Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[kari lumppio]

Tere!

See link Meteor'i jaoks oli lihtsalt näidis. Teoreetilisemad lugemist oleks siin:
http://www.aeronautics.hut.fi/edu/these ... i_2006.pdf
(soome keeles)

Jah AIM-120C lennab kaugemale kui varasemad mudelid. Meteor ja edasiarendused aga veel kaugemale. Tu-26 ja Tu-160 vastu vajatakse kaugemad laskeulatust eriti kui nood kannavad cruise missileid (eesti keeles?). Ja nagu mina aru sain on õhku hingava raketti eelis et see lennu lõppfaasis suudab töötava moottoriga mänööverdada. Traditisonaalne rakett aga kulutab aga manööverdades oma kineetilist energiad mida siis juurde ei enam tooteda => kiirus ja lennukaugus vähenevad. Eriti kui raketil tuleb "ronida mäge ülesse".

Minu postituse mõtte oli lihtsalt selles et raketide arendus ei ole peatunud AIM-120:sse ja tasub hoida silma peal ka sellel Meteor'i arenemssuunal.


Kari

[Kilo Tango]

Tere!

See link Meteor'i jaoks oli lihtsalt näidis. Teoreetilisemad lugemist oleks siin:
http://www.aeronautics.hut.fi/edu/these ... i_2006.pdf
(soome keeles)

Jah AIM-120C lennab kaugemale kui varasemad mudelid. Meteor ja edasiarendused aga veel kaugemale. Tu-26 ja Tu-160 vastu vajatakse kaugemad laskeulatust eriti kui nood kannavad cruise missileid (eesti keeles?). Ja nagu mina aru sain on õhku hingava raketti eelis et see lennu lõppfaasis suudab töötava moottoriga mänööverdada. Traditisonaalne rakett aga kulutab aga manööverdades oma kineetilist energiad mida siis juurde ei enam tooteda => kiirus ja lennukaugus vähenevad. Eriti kui raketil tuleb "ronida mäge ülesse".

Minu postituse mõtte oli lihtsalt selles et raketide arendus ei ole peatunud AIM-120:sse ja tasub hoida silma peal ka sellel Meteor'i arenemssuunal.


Kari

Kindlasti tasub ka muid rakette vaadata, kuid selle Meteori suurim puudus on ikkagi selle hind. Läheneb Patrioti hinnale. Kohutav number.

Muide, ma lappasin selle kursusetöö läbi. Väga huvitav lugemine. Minu teadmised sellest vallast (ducted SRM) on pärit Kotuba raamatust "Propellants and Explosives" ja seal on kogu valdkond ikka palju vähem põhjalikult kirjeldatud. Teisalt, kui vaadata seda Isp-de tabelit lõpus, siis ega see vahe nii üüratult suur ei olegi. Laias laastus 250 vs. 400. Samas olen ma kättesaadavast kirjandusest leidnud ka tahkekütusel rakettmootoreid, mille Isp on kusagil 300-350 kanti.

Tahaks siiski teada kui kaugele see Meteor siis lendama hakkab. Wiki annab tõesti lennuulatuseks 100 km.

See hr. Trummi väide, et "tore on , et lõppfaas on lauglemisrežiimis" ei ole päris tõene. AIM-120 on aktiivradariga rakett, mis tähendab seda, et see on jälgitav alates sellest hetkest, mil see välja lastakse. Teiseks on laskeulatuse piiril tõepoolest manööverdamisega raskusi, kuna iga manööver ülehelikiirusel kulutab kohutaval kombel energiat.

Teisalt aga - kui laskeulatus on sarnane, siis pole põhjust arvata, et Meteor oleks lõppfaasis kuidagiviisi rohkem powered kui AIM-120.

[Lemet]

Aaviksoo tänahommikune väljaütlemine ei kõla meie oma lennukite suhtes eriti julgustavalt

“See aitab meil planeerida ka neid relvaplatvorme, mida meil vaja on: õhutõrje, tankitõrje, õhuturve koos liitlastega..."

Samas-tankid EV teemale on siiski positiivne lahendus vist paista

Ka meie maavägede soomustamine ehk siis lahingumasinate ja tankide hankimine on päevakorral.”

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=20109468

[Pirr]

Aaviksoo tänahommikune väljaütlemine ei kõla meie oma lennukite suhtes eriti julgustavalt

“See aitab meil planeerida ka neid relvaplatvorme, mida meil vaja on: õhutõrje, tankitõrje, õhuturve koos liitlastega..."

Äkki KM mõtes siiski seda, et mõned hävitajd meile ikka tulevad kuid loodetaske ka liitlaste lisajõududele

[Kapten Trumm]

AIM-120 radar läheb sisse lennu lõppfaasis. Senini on rakett "command guided"

F-16 HUD peal hakkab peale väljalaskmist põlema kiri A (aiming). See on nn no escape zone, kus piloot peab nina hoidma vastase suunas. Selles lennu faasis antakse raketile radari külgedel olevate antennide abil sihtmärgi kursi "update" ehk saadetakse vastavalt kodeeritud sihtmärgi koordinaatide parandusi. Kui rakett jõuab kindlaksmääratud kaugusele (kaugust mõõdetakse lennuki radari abil), siis lülitatakse seeker sisse ja HUD peal hakkab põlema kiri T (tracking). Siis võib otsa ringi keerata ja jalga lasta. See iseseisva träkkimise kaugus on midagi 30 km kandis.

Kohe träkkimise peale läheb asi siis, kui kaugus on träkkimise kaugusest väiksem, kuid suurem laskmise minimaalsest kaugusest. Sellisel juhul lülitatakse vastava kauguse info peale peale lasku kohe seeker sisse.

Siis (terminaalse faasi piiri ületamisel) muutub rakett ühtlasi kiirgavaks (eks selle Meteoriga on sama seis) ja avastatavaks. Siiski pole tõsiseltvõetavat infot, et näiteks venelaste Berjoza (kasutuses olev RWR) seda avastaks. F-16 RWR avastab küll (selleks puhuks on isegi eri hoiatuse toon headsetis).

Igal juhul on AIM-120 radari poolt kiiratav kordi nõrgem kui nt SARH rakettide jaoks lennuki radari poolt kiiratav, sest rakett reageerib "oma" radari peegeldusele ja selleks peab kiiratav võimsus ikka päris kena olema. Lahjemad RWR-id üürgavad aktiivse siis lennuki radari peale ja võib arvata, et väike raketi seekeri signaal jääbki märkamata.

[Kilo Tango]

AIM-120 radar läheb sisse lennu lõppfaasis. Senini on rakett "command guided"

F-16 HUD peal hakkab peale väljalaskmist põlema kiri A (aiming). See on nn no escape zone, kus piloot peab nina hoidma vastase suunas. Selles lennu faasis antakse raketile radari külgedel olevate antennide abil sihtmärgi kursi "update" ehk saadetakse vastavalt kodeeritud sihtmärgi koordinaatide parandusi. Kui rakett jõuab kindlaksmääratud kaugusele (kaugust mõõdetakse lennuki radari abil), siis lülitatakse seeker sisse ja HUD peal hakkab põlema kiri T (tracking). Siis võib otsa ringi keerata ja jalga lasta. See iseseisva träkkimise kaugus on midagi 30 km kandis.

Kohe träkkimise peale läheb asi siis, kui kaugus on träkkimise kaugusest väiksem, kuid suurem laskmise minimaalsest kaugusest. Sellisel juhul lülitatakse vastava kauguse info peale peale lasku kohe seeker sisse.

Siis (terminaalse faasi piiri ületamisel) muutub rakett ühtlasi kiirgavaks (eks selle Meteoriga on sama seis) ja avastatavaks. Siiski pole tõsiseltvõetavat infot, et näiteks venelaste Berjoza (kasutuses olev RWR) seda avastaks. F-16 RWR avastab küll (selleks puhuks on isegi eri hoiatuse toon headsetis).

Igal juhul on AIM-120 radari poolt kiiratav kordi nõrgem kui nt SARH rakettide jaoks lennuki radari poolt kiiratav, sest rakett reageerib "oma" radari peegeldusele ja selleks peab kiiratav võimsus ikka päris kena olema. Lahjemad RWR-id üürgavad aktiivse siis lennuki radari peale ja võib arvata, et väike raketi seekeri signaal jääbki märkamata.

Sa oskad ikka lihtsa asja keeruliseks kirjutada:
Interception course stage

AMRAAM uses two-stage guidance when fired at long range. The aircraft passes data to the missile just before launch, giving it information about the location of the target aircraft from the launch point and its direction and speed. The missile uses this information to fly on an interception course to the target using its built in inertial navigation system (INS). This information is generally obtained using the launching aircraft's radar, although it could come from an infra-red search and tracking system (IRST), from a data link from another fighter aircraft, or from an AWACS aircraft.

If the firing aircraft or surrogate continues to track the target, periodic updates are sent to the missile telling it of any changes in the target's direction and speed, allowing it to adjust its course so that it is able to close to self-homing distance while keeping the target aircraft in the basket (the radar seeker's field of view) in which it will be able to find it.

Not all AMRAAM users have elected to purchase the mid-course update option, which limits AMRAAM's effectiveness in some scenarios. The RAF initially opted not to use mid-course update for its Tornado F3 force, only to discover that without it, testing proved the AMRAAM was less effective in BVR engagements than the older semi-active radar homing BAE Skyflash weapon—the AIM-120's own radar is necessarily of limited range and power compared to that of the launch aircraft.

Terminal stage and impact

Once the missile closes to self-homing distance, it turns on its active radar seeker and searches for the target aircraft. If the target is in or near the expected location, the missile will find it and guide itself to the target from this point. If the missile is fired at short range (typically, visual range), it can use its active seeker just after launch, making the missile truly fire-and-forget. At the point where an AMRAAM switches to autonomous self-guidance, the NATO brevity code "PITBULL" would be called out on the radio, just as "Fox Three" would be called out upon launch.

Muide. Wikis on veel üks huvitav lause: There are also plans for Raytheon to develop a Ramjet-powered derivative of the AMRAAM, the Future Medium Range Air-Air Missile (FMRAAM). It is not known whether the FMRAAM will be produced since the target market, the British Ministry of Defence has chosen the Meteor missile over the FMRAAM for a BVR missile for the Eurofighter Typhoon aircraft.

[kari lumppio]

Tere!

Venelaste Su-35 (vist?) on tahapoole suunatud radar just raketi kursi updateerimiseks. Ehk kuigi vene raketi lennukaugus/radari avastamiskaugus oleks väiksem on eeliseks see, et raketide laskmise järgi võib kohe lasta jalga (keerata tagumiku). Vastane aga lennab vastu tema raketidele.

Muideks. Reade vahelt võib lugeda et rootslaste datalink võimaldab AMRAAMILE algandmed viia sisse ilma, et seda kandev lennuk lülitab radarid üldse sisse (Näiteks siin teemas toodud soome Hornetide ja rootsi Gripenite BVR võitlus). Kust aga see info lasu jaoks saadakse mina ei tea. Maapealsed radarid või SAAB 340 Erieye radar tõenäoliselt. Igatages vägev värk.


Kari

[Fred]

Uudis Saabilt
http://www.postimees.ee/?id=41651

[mehaanik]

Uudis Saabilt
http://www.postimees.ee/?id=41651

Et siis gripen ng tuleb 4m pikem ja kulutab vähem kütet...

Või saan mina millegist valesti aru?

[Lemet]

Siin jutuks olnud maanteelt opereerimise võimest- midagi samalaadset arendavad ka Valgevene õhujõud.Õppuste "Sügis 2008" käigus maandusid Bresti oblastis Ivatsevitši linna lähedal maanteele hävitaja SU-27 ja ründelennuk SU-25. Pärast ettenähtud hooldetööde sooritamist startisid lennukid maanteelõigult ja pöördusid tagasi lennuväljale.

http://www.lenta.ru/news/2008/10/21/doroga/

[Lemet]

USA vähendab ligi 177 hävitaja F-16 võrra oma lennukiparki...tea, mis nendega ka ette võetakse? Pannakse reservi või müüakse soovijatele...
http://www.strategypage.com/htmw/htairw ... 81021.aspx

[John]

USA vähendab ligi 177 hävitaja F-16 võrra oma lennukiparki...tea, mis nendega ka ette võetakse? Pannakse reservi või müüakse soovijatele...
http://www.strategypage.com/htmw/htairw ... 81021.aspx

Laskeharjutuseks, National Guardile treeninguteks, konserveerimisele, varuosadeks, Arizonasse lennukite srunuaeda (kus need ei idane ega mädane), müüki jne... küll vananenud militaartehnikale ikka mingit rakendust leitakse. Iseküsimus kas meil on võimalus ja tahe pirukast ampsu võtta...

[Kapten Trumm]

Tere!

Venelaste Su-35 (vist?) on tahapoole suunatud radar just raketi kursi updateerimiseks.

AFAIK oli selline rear-looking radar ette nähtud ainult Su-34-le, mis normaaloludes õhulahinguid ei pea. Su-34 sabapoom on muudest Su-27 baasil valmistatud lennukeist tublisti jämedam.

http://www.defenseindustrydaily.com/ima ... ing_lg.jpg

Kuna aga Su-34 eksisteerib reaalselt kahes kuni kolmes prototüübina, siis polegi võimalik kindlaks teha, kas tegu on propagandajutuga. Venelased on ennegi claiminud asju, mis tehniliselt vähe võimalikud - näiteks on küllalt claimitud, et tasapinnalise MiG-31 radari vaateväli on 240 kraadi. Noh, ega parimagi tahtmise juures ei saa see üle 179 kraadi olla, aga ega see pisiasi Kremli propagandiste sega.

Siiski on Su-30 ja Su-35 sabapoomi tipus see valge koonus vaid tagasihoidlik pidurduslangevarju kate. Mingit radarit pole seal kunagi olnud ja eks see on vist punavene fantaasia. Kahel pool pidurduslangevarju asuvad mingid raadiotehnilised andurid plastkatete all ja sellega asi lõpeb.

[Kilo Tango]

Tere!

Venelaste Su-35 (vist?) on tahapoole suunatud radar just raketi kursi updateerimiseks.

AFAIK oli selline rear-looking radar ette nähtud ainult Su-34-le, mis normaaloludes õhulahinguid ei pea. Su-34 sabapoom on muudest Su-27 baasil valmistatud lennukeist tublisti jämedam.

http://www.defenseindustrydaily.com/ima ... ing_lg.jpg

Kuna aga Su-34 eksisteerib reaalselt kahes kuni kolmes prototüübina, siis polegi võimalik kindlaks teha, kas tegu on propagandajutuga. Venelased on ennegi claiminud asju, mis tehniliselt vähe võimalikud - näiteks on küllalt claimitud, et tasapinnalise MiG-31 radari vaateväli on 240 kraadi. Noh, ega parimagi tahtmise juures ei saa see üle 179 kraadi olla, aga ega see pisiasi Kremli propagandiste sega.

Siiski on Su-30 ja Su-35 sabapoomi tipus see valge koonus vaid tagasihoidlik pidurduslangevarju kate. Mingit radarit pole seal kunagi olnud ja eks see on vist punavene fantaasia. Kahel pool pidurduslangevarju asuvad mingid raadiotehnilised andurid plastkatete all ja sellega asi lõpeb.

Wikipedia (mida ei maksa alati puhta kullana võtta) väidab nii:

The modernised Su-35's new nose holds an improved passive electronically scanned array radar and the aircraft featured many other upgrades to its avionics and electronic systems, including digital fly-by-wire and a rear-looking radar for firing Semi-Active Radar missiles.

[Kapten Trumm]

Minumeelest vähemalt reaalselt eksisteerivatesse Su-35'te sabadesse ei mahu küll ükski radar. Selleks, et SARH rakette peale ümber pööramist juhtida, peab see olema vähemalt poole põhiradari suurune aparaat. Kui seal taga on mingid raadiolingi antennid, millega antakse lendu lastud rakettidele kursi update'i (siis tekib muidugi küsimus, kuskohast võetakse selleks vajalik info, kui kogu üksus on taguotsa ette keeranud ja mingi muu radari infot pole), siis võiks asi veel usutav olla.

Muidu Lääne inimesed, kes ei tunne vene värgi iseärasusi, on varmad ka igasugu crappi uskuma. f-16.net'is rääkisid osad vennad tõsimeeli, et Su-27 sabas see valge jublakas on teine radar ja venelased lasevad rakette selja taha ka.

Ninas asuva suundradariga on asi ju suhteliselt lihtne, kui tegemist ei ole mingi eendi otsas asuva parabooliga (selleks peab lennuki nina radome olema vist poole pikem), siis sellise radari maksimaalne vaatlusnurk ei saa olla suurem kui 90 kraadi lennuki teljest. Seega igasugune info, et venelaste radari vaatlusnurk on 240 kraadi (120 kraadi teljest) ei ole lihtsalt võimalik.