks natukenegi keerulisemate reeglite järgi läheb vaja sellist arvutusvõimsust ja programmeerimismahtu (mis peaks olema üsnagi väike asi võrreldes sensorite info töötlemisega näiteks).

Seega on väga raske ennustad tõsiselt mahukate reaalajasüsteemide tegelikku keerukust (ja tavaliselt seda alahinnatakse kohtades mis pealiskaudselt ei tundu ka proffidele, isegi peale korraliku analüüsi tegemist, eriline probleem). Ning nii hinnad kui ka tegemiseks kuluv aeg läheb esialgu planeeritust julget 2x suuremaks.


Samas, kui selline süsteem on välja töödatud, on seda väga hea taaskasutada ka uutes mudelites. Selle täiustamine ja platvormi vahetus on suurusjärgu võrra kiiremad/odavamad protsessid.
Samuti tuleb odavam nii tootmine (kõik ülikallis avioonika ja tema väljatöötamiskulud puuduvad) kui ka ülalpidamine (jooksvad piloodi kulud ~30 aasta lõikes) mehitatud lennukiga võrreldes.

Ja viimaks. Oleks väga naiivne arvata, et mehitamata hävitajad hakkavad laksust inimesi asendama ja siis vinguda, et "aga näe kui on lollim või kui ei saa hakkama". Tõenäoliselt tehakse alguses midagi sellist, kus eskadrilli või lüli liider on mehitatud lennuk, kellele allub rida UACVe mida saab taktikaliselt juhendada, kuid mis on võimelised ka täiesti autonoomselt hakkama saada. Või näiteks, on igal rea-piloodil 1-2 UACVist Wingman'i. Sellisel kooslusega oleks vastavalt vajadusele võimalik kasutada nii masina kui ka inimese eeliseid ning kui piloodid ise ikka erilised tainad ei ole ja oma drone valesti ei kasuta, saaks pea kõiki puuduseid vältida.


---
Üks artikkel DARPA Grand Challenge'i võitja kohta kohta:

http://www.dailytech.com/CES+2008+Ride+ ... e10291.htm
(alguses on mingi fuel-cell jama alates artikli keskelt lõigust "We both rode in the Chevrolet Tahoe DARPA Challenge vehicle. The SUV was the victor in the ... " )

[Kapten Trumm]

Vaevalt, et teatud homo sapiensi omadusi masinale omistada õnnestubki. Näiteks leidlikkus, improvisatsioon jne.

Relvade arengu juures ei ole see piloodi G-taluvus teab mis suur probleem. Kui võtta eesmärgiks, et lennuk peab suutma iga raketi eest kõrvale keerata, siis selles võidujooksus on alati kaotajaks lennuk. Rakett teeb igaljuhul rohkem "geesid" ja lendab kiiremini. Kui aga mõelda selle peale, et tulevikus asendavad rakette suunatud energia relvad (laserid), siis millist tähtsust omab see G, kui relv läheneb valguse kiirusega?

Inimese piloteeritavate masinate eri tõsidusastmega asendamise katseid on tehtud ennegi. Raskem juhtum oli Hrustsov, kelle tegevuse tagajärjel kängus vene lennukiehitus ikka tublisti ja natuke kergem juhtum oli Pentagoni raketivaimustus 60ndatel, kus arvati, et inimene on vaid nupule vajutaja. Siiski selgus üsna pea (õigemini Vietnamis), et arhailiseks kuulutatud asjad nagu piloodi oskused või kahur lennuki kõhu all on lausa asendamatud.

Selge on see, et vajalike lennukauguste taga efektiivseks toimetamiseks peavad aparaadid olema autonoomse juhtimisega. Ei kasuta keegi raadiolingi või radari abil juhitavaid tiibrakette - põhjusel, et selle side tegevuskaugus ja segamiskindlus on piiratud.

Tehisintellektiga on seotud ka hoopis ohtlikum teema, mis kindlasti ei lase poliitikutel masinaid "puldi juurde" lubada. Küsimus on autonoomsete masinate kontrollitavuses ja lojaalsuses - maailma filmitööstus on hunnikutena tootnud reaalsuse lähedasi õudukaid sellest, mis juhtub kui tehisintellekt hakkab oma elu elama - Terminator, Stealth ja nii edasi. Viimane on muide UAV teemaline.

Mina poleks küll nõus, kui suure purustusjõuga relvasüsteeme juhivad reaalselt vähempakkumise võitnud firmalt ostetud "küberorganismid" (aga sellel ajal on vast juba võimalik siit planeedilt ära kolida".

[lennuk]

OT: 350 000 rida pole mingi näitaja. Programmike. Pigem näitab selle tarkvara lihtsust: ilmselt tuleb igasugust jura, mis peab tagama töökindluse, kõvasti juurde, aga olemus ilmselt mitte eriti keeruline Ja ka 10 Core 2 Duo kasutamine - ilmselt minnakse kindla peale, st tahetakse tagada pidev jõudluse varu.

[paul]

OT: 350 000 rida pole mingi näitaja. Programmike. Pigem näitab selle tarkvara lihtsust: ilmselt tuleb igasugust jura, mis peab tagama töökindluse, kõvasti juurde, aga olemus ilmselt mitte eriti keeruline Ja ka 10 Core 2 Duo kasutamine - ilmselt minnakse kindla peale, st tahetakse tagada pidev jõudluse varu.

Siit saab lugeda vastupidist:

Boss’s maximum autonomous speed is 30MPH at the moment - a product of the limitation of its sensing and processing power.

[Lemet]

http://www.lenta.ru/news/2008/10/13/chile/

ВВС Чили намерены дополнительно закупить 16 истребителей F-16 и, тем самым, довести их общее количество до 44 единиц. Об этом сообщает MercoPress со ссылкой на дипломатические и военные источники в Сантьяго.

Истребители F-16 версии A/B MLU планируется заказать у Нидерландов примерно за 170 миллионов долларов. Они заменят устаревшие F-5 Tiger III, которые подлежат списанию в следующем году.

Siis Tšiili ostab Hollandilt 16 hävitajat F-16 A/B MLU, makstes nende eest 170 miljonit dollarit.(ca 10 milj tükist, mis Eesti Panga kursiga tänasel päeval oleks 114 miljonit eeku) . Ja kui ma nüüd tuletan meelde ekskaitseministri Mikseripoisi juttu kevadest, et juba üks lennuk maksaks miljardeid ja miljardeid...Eelmine samalaadne tehing oli 2005 aastal, mil 18 samasugust masinat läks kaubaks 180 miljoni dollari eest.

http://www.mercopress.com/vernoticia.do ... rmato=HTML

[Kapten Trumm]

Isik, kes pole kursis relvastuse hindadega, ei tohiks kaitseministri toolile pääseda. Endise kaitseministri suust on sellist iba ikka imelik kuulata. Võiks vähemalt mõne päevakajalise teema kohta end kasvõi militaarnetis harida...