Viktoriin

[Anders]

Pakun huupi:
Orgunnis UK-st relvastust/muud abi

[sammal.habe]

näib, et rohkem vastuseid ei tule ja kõige lähemale jõudis (ning esitab järgmise küsimuse) Anders.

Ants Piip kirjutab(Eesti Laevanduse Aastaraamat 2008, lk 12-13) järgmist:

... Meremeeste osa meie vabaduse võitluses oli suur. Kõiki nende tegusid on üles lugeda võimatu. Tahaks teha vaid ühe märkuse veel: kindral Laidoner kirjutas juubelipidustuste puhul, et kõige raskem aeg vabadussõjas olnud aprilli lõpp ja mai algus 1918.a. Muuseas olnud otsa saamas kõik varustus. See puudus oli meil tol ajal teada Londonis. Oma sõjaväelise abiga leitn. Sinisoffiga tegime kõik mis võimalik, et saada vajatud moona. Viimaks saime lubaduse: kuid varustuse peame ära viima oma laevaga. Võõraste laevade prahtimiseks puudus raha, ja mis peaasi - polnud usaldust. Meie saatuslikuks õnneks tuli Inglismaale Joh.Linde laev "Ellind". Tema Inglise kaasomanik Ellingsen oli kohe valmis meile laeva andma. Laadisime väärtusliku varanduse peale. Kinnitada seda ei olnud raha. Kutsusin siis "Ellindi" kapteni hr. Jürgensoni enda juurde. Seletasin, mis tähtsus tema laevakoormal meie vabadusvõitluses. Palusin laeva hoida kui oma silmatera. Viia maksku mis maksab tervelt see koorem Tallinna. Kapt. Jürgenson tõotas. Ja ta täitis hiilgavalt oma ülesande. Veata ja kiiremalt kui arvata võis oli "Ellind" Tallinnas. Ja meie sõjakangelastel varustust ja moona küllalt.
Kõige selle pärast loen ma meie meremehi Eesti suuremate vabadusvõitlejate hulka. Sarnasteks võitlejateks ja ustavateks on nad senini jäänud - isegi need, kes olude sunnil meilt ajutiselt võõrsile veerenud. Sest kui 1.dets.1924 sündmustest teated kaugele Ameerikasse jõudsid - kirjutas üks meie seal asuv vanem kapten, et tema elu olla jälle kodumaa käsutada.
Au, kellel au anda. Kestku sama vaim edasi meie meremehis.

Ilmunud raamatus "Tormide aasta" 1934

[Arnold]

et kõige raskem aeg vabadussõjas olnud aprilli lõpp ja mai algus 1918.a.

[sammal.habe]

nii on Laevanduse Aastaraamatus kirjas.

[Luciano]

Kuna isehakanud saarlane Anders ei ole pikemat aega jätkanud siis äkki keegi esitab uue küsimuse!

[Some]

Vabastussõjas võitles eestlaste vastu ka hiinlastest komplekteeritud väeüksus. Kui palju mehi oli hiina väeüksuses ja millal/kus leidis aset esimene lahing eestlaste ja hiinlaste vahel?

[Luciano]

Esimest korda kohtuti juba 18 aasta detsembris Rakvere all, aga siis olid hiinlased vene üksuste koosseisus.
14.jaanuar 1919 saadeti Tartusse juba tervenisti hiinlastest üksus Miini- ja puustudivisjon -250meest ja 2 kuulipidujat. See lahingutes osaleda ei jõudnud ja taandus koos venelastega linnast.
Otsene kontakt hiinlastega toimus Vapramäel 16 jaanuar kus Soomusrong nr 1 sundis hiinlased taanduma.

[Some]

Vastus õige. Küsi.

[Luciano]

Vahele üks lihtne piltmõistatus.
Mis kindlusest on pildid?

[Lohetapja]

Malbork?

[Luciano]

Miks vastad küsivas vormis?

No muidugi Malbork. Jätka!

[Some]

Ühinen lohemõrtsuka arvamusega

[Lohetapja]

Mis lipp?

[Luciano]

Läti laevastiku lipulaev

[Lohetapja]

Läti laevastiku lipulaev

Ei ole mitte.