Küsimus fotolt: mis väeosa see on?

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Vasta
Aspelund
Liige
Postitusi: 1218
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Küsimus fotolt: mis väeosa see on?

Postitus Postitas Aspelund »

Kõrvuti olid vanas fotoalbumis kaks pilti. Oskab keegi öelda, kas mõlemad on ühe väeosa kohta käivad? Kui jah, siis kus ja millise?

PiltPilt

PiltPilt

Ette tänulik,
A.
Kasutaja avatar
Arf
Liige
Postitusi: 302
Liitunud: 18 Veebr, 2004 1:12
Kontakt:

Postitus Postitas Arf »

Esimesel pildil on Taara kasarmud. Võrus. Kuperjanovi pataljoni omad.


Väike pilk tänapäeva:

http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 474&id=abq
Arnold
Liige
Postitusi: 5114
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Teine pilt suure tõenäosusega see:
Värska laager - Petseri Põhjalaager


Värska laager, täieliku nimetusega Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager, asutati 1926.a. kindral Nikolai Reegi eestvõttel. Valminuna 45 miljonit senti maksva laagri jaoks saadi riigieelarvest ainult 5 miljonit. Materjal saadi oma metsast, töötas oma laualõikus, oli oma tislerikoda, mis valmistas aknaid-uksi. Töölisteks olid sõdurid ise, juhtisid palgatud meistrid – eraisikud. Igal aastal ehitati midagi juurde.
1930-ndaks aastaks olid valmis kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500 kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. Järve vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda, kus muu hulgas ka sõjaväelastele suuski valmistati.
Siin teenisid jala-, ratsa-, suurtükiväelased jt üle Eesti. Talvel viibisid laagris ainult valvemeeskonnad. Sõdurpoiste, sõja- ja reisilaevade, praamide tulek kevadel tõi kaasa elevuse ning kohalikele teenimisvõimaluse, inimeste arv Värskas mitmekordistus.
1927. aastal 4. juulist 30. augustini toimus siin kaitseliidu noorte suvelaager. Edasistel aastatel võib ajakirjanduse vahendusel lugeda ratsaväe-ohvitseride kahekuulistest kursustest. 1925. aastal, reservohvitseride täienduskoolitusest 1936. aastal jne.
Nõukogude vägede tulekul Eestisse 1941.a. põhjalaager likvideeriti. Enamik ohvitsere represseeriti ja jäid teadmata kadunuks, paljud hoonedki lammutati. Kokku on hävinenud 13 hoonet. Endisele lipuväljakule on aga ehitatud laululava ja spordi-platsile Setu Talumuuseum.

http://www.verska.ee/index.php?leht=12&keel=1
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline